Jambyl oblysynda alǵash ret djıp-safarı ekspedıtsııasy ótti
Biregeı shara oılaǵandaı áserli ári joǵary deńgeıde órbidi. Qurmetti qonaqtardyń qatarynda aqyn Rınat Zaıtov, ánshi Dosymjan Tańatarov, Kenjebek Janábilov, Indıra Rasylhan, akter Qaırat Ádilgereı, boksshy Janqosh Turarov, palýan Beıbit Ystybaev, MMA jaýyngeri Qýat Hamıtov, fotograf Maqsat Elibaı, kásipker Dosbol Málikomar, bloger Órken Kenjbek, ZTB.kz jobasynyń negizin qalaýshy Marǵulan Tursynov boldy.
Ekspedıtsııanyń ashylýynda qonaqtar nazaryna kóne jádigerler, halyq qolóneri buıymdary usynylyp, ulttyq salt-dástúrler týraly baıandaldy.
Jambyl oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi ázirlegen kórmege XII-XIII ǵasyrlardaǵy 50-den astam arheologııalyq jádiger qoıylǵan. Olar kóne Tarazdyń ótkeninen syrt sherte bildi. Etnoaýylda qonaqtar kóshpeli qazaqtardyń tirshiligine boılaı aldy. Oblystyq «ARAI» gazetiniń fotografy Altynbek Qartabaıdyń fotokórmesi óńir tabıǵatynyń sulýlyǵyn pash etti. Sondaı-aq, «Rysbaeva ı K» kompanııasy Jambyldyń kórneki oryndary beınelengen sývenırler toptamasyn kórsetse, «ASPARA» sán úıi ulttyq áıelder kıiminiń kórsetilimin ótkizdi.
«Eki myń jyldyq tarıhy bar Taraz qazaqstandyq jáne sheteldik týrısterdi tartatyn ortalyqqa aınalýy tıis. Álemniń kóptegen elderi memlekettik qazynasynan qomaqty qarajat qarastyra otyryp, týrıstik jobalardy sátti júzege asyryp keledi. Bul oraıda bizdiń óńirimizdiń de áleýeti joǵary. Djıp-safarı ekspedıtsııasy ishki týrızmdi damytýda úlken ról atqaratynyna senimdimin. Shara aldaǵy ýaqytta dástúrli túrde jyl saıyn uıymdastyrylatyn bolady», - dedi oblys ákimi Berdibek Saparbaev. Aımaq basshysy qonaqtarǵa «Qar-alma» taý shańǵysy kesheniniń qurylysy jáne ishki jáne balalar týrızmin damytý týraly josparlarymen bólisti.
Qonaqtardyń biri, belgili ánshi Sáken Maıǵazıev ejelgi Tarazdyń baı tarıhy barsha qazaqstandyqtardyń maqtanyshy ekendigin atap ótti.
«Búgin biz Jambyl oblysynyń kóptegen týrısterdi tartýdyń qaınar kózi jáne damyǵan týrıstik klasterdiń ınfraqurylymyn qurýǵa negiz bola alatyndyǵyna taǵy bir márte kóz jetkizýdemiz. Bul, halyqaralyq arenada aımaqtyń biregeı ımıdjin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi», - dedi ol.
Resmı ashylý rásiminen keıin qonaqtar jol talǵamaıtyn kóliktermen ekspedıtsııaǵa attandy. Olar marshrýt boıynsha qasıetti «Topaǵash» toǵaıy, «Arǵynkól» jaǵalaýy jáne «Sumqaıty» jazyǵy arqyly ótti.
Djıp-safarıdiń qatysýshylary aımaqtyń klımattyq, geografııalyq jáne geologııalyq jaǵdaılarynyń ereksheligine kóz jetkize aldy. Sherhan Murtaza atyndaǵy «Rýhanııat jáne tarıhtaný» ortalyǵynyń qyzmetkerleri atalǵan jerlerge qatysty ańyzdar týraly áńgimelep berdi.
Kelesi kúni qatysýshylarǵa aımaqtyń tarıhı jáne mádenı eskertkishterine ekskýrsııa uıymdastyryldy. Onda qatysýshylar «Aqyrtas» saraı kesheni, «Tekturmas» etnomádenı kesheni, «Qarahan», «Dáýitbek», «Aısha Bıbi» jáne «Babadja Hatýn» keseneleri, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan eskertkishterdi aralap, tanysty.
Oblys aýmaǵynda 3441 tarıhı-mádenı qundylyǵy bar eskertkish tirkeýge alynǵan desek, búgingi tańda óńirdegi 37 negizgi týrıstik nysan boıynsha 22 arnaıy týrıstik baǵyt ázirlengen.
