Meteorıt pe, álde... - BAQ-qa sholý
***
Bıyl elimizdiń kóptegen aımaqtarynda qar qalyń tústi. Endi, mine, qystyń qahary da ketip, aıaǵy kórinip qaldy. Áne-mine degenshe kóktemniń jylylyǵy jetip, qalyń qardyń kóbesi sógiledi. Onyń arty birqatar jerlerde qar kóshkinine, tasqyn sýǵa da ulasatyny sózsiz. Sonda taý, tasty, saı-salany qýalaı aqqan qyzyl sýdyń qýatyna qarsy turyp, tótep berer sý bógetteri men toǵandary qurylystarynyń qaýqary qandaı bolmaq? Jaman aıtpaı jaqsy joq degen, kenetten orasan sý tasqyny bolyp jatsa, gıdrojeli toǵandardyń qaýipsizdigi senimdi me?
Bul týraly «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda jazady. Gazettiń jazýynsha, kóńildi alańdatqan osyndaı máselelerge baılanysty oblystardaǵy tilshilerine tyǵyz tapsyrma berilip, artynsha aımaqtardaǵy sý toǵandary men sý qoımalarynyń qazirgi jaı-kúıi týraly naqty málimet jınalǵan. «Tasqyn taıaý. Tosqaýyl qoıyla ma?» degen maqalada solardyń birqataryn jarııalanǵan eken.
«Jalpy, Almaty oblysynda aýmaǵy 8647 tekshe shaqyrym bolatyn 145 sel tasqynynyń qaýipti telimi anyqtalǵan. Onda 40527 adam qonystanǵan 5962 turǵyn úıden turatyn 122 eldi meken bar. Temir jol, avtokólik joly, óndiris oryndary, mádenıet nysandary óz aldyna. Jetisý jerinde bıyl jaýǵan qar qalyptaǵydan 1,5-2 esege artyq túskenin, naýryz aıynda aýa raıy kúrt ózgerip, 20-25 gradýsqa deıin jylynýy múmkin degen «Qazgıdromet» málimetin de qaperden shyǵarmaǵan durys», - dep jazady gazet.
Sondaı-aq, basylymnyń eskertýinshe, abyldy jaǵdaılar Іle, Topar, Tentek, Shelek, Baıynqol, Sharyn, Kóksý, Byjy, Búıen, Qaratal, Tyshqan, Esik, Ósek, Lepsi, Basqan, Sarqan, Túrgen, Úlken jáne Kishi Almaty ózenderinde bolýy múmkin. Raıymbek aýdanyndaǵy Baıynqol, Shelek ózenderinde sý deńgeıi kóterilse, Alǵabas, Jambyl, Narynqol eldi mekenderin sý tasqyny basý qaýpi bar. Eńbekshiqazaq aýdanynda Esik ózeni kóterilse, Belek saıajaılar aýmaǵyna qater tónedi.
***
Álemdik jıyrma alyp uıymyna tóraǵalyq jasaý Reseıge kóshti. Reseı basshylyǵy osynaý halyqaralyq yqpaldy uıymnyń otyrysyna qarqyndy damýshy elder basshylaryn da qurmetti qonaq retinde shaqyratyn boldy. Sol qurmetti qonaqtardyń biri jáne biregeıi qazaqstandyqtardyń ulttyq Kóshbasshysy, sońǵy 20 jyl ishinde ómirge kelgen talaı ıgi bastamalar men halyqaralyq uıymdardyń negizgi uıytqysy Nursultan Ábishuly Nazarbaev bolýy halyqaralyq sarapshylardy eleń etkizgendeı. Olar G-20 dókeıleriniń jańa kezekti basqosýynan úlken úmit kútetindikterin qazirdiń ózinde aıtyp jatyr. Qysqasy, G-20 jumysyna buǵan deıin talaı syn aıtyp kelgen ózimiz de bolashaqtan úmit sáýlesin sezgendeı áserde júrmiz. Ne bolaryn ýaqyt kórseter, biraq G-20 tyńdasa, bizdiń ulttyq Kóshbasshymyz álemdik ekonomıkany qyspaǵynan shyǵarmaı turǵan daǵdaryspen kúrestiń naqty jáne jalǵyz durys jolyn kórsetip beretinine senimdimiz. Sonda Nursultan Ábishuly Nazarbaev ne der edi? Bizdińshe, Qazaqstan Prezıdenti buǵan deıingi barsha álemge jarııalaǵan usynystaryn naqty keıingi mysaldarmen tolyqtyra otyryp, taǵy da bir oń joldy kórsetip berer edi. Bul týraly búgingi sanynda «Aıqyn» gazeti jazyp otyr.
