Máshhúr Júsiptiń beınesi qalaı saqtalyp qaldy
PAVLODAR. KAZINFORM - Ǵulama Máshhúr Júsip ómirinde kóp adamdar qolqalaǵanyna qaramastan «ıelerim shoshynady» dep fotosýretke túsýden qashqaqtap júredi eken. Tulǵadan qalǵan jalǵyz sýret qana bar. Onda Máshhúr Júsiptiń ózi, janynda dosy Ábdirazaq Dúrjanuly jáne art jaqtarynda túregep turǵan Allajar Ábdirazaquly beınelengen.
Dáýirler ıiriminde qalyptasqan tarıhty jasaıtyndar bar da, oǵan yqpal etip, belgili bir oqıǵalar men tulǵalar esimderiniń el aýzynda saqtalyp qalýyna sebepker bolatyndar da bar. Biz sóz etpekshi bolyp otyrǵan qazaqtyń arda azamaty Máshhúr Júsipteı áýlıe adam beınesiniń keıingi urpaqqa mura retinde saqtalyp qalýyna sebepshi bolǵan.
Máshhúr Júsip babamyz óziniń túr-sıpaty jaıynda:
«Arǵy atam Súıindik-ti, Kúlik zatym,
Máshhúr degen bir laqap, Júsip atym.
Qoı kózdi, qyr muryndy, orta boıly,
Aqquba, bıdaı óńdi qııapatym», - dep jazyp ketkeni málim.
Qasıet ıesiniń urpaǵy Abaı Sharapıevtiń 2019 jylǵy shyqqan «Aqıqat» kitabynda:
«Naǵı ata 1965 jyly Ábdirazaqov Allajar aqsaqaldan sol kisiniń 1923 jyly Pavlodar qalasynda muǵalimder daıarlaıtyn semınarııada oqyp júrgen kezinde Máshhúr babamyzdy qolqalap, Bagaevtyń fotostýdııasyna aparyp túsirtip alǵan fotosyn Almatydan birneshe dana qyp úlkeıttirip ákep elge taratady. Osy fotosýretti Allajar ákesi Ábdirazaq ekeýi Máshhúr babamyzdyń qarsy bolyp, «qaıtesińder meni súırep, qartaıǵanda el kóretindeı bizde nebir túr-álpet qaldy deısiń» dep barǵysy kelmegenine qaramaı túsirtip alǵan eken», - dep jazady.
Ábdirazaq atanyń bes uly bolǵan - Ábdirahman, Ábdikárim, Muhamedjar, Allajar, Janaıdar. Allajar – tórtinshi uly. Álgi sýretten baıqasańyz, ǵulamanyń keýde tusynda shapanynan shyǵyp turǵan aq tústi zat bar. Sóıtsek, atamyz sýretke túser aldynda keýdesine quran qoıǵan eken.
Jýrnalıst Baqı Ábdiqadyrov áýlıe jaıynda erterekte jazǵan maqalasynda bylaı dep keltiredi:
«Ábdirazaq pen Máshekeń ekeýi túıdeı qurdas. Qudalyǵy, qurdastyǵy óz aldyna, eki jaqsynyń arasynda tek qana ózderine túsinikti erekshe bir syılastyq bolǵany anyq. Bizdiń biletinimiz, tek qana syrtqy qarym-qatynastary. Máshekeńniń qystaýy Eskeldi men Baıannyń arasy ol kezde araǵa bir qonyp baratyn jol. Jasybaı asýynyń aýzyndaǵy bizdiń Qyzylshilikte qonaq túsetin úıler, onyń ber jaǵynda Máshekeń sekildi shaqyryp keltire almaıtyn qadirli kisini han kóterip alatyn aýqatty adamdar bolǵanymen, dýanǵa bara jatqan jolynda Máshekeń ylǵı osy Ábdirazaq úıine at basyn tireıtin. Qyzylshilikte eń saýatty úı de osy Ábaǵańnyń úıi, óıtkeni búkil aýylda Ábaǵań ǵana gazet aldyryp oqıtyn. Qalyńdyǵy bir qarys bólke nandy da biz alǵash ret osy qudanyń dastarhanynan kórip edik. Oryssha sózdi de alǵash ret osy úıde estidik».
Baqı Ábdiqadyrovtyń esimin Máshhúr Júsip qoıǵan eken. Ólketanýshy Altynbek Qurmanovtyń Baqı aǵadan estigen myna bir áńgimesi bar:
«Máshhúr Júsip ata bizdiń aınalamyzda tórt kisiniń atyn qoıdy, sonyń úlkeni – Aqjigit. Máshekeń Baqı aǵamyzǵa at qoıǵanda, ákesi: «Baqıy nesi? Aýzyńyzǵa basqa at túspedi me?», - dese kerek.
