Vashıngtonda Aral teńiziniń máselesi talqylandy
Djordj Vashıngton ýnıversıtetinde Qazaqstannyń AQSh-taǵy elshiligimen birlesip «Ortalyq Azııanyń Aral teńizi: búgingi klımattyq daǵdarystan sabaq» taqyrybynda pikirtalas ótti, dep habarlaıdy Kazinform tilshisi.
Jıyn moderatory Sebastıan Peırýz bul tek Ortalyq Azııa úshin ǵana emes, dúnıejúzilik qaýymdastyq úshin de óte mańyzdy taqyryp ekenin atap ótti, óıtkeni búkil álemde, sonyń ishinde AQSh-ta sý qoımalary qurǵap jatyr.
Adamzat qazirdiń ózinde klımat ózgerisi jáne jahandyq sý tapshylyǵy qaýpimen betpe-bet kelip otyr.
Qazaqstan Respýblıkasynyń AQSh-taǵy Elshiliginiń elshi-keńesshisi Raýan Tileýlın Qazaqstan táýelsizdik alǵannan beri klımattyń ózgerýine jáne sýmen baılanysty problemalarǵa aıtarlyqtaı kóńil bólip kele jatqanyn atap ótti.
Qazaqstan Parıj kelisimin ratıfıkatsııalap, 2060 jylǵa deıingi kómirtegi beıtaraptyǵy strategııasyn qabyldady. Dýbaıda ótken BUU-nyń Klımattyń ózgerýi jónindegi konferentsııasynda (COP 28) Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Araldy qutqarý jónindegi halyqaralyq qordy qoldaýdyń jáne 2026 jyly BUU qamqorlyǵymen aımaqtyq klımattyq sammıtti ótkizýdiń mańyzdylyǵyn aıtty.
Qazaqstandyq dıplomat ekologııalyq problemalardy sheshý jáne sýǵa qoljetimdilikti jaqsartý maqsatynda kelesi qadam retinde Qazaqstan men Amerıka arasynda Aral máselesi boıynsha maqsattyq top qurýdy usyndy.
Merılend ýnıversıtetiniń professory Sara Kemeron sý máselesine jahan nazaryn aýdarý úshin Aral teńizi týraly kitappen jumys istep jatqanyn aıtty.
Sarapshy AQSh ta Aral teńizine uqsas Uly Tuzdy kól, Mıd kóli jáne Tuzdy teńiz sııaqty sý aıdyndarynyń tartylý problemasymen betpe-bet kelip otyrǵanyn atap ótti.
Kartada anyq kórsetilgendeı, osyndaı sý problemalary búkil álemde kezdesedi.
S.Kemeron sý resýrstary boıynsha shekaralas elderdiń aımaqtyq yntymaqtastyǵy qajet ekenin aıtady.
Sondaı-aq sýdyń qaıda ketip jatqanyn jáne ony qalaı qalpyna keltirýge bolatynyn túsiný úshin gıdrologtar men geologtar qajet.
«Second Floor Strategies» konsaltıng fırmasynyń prezıdenti Ýaılder Alehandro Sanches AQSh pen Ortalyq Azııa arasyndaǵy ekologııalyq máseleler, sý qaýipsizdigi jáne klımattyń ózgerýi boıynsha turaqty ózara is-qımyl úshin qyrkúıek aıynda BUU Bas Assambleıasynda qol qoıylǵan Nıý-Iork deklaratsııasy aıasyndaǵy «S5+1» jobasy bar ekenin atap ótti.
Halyqaralyq Araldy qutqarý qory atqarýshy keńesi dırektorynyń mindetin atqarýshy Záýresh Álimbetova Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy ózara is-qımyl alańy qyzmetin atqaratyn HAQQ-nyń qurylǵanyna bıyl 30 jyl tolatynyn aıtty.
Halyqtyń turmysyn jaqsartýdy kózdeıtin 2030 jylǵa deıingi «Aral teńizi basseıniniń baǵdarlamasyna» sáıkes Qazaqstanda óńirdi qalpyna keltirý baǵytynda aýqymdy jumys atqarylyp jatyr.
Qatysýshylar sý máselesiniń sheshimin tabý úshin álem elderin alańdatqan sý qoımalarynyń taıyzdaný máselesin talqylap, álemdik qaýymdastyqtyń nazaryn aýdarý qajet dep sanaıdy.