Gazettiń jazýynsha, G-20-ǵa qatysýshy elder basshylary endi álemdik ekonomıkanyń jaǵdaıyn talqylaý úshin «postkeńestik» aımaqqa jınalady.
Bul - ejelgi kapıtalıster men keshegi «kommýnısterdiń» bir arnadaǵy ekonomıkanyń máselelerin birigip talqylaý degen sóz. Budan 20 jyl buryn dál osylaı bolady dep oılaý múmkin de emes edi. Tipti álemniń 20 dókeıiniń «qurmetti qonaǵy Qazaqstan Prezıdenti bolady» degendi qııaldaý múmkin emes edi. Biraq sol múmkin emester ómirimizdiń aqıqatyna aınalyp tur. Bir aqıqattyń beti ashyq, ol - Qazaqstan Respýblıkasyn qurýshy, ult Kóshbasshysy, HHІ ǵasyrdaǵy kóregen de bedeldi, isker tulǵa Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń ómirsheń usynystary erte me, kesh pe, áıteýir bir jalpy adamzattyń ortaq ıgiligine aınalady. Ol ıgilikke erterek qol jetkizsek, utarymyz sonshalyqty kóbirek bolady. Kesheýildesek kerisinshe, utylys kóbeıedi. Qaısysy durys, ony tańdaý G-20 dókeıleriniń óz sharýasy. Qazaqstan - qalaı bolǵanda da qarqyndy damýyn jalǵastyratyn, «asyǵy alshysynan túse beretin» múmkindigi mol el. Maqala «G-20-ǵa qulaqqaǵys» degen taqyryppen berilip otyr.
Aıdyń kúnniń amanynda, oılamaǵan jerden jeti qat kókten aspan denesi qulady. Bizge emes. Orystyń jerine. Chelıabi qalasynyń mańyna. Qazaq jerin janaı ótti. Kókke kóterilgen kók shybynǵa deıin qalt jibermeı baǵyp otyratyn Dúnıejúziniń birneshe júz observatorııalary qapy qaldy. Turqy on bes metrlik, salmaǵy 10 myń tonna bolatyn meteorıt «kózge túspeı», Jerge aman jetken. Tek atmosferanyń sońǵy qabatyna jetkende jartylaı janyp, qalǵany jarylyp ketti. Eger de kókte tas-talqan bolmaı, jerge soqtyqqanda, kúshi 1945 jyly tamyzda Hırosıma qalasyna tastalǵan atom bombasynan 20 ese qýatty eken. Onda mıllıonnan astam adam turyp jatqan Chelıabi shahary men onyń mańaıyndaǵy irili-ýaqty eldimekenderden ne qalady? Árıne, kúl qalady. Boldy. Chelıabi oblysynyń turǵyndaryn «perishte» qaqty. Jeńil-jelpi jaraqatpen qutyldy. Júzdegen ǵımaratqa zaqym keldi. Kókten túsken «qonaqtyń» shyǵyny mıllıardpen (rýbl) sanalady. Meıli ǵoı, aspan denesi qaıda qulamaı jatyr dersiń. Biraq bul jolǵysy ózgerek. Sońyna saryjalqyn iz qaldyrǵan jumbaq dene Chelıabi aspanynda tórt ret jarylǵan. Al ýfologtar: «meteorıtter artyna júzdegen shaqyrymdyq iz qaldyrmaıdy» deıdi. Jerge qulaǵan talaı meteorıtterdi dáıek retinde alǵa tartady. Jalpy, «Shubarkól meteorıti» dep atalǵan bul aspan denesi jóninde boljam-joramal kóp. Degenmen meteorıt qulaǵan jer nege qorshaýǵa alyndy? Ondaǵan ushaqtar aspanǵa kóterildi. Myńdaǵan tehnıka tartyldy. 20 myń ásker (turaqty armııa) meteorıt qulaǵan aımaqty qorshap, jan balasyn jolatpaýǵa tyrysty. Munyń bári ne úshin? Reseı nege dúrlikti? Jaı ǵana aspan denesi qulasa, munsha shyǵyn jasap, armııany tógip nesi bar? Demek, bul jerde úlken jumbaq buǵyp jatyr degen sóz. Chelıabige qulaǵan aspan denesi me, álde...
Bul suraqqa «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Meteorıt pe, álde...» degen taqyryppen berilgen maqala jan-jaqty jaýap izdep kórgen.
