Turǵyn úı kýálikteri qashan jappaı beriledi

None
None
ASTANA. QazAqparat - QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev turǵyn úı kýálikterin zańdastyrý sharalary týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Búginde turǵyn úı kýálikteriniń eki túri bar. Bireýi tegin, ıaǵnı ony qaıtarmaýǵa bolady. Ony jergilikti atqarýshy organdar óz erkimen berip jatyr. Al ekinshisi, ol - qaıtarylatyn turǵyn úı kýálikteri. Qazirgi kezde biz Parlament Májilisine birqatar normatıvtik ózgeristerdi engizip jatyrmyz. Sonyń aıasynda turǵyn úı kýálikterin taratýdyń naqty sharttary bekitiledi. Sol kezde ondaı kýáliktiń naqty somasy jáne kimge beriletini aıqyndalady. Osyny tezdetip bitirsek, halyqqa turǵyn úı kýáliktetirn jappaı berýge múmkindik bolady», - dedi Q.Óskenbaev búgin memlekettik qyzmetti jańa formatta qalyptastyrýǵa arnalǵan paneldik sessııada.

Atalǵan jıyn «Nur Otan» partııasynyń XVIII sezi qarsańynda ótti.

Aıta keteıik, ótken jyldyń sońynda Astananyń ákimi Baqyt Sultanov 100 adamǵa turǵyn úı kýálikterin tabystaǵan bolatyn. Árbir kýáliktiń mólsheri - 1 mıllıon teńge. Atalǵan aqshany tek ıpotekalyq baspananyń alǵashqy jarnasy retinde ǵana qoldanýǵa bolady. Al páterdi úsh aıdyń ishinde tabý qajet. Demek, osy jyly naýryzdyń aıaǵyna deıin páter tabylmasa, aqshany bıýdjetke keri qaıtarýǵa týra keledi.

«Bul «7-20-25» baǵdarlamasy emes. Degenmen, banktiń ishki sharttary soǵan uqsas. Salymshy alǵashqy jarnanyń 20 protsentin jınaýy tıis. Sodan keıin 7 protsenttik ıpoteka 25 jylǵa beriledi. Biraq páterdi úsh aıdyń ishinde taýyp, ıpotekany rásimdep alý qajet. Úı jańa turǵyn úıden alynýy shart. Áıtpese, ákimdiktiń aqshasy bıýdjetke keri qaıtarylady. Ázirshe ol aqsha arnaıy esepshotta jata beredi. Barlyq sharttar oryndalǵannan keıin esepshot ashylady da, alǵashqy jarna retinde salymshynyń qarjysyna qosylady», - deıdi «Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń» Astana qalasyndaǵy ortalyq fılıalynyń dırektory Jansultan Mataev.

Bıyl Astana ákimdigi 2000 turǵyn úı kýáligin taratýdy kózdeıdi. Sonyń teń jartysy muǵalimderge beriledi.

Сейчас читают
telegram