ıAhııa Akengın: Uly dalanyń basty ordasy
Astana aýmaǵy bıik tóbe kezdese bermeıtin, jazyq dalada ornalasypty. Alaıda qalanyń jańa túsken kelin sekildi sulý kelbeti ózine tartyp turady. Áserli sezimge bólegen bul kórinisti tek qana bıikte ushyp, uıasyn kók júzine salǵan samuryq qustyń ańyzy men «Báıterek» aǵashyn qosyp jyrlaý kerektigin uǵyndym.
Meniń oıymsha, Astanamen taǵdyrlas dep Ystanbul qalasyn emes, Ankarany qarastyrǵan jón tárizdi. Óıtkeni Ankara ımperıalızmniń jaýlaýshy kúshterin Anajurttan shyǵarý maqsatynda qut bolyp qonǵan uly jeńisten keıin astana bolyp, Ystanbuldan aýystyrylǵan edi. Astana shahary da Keńestik ımperııanyń qamytynan qutylyp, táýelsiz jańa memlekettiń elordasy retinde álemniń saıası kartasynan oryn aldy.
Báıterektiń bıiginen bas qalany baǵdarlaǵan sátte Ystanbuldy eske salǵan manaǵy sózderdi ýaqyt óte kele jan dúnıemmen tarazylap, bir qorytyndy shyǵardym. Qalanyń kelbetin, bet-beınesin kórsetetin basty erekshelikterdiń biri¬ - án arqaýyna aınalyp, júrekte jylylyq, sanada tereń iz qaldyrǵan óner týyndylarynyń men-mundalap turýy eken. Sáýlet óneriniń keremetin kóz aldymyzǵa jaıyp salǵan Astana bir qaraǵanda beti ashylǵan jas kelinniń nemese jańadan kúıeý jigit atanǵan otaǵasynyń ishki tolqýy men tebirenisin kórsetýimen shekteletindeı. Alǵashqy jyldarda Ankara da uıańdaý kúı keshti. Alaıda bir ǵasyrlyq ómirlik tájirıbeden ótip, ysyldy, tolysqan, kemeldengen shaqqa jetti.
Deı tursaq ta, kúndelikti ómirdiń túrli oqıǵalaryna zer salǵanymyzda Astananyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵyt-baǵdar beretin qutty mekenge aınalyp úlgergenin moıyndaımyz. Mysaly, Sırııa máselesindegi túıtkilderdi sheshýge qatysty bitimgerliktiń negizgi obektisi retinde álem tilderine «Astana protsesi» degen termın endi.
Ár bastama qazaqtyń ulttyq rýhymen, qazaqy bolmysymen astasyp, basy-qasynan Nursultan Nazarbaev syndy oıshyl tulǵanyń tabylǵany aqıqat. «Saıasatker aldaǵy saılaýdy, memlekettik qaıratker bolashaq urpaqty oılaıdy» degen barshaǵa málim bir tujyrym bar. Astananyń qazirgi Qazaqstannan góri, bolashaqtaǵy Qazaqstannyń keleshegin oılap, urpaqqa qalatyn mura retinde boı kótergeni anyq. Bul oıdy Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýyndaǵy «Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, ıaǵnı, odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis» degen paıymynan da ańǵaramyz.
Astananyń ajaryn aıshyqtap, áleýetin arttyra túsetin, toqtala ketetin taǵy bir oqıǵa bar, ol Astana tarıhyndaǵy utqyr sheshim «Latyn álipbıine kóshý» baǵdarlamasynyń qabyldanýy. Astana - saıası tańdaýdyń jemisi bolsa, latyn qarpi - mádenı tańdaýdyń nátıjesi. Osy eki mańyzdy faktor bir-birin tolyqtyryp, kúsheıte túsedi. Nursultan Nazarbaevtyń kezekti qolǵa alǵan jobasy kirshiksiz júzege asatyndyǵyna eshqandaı kúmánimiz joq.
Týystas el - Qazaqstandaǵy aıtýly oqıǵalardy Túrkııa turǵysynan qaraǵanymyzda rızashylyq sezimmen birge, sheksiz qýanyshqa kenelemiz. Prezıdenttiń ustanǵan ustanymy Túrkııa Respýblıkasynyń negizin qalaǵan Gazı Mustafa Kemal Atatúriktiń qaıratkerligimen úndesedi.
Ómirin ádebıetke arnaǵan qalamger retinde jan-dúnıeme shýaq tókken álem shaharlarynyń bet-beınesinde ulttyq naqyshqa baı óner týyndylary men sımvoldary bar ekenin baıqaımyn. Astana da kórikti kelbetin qalyptastyra otyryp, máńgilik el bolý muratyna jetedi dep senemin. Ystyq yqylasymdy Astanaǵa arnaǵan óleńimmen aıaqtasam deımin.
Bıikterde ushady, Astanaǵa qonady,
Erkindiktiń erke qusy jany izgi.
Kúlden túlep, qaıta samǵap barady,
Erteginiń Samuryǵy tárizdi.
Jelmen birge júıtkip-júıtkip jarysqan,
Alataýdan asaý qulyn ketti endi.
Aqmolaǵa sadaq tartyp, baqylaǵan alystan,
Bir jaýjúrek ákeledi kóktemdi.
Samarqannyń juldyzymen syrlasqan,
Rasanhana emes pe eken, «Báıterek».
Máýlánanyń qazyǵyndaı jyr-dastan,
Jer men kókten tabylmasa, qaıter ek.
Dalada kórgen boljam tústerin,
Ótúkenniń joramaly - Astana.
Azat kúnmen alǵa júrgen kóshterin,
Turaqtatqan kerýen ǵoı, bas qala.
ıAhııa Akengın Túrki álemi Jazýshylar
jáne ónerpazdar qorynyń prezıdenti
Maqala Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń kómegimen daıyndaldy
