Ózbekstanda Naýryzdy qalaı toılaıdy
Myńdaǵan ǵasyrlyq tarıhy bar meıramdy ata-babalarymyz shyǵys kúntizbesi boıynsha Jańa jyldyń basy, adamnyń tabıǵatpen úndestigi, turmys-tirshiliktiń bastaýy retinde toılap kelgen. Biz úshin Naýryz - kóktemniń kelýi men jańa ómirdiń, tabıǵattyń oıanýy berekeniń beınesine aınalǵan meıram ári kópǵasyrlyq ulttyq qundylyqtarymyzdyń, salt-dástúrlerimiz ben ádet-ǵuryptarymyzdyń sımvoly. Ejelden bizdiń ata-babalarymyz kóktemniń jyly kúni shýaǵyn tógisimen jer jyrtyp, egin salýǵa kirisken, jasyl kilemge oranǵan keń dalada oıyn-saýyq quryp, Naýryzdyń merekelik sharalaryn ótkizgen.
Ábý Raıhan Berýnıdiń «Ejelgi halyqtardyń eskertkishteri» traktatynda, Ábilqasym Fırdaýsıdiń «Shahnama» dastanynda, Mahmut Qashqarıdyń «Dıýanı luǵat ıt-týrk» sózdiginde, Ábý Bákir ál-Narshahıdiń «Buhara tarıhynda», Omar Háııamnyń «Naýryznamasynda», Álisher Naýaıdyń «Tarıh-ı mýlk-ı Ajam» eńbeginde jáne basqa da ejelgi derekkózderde Naýryzdyń tarıhy, onyń ózine tán dástúrleri men ǵuryptary týraly qundy derekter berilgen. Bul Naýryzdyń babalardan qalǵan baǵa jetpes mura ekenin aıǵaqtaıdy.
Uly aqyn Álisher Naýaıdyń «Ár túniń Qadyr bolyp, ár kúniń Naýryz bolsyn!» degen jyr joldary da Naýryzdyń halqymyz úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetse kerek. Naýryz kúnderi adamdardar renishin umytady, ókpeli bop júrgender jarasady, qaıyrymdylyq, meıirimdilik, qoly ashyqtyq, keńpeıildilik sekildi izgi adamgershilik qasıetter qanat jaıa túsedi.
2016 jyly BUU-nyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri jónindegi uıymy - ıÝNESKO tarapynan Naýryzdyń adamzattyń materıaldyq emes mádenı surasy tizimine engizilýi tegin emes. Óıtkeni Naýryzdyń fılosofııasy álemdi beıbitshilikke, súıispenshilik pen kelisimge shaqyrady. Naýryzda adam balasy óziniń tabıǵattyń bir bóligi ekenin tereń túsine bastaıdy, qoldaǵy baryn aınalasyndaǵylarmen bólisedi. Mereke kúnderi adamdar syrqat, jalǵyzbasty, egde jastaǵy adamdardyń jaǵdaıyn surap, olarǵa qamqorlyq jáne qurmet kórsetedi, muqtaj jandarǵa qol ushyn sozady.
Ózbekstan halqy Naýryzdy qarsy alýǵa erekshe daıyndalady. El táýelsizdigi jarııalanar aldynda, 1991 jylǵy 12 aqpanda Birinshi Prezıdent Islam Karımov «Respýblıkada Naýryh halyq meıramyna daıyndalý jáne ony ótkizý týraly» tarıhı máni bar jarlyqqa qol qoıdy. Bul bizdiń halqymyzdyń tól ulttyq jáne mádenı dástúrlerin jalǵastyrý armanynyń oryndalǵanyn bildiretin edi.
Naýryz qarsańynda jalpyhalyqtyq asar ótkizilip, búkil respýblıkada abattandyrý jáne kógaldandyrý jumystary júrgiziledi, kósheler, qasıetti oryndar tazalanyp, aǵashtar men gúlder otyrǵyzylady. Osynaý ıgi isterdi elimizdegi 130-dan astam ult pen ulys ókilderi jumyla atqaryp, ózderiniń ulttyq salt-dástúrleri men mádenıetin, ónerin kórsetedi.
Naýryzda kúres, kókpar, arqan tartý, jebe atý sekildi ulttyq sport oıyndary uıymdastyrylady. Erte kezde halyqtyń kúndelikti ómiriniń bir bóligi retinde ulttyq oıyndar jas urpaqty aqyl-oı jáne dene jaǵynan damytýǵa, otansúıgishtik tárbıe berýde úlken mánge ıe bolǵan.
Ulttyq sport túrleriniń ishinde kúres halyq arasynda erekshe syıǵa ıe boldy. Dástúrge oraı kúres dodasyn aqsaqaldar bastap bergen. Qart kúreskerlerdiń izin ala naǵyz el qorǵaıtyn azamattar, som bilekti balýandar kilemge shyqqan. Naýryzdyń taǵy bir ereksheligi, bir aýylda kúres ne kókpar bolyp jatsa, oǵan kórshi aýyldardyń balýandary nemese shabandozdary da aǵylyp kele beredi.
Mereke kúnderi barsha aýylda sýmalak, hálim, kók samsa, kóje sekildi kisi boıyna qýat beretin Naýryzdyń tól ulttyq taǵamdary ázirlenedi. Adamdar kórshi-qolań, aǵaıyn-týysymen qatar saparlap kele jatqan jolaýshylardy da mol dastarhanǵa shaqyryp, tátti taǵamdardy tartý etken.
Bir aıta keterligi, Naýryz Ózbekstannyń ár óńirinde túrlishe toılanady. Qalalar men aýdan ortalyqtarynda halyq oıyndary, mádenı sharalar, kontsertter uıymdastyrylsa, aýyldyq jerlerde halyq oıyndary, eginshilik pen mal sharýashylyǵyna baılanysty salt-dástúrler ótkiziledi. Biraq qaı jerde bolmasyn, Naýryz halyqtyń birligi men yntymaǵyn nyǵaıtyp, bereke men molshylyqtyń sımvoly retinde toılanady.
