«Jer qoınaýyn paıdalaný» kodeksine qandaı ózgerister engiziledi
Astanada «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» QR kodeksiniń jobasyn talqylaýǵa arnalǵan «Nur Otan» partııasy janyndaǵy Quqyqtyq keńestiń keńeıtilgen otyrysy ótýde. Onyń barysynda kodeks jobasy boıynsha jumys tobynyń jetekshisi Shavhat Ótemisov jańa zańnamalyq qujat Ult josparynyń 74-shi jáne 75-shi qadamdaryn iske asyrý maqsatynda ázirlengenin atap ótti.
«Kodekstiń aldynda turǵan maqsattardy úsh bólimge bólýge bolady. Eń aldymen, osy saladaǵy zańnamany jetildirý kózdelip otyr. Sonyń arqasynda jer qoınaýyn paıdalaný salasyna ınvestıtsııa tartý josparlanýda. Ekinshiden, mıneraldyq shıkizat qoryn tolyqtyrý. Kodeks jobasy Májiliste qaralyp jatyr. Bul zań jobasynyń jańalyqtary - eń aldymen, qazirgi jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy jumysty jańa deńgeıge kóterý», - dedi depýtat sharadan tys tilshilerge bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, qazirgi ken oryndary Keńes odaǵy kezinen bastap ıgerilip jatyr. Búginde olardyń qorlary sarqyla bastaǵan.
«Jańadan ashylyp jatqan ken oryndary joq. Bul salada qazir eń úlken kedergi bar. Birinshiden, qarajattyń jetispeýshiligi, ekinshiden ákimshilik kedergiler jeterlik. Sol sebepten, halyqaralyq tájirıbeler zertteldi. Bul turǵyda eń úzdik memleketterdiń qataryna Avtralııa, Kanada memleketterin atap ótýge bolady. Investıtsııa kelý úshin biz qolaıly jaǵdaı jasaýymyz kerek. Sonyń arqasynda ken oryndaryn ıgeretin qarajattyń mólsheri ósýi múmkin. Mysaly, búgingi kúni Qazaqstanda geologııalyq zertteý jumysy boıynsha bir sharshy shaqyrymǵa nebári 7 AQSh dollary jumsalady eken. Damyǵan memleketterde máselen, Avtralııada bul maqsatqa 167 AQSh dollary, Amerıkada 87 AQSh dollary, Kanadada 203 AQSh dollary ketedi. Osynyń barlyǵyn salystyra kele qanshama qarajat kerek ekenin túsinip otyrmyz», - deıdi ol.
Depýtattyń aıtýynsha, geologııalyq zertteý jumysyna jańa kodeks boıynsha jeke qarajat bólinetin bolady. Sonyń arqasynda osy salada jumys atqaratyn kompanııalardyń sany artýy yqtımal.
«Geologııalyq zertteý jumysy ashyq bolady. ıAǵnı, qazirgi jaǵdaıda ınvestor bizdiń elge kelgisi kelse de, jer qoınaýy týraly tolyq málimetti taba almaýy múmkin. Sondyqtan málimetterdi olarǵa ınternet arqyly qoljetimdi etýge kúsh salyp jatyrmyz. Taǵy da bir ereksheligi - qatty paıdaly qazbalardyń salasynda «birinshi kelgen - birinshi alady» qaǵıdaty iske asyrylatyn bolady. Sondaı-aq qazirgi jaǵdaıda ınvestor jer qoınaýyn alý quqyǵyn paıdalaný úshin kelisimshartqa otyrý kerek. Ol 18 aıǵa deıin sozylýy múmkin. Eger jańa qaǵıdat iske assa, jer qoınaýyn paıdalanýshy sol quqyqqa 10-15 kúnniń ishinde ıe bolady», - deıdi Shavhat Ótemisov.
Depýtat sondaı-aq, jer qoınaýyn paıdalanýda kóptegen saraptama jumystary joıylatynyn aıtady. Degenmen, eń mańyzdy sanalatyn - ekologııalyq jáne ónerkásip saraptamalary saqtalady.
«Osynyń barlyǵy ınvestorlardyń kelýine sebep bolady degen oıdamyz. Kodekstiń eń basty maqsaty - jer qoınaýy salasyna ınvestorlardy tartý», - dep túıdi Shavhat Ótemisov.
