Ulytaý óńiri týrısterdi qabyldaýǵa daıyn

None
None
ULYTAÝ. QazAqparat – Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý aýdanynda jaıly qonaq úıi bar Sapar-ortalyqtyń qurylysy aıaqtaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Sapar-ortalyqta kelýshiler qyzmetterdiń tolyq spektrin, sonyń ishinde aýdannyń kórikti jerleri týraly aqparatty ala alady jáne negizgi týrıstik baǵyttarǵa ekskýrsııalyq marshrýtty tańdaý múmkindikteri bar. Sondaı-aq týrıster qajylyq týrlaryna jazyla alady.

Ulytaý aýdany Qaraǵandy oblysyndaǵy tanymal týrıstik baǵyttardyń birine aınalýda. Týrıster arasynda anaǵurlym tanymal baǵyttar – Joshy han jáne Alasha han keseneleri, Besqamyr, Aıaqqamyr ejelgi qalashyqtary, taý sýretteri bar Terekti-Áýlıe úńgirleri, Áýlıetaý taýy, tarıhı jáne mádenı eskertkishter jáne taǵy basqasy.

Qaraǵandy oblysyndaǵy osy jáne ózge de demalys oryndary jaıly óńirdiń Kásipkerlik basqarmasynyń basshysy Tatıana Ablaeva Óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken brıfıngide aıtyp berdi.

«Ulytaý aýdanynda kelesideı negizgi týrıstik baǵyttar jumys isteıdi: Ulytaý, Jezqazǵan – Ulytaý (Áýlıetaý), Joshy – «Terekti áýlıe« kesheni, Jezqazǵan – Qorǵasyn.

Bıyl Ulytaýda «Joshy han« tarıhı-mádenı kesheniniń qurylysy aıaqtalýda, onda kelýshilerdiń demalýyna arnalǵan bólmeler qarastyrylǵan. Ol qasıetti Ulytaý aýdanyna keletin týrısterdi tartatyn orynǵa aınalady dep josparlanǵan», – dep atap ótti Tatıana Ablaeva.

Sondaı-aq, keshende jeńil jáne qoǵamdyq kólikterge arnalǵan avtoturaqtar, shaıhanalar men dámhanalar, sholý alańdary, týrısterdi qabyldaýǵa arnalǵan kıiz úıler, sýburqaq, Joshy han rezıdentsııasy jáne músindik kompozıtsııa, ekspozıtsııalyq zal jáne basqalary qarastyrylǵan.

«Ulytaý óńirinde kelýshilerdi ornalastyratyn 11 oryn jumys isteıdi. Bul - 6 qonaqúı, 2 etnoaýyl jáne meımandarǵa arnalǵan 3 úı. Aýdanda Respýblıkalyq mańyzy bar «Ulytaý« murajaı-qoryǵy jáne Jezdi kentinde taý-ken jáne mys balqytý isiniń tarıhyn dáripteıtin murajaı jumys isteıdi», - dedi Tatıana Ablaeva.

Aımaqtaǵy eń tanymal týrıstik baǵyttardyń biri – Balqash kóliniń jaǵalaýy.

«Balqash kýrorttyq aımaǵy Balqash jáne Prıozersk qalalarynyń, sondaı-aq Aqtoǵaı aýdanynyń jerine sozylǵan. Atap aıtqanda, Torańǵalyq jáne Shubar-Túbek kentteriniń aýmaǵyn qamtıdy. Balqash jaǵalaýynda ártúrli sanattaǵy kóptegen demalys bazalary ornalasqan. Onda 58 demalys úıi, sondaı-aq 100-ge jýyq qonaq úı bar. Sonymen qatar, Soltústik Balqash mańy aýmaǵynda kórkem Bektaý-ata shatqaly ornalasqan», – dep atap ótti basqarma basshysy.

Qarqaraly aýdanynyń keremetteri men tanymal týrmarshrýttar týraly brıfıng barysynda memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń týrızm bóliminiń basshysy Qanat Jaryqov aıtyp berdi.

«Qazirgi ýaqytta ulttyq park aýmaǵynda 11 resmı týrıstik marshrýt jumys isteıdi, olardyń jeteýi eń tanymaldary – Shaıtankól kóli jáne Basseın, alǵashqy adamdardyń turaǵy – Úsh úńgir jáne Úlken palata, Kent taýlarynyń aýmaǵynda ornalasqan býddalyq ǵıbadathana, saq dáýirindegi Altyn adamnyń jerlengen mekeni, Komıssarovka shatqalyndaǵy ormanshynyń úıi. Olar tarıhı eskertkishter bolyp tabylady jáne memleket qorǵaýynda», – dep atap ótti spıker.

Qarqaraly ulttyq tabıǵı parki kelýshiler úshin ashyq jáne týrısterge gıd-ekskýrsovodtardy usynýǵa daıyn.


Сейчас читают
telegram