Sonda Máshekeń qarqyldap kúlip:
«Áı, Ábdiqadyr, menen nesin suraısyń, aqyldan áli jutaǵan joqpyn. Osy zamanda men Murat qojanyń balasy Isabek ıshandy joqtadym, Shormannyń Musasyn joqtadym, Boshtaıdyń Qusaıynyn joqtadym. Men joqtamaǵan adam bar ma, biz ólgennen keıin bizdi kim joqtaıdy?! Sonda bul baqılyqtardy izdeıtin bala bolady», - depti.
Aıtqany aınymaı kelip, Baqı aǵa tirisinde elge tanylǵan jýrnalıst, aqyn boldy.
Ekibastuz qalalyq «Otarqa» gazetiniń redaktory, aqyn Janargúl Qadyrovanyń atap ótkenindeı, Ábdirazaq Dúrjanulynyń esimi Baıanaýyl halqyna jaqsy tanys. 1927 jyldyń 20 mamyrynda Shymkent qalasynan Máshekeńe jazǵan hatynyń sońynda Júsipbek Aımaýytov:
«Mine, sizge ázirshe jazatyn áńgimem osy. Amandyǵyńyzǵa tileýles maǵulym inińiz – Júsipbek. Ábdirazaq aǵaıǵa sálem, sýretińiz saqtaýly, balalar saý» dep jazǵan. Júsipbekteı ataqty, Máshhúrdeı sharapatty tulǵalar aýyzǵa alyp, ádeıi sálem aıtqan Ábdirazaq tegin adam bolmaǵan. Ábaǵańnyń júzi óte susty, shegir kóz, aqsary jan bolǵan eken. Sýretke túsýdi ersi kóretin eki aqsaqaldy Bagaevtyń stýdııasyna alyp barý ońaıǵa túspegen. Ásirese, artyq júristi súımeıtin Máshekeń: «Qaıtesiń bizdi súıretip, el kóretindeı bizde ne bir kelbet qaldy deısiń», - dep barǵysy kelmepti.
Allajardyń uly Janat Ábdirazaqov óz esteliginde:
«Máshekeń ákem Allajardyń bala kúninde aýzyna túkirip yrym qylypty. Eki aqsaqalǵa birdeı erkelep ósse kerek. Sonysyn paıdalanyp: «Máshekeń kónbese, ashýlanǵan bolyńyz. Nemene, ortamyzdaǵy bir balanyń meselin qaıtaryp... Sýretke men-aq túseıin. Tozaqtan qorqyp otyrǵan shyǵarsyń, tozaq otyna men-aq kúıeıin, sen jumaqqa bar» dep aıtyńyz dep ákesine aldyn ala úıretip qoıǵan eken. Sol sóz shymbaıyna batqan Máshekeń at jektirtip, Kerekýge júrip bergen eken», - dep aıtady.
Taǵy da marqum Baqı Ábdiqadyrovtyń esteligine úńilsek:
«Aýyl arasynda Ábaǵańnyń bedeli aıryqsha bolatyn. «Ábdirazaq aıtypty» dese boldy, sheshilmegen daý da, keshirilmegen sóz de qalmaıtyn. Bálkim, tabıǵatynan ádil, týmysynan batyl, alǵyr aqyly úshin de Máshekeń óz qurdasyn qadir tutqan shyǵar. Máshhúrge jazǵan hatynda Júsipbek Ábdirazaqty «aǵaı» dep qurmettep, kóp sálem aıtýynyń sebebi de, mine, osynda jatyr. Jáne Ábaǵańmen tórt-bes atadan qosylatyn Sultanmahmut aýyly Qyzylshilikten taı shaptyrym jerde ǵana. Syrqat aqynnyń kóńilin suraýǵa birneshe ret kelgen Júsipbektiń Ábdirazaq úıine soqpaı ketýi múmkin emes. Al endi Júsipbektiń hatyndaǵy «sýretińiz saqtaýly» degen sózge kelsek, ol bylaı. Sovet ókimetiniń alǵashqy jyldary aýyl jastarynyń birazy oqý-bilimge jappaı talpynǵanyn bilemiz. Baıandaǵy jańa mektepte Sultanmahmutpen bir jyldary oqyǵan zerek balasy Allajardy ákesi Kerekýge odan ári oqýǵa jiberedi. Júsipbektiń hatynda kórsetilgen sýret osy tusta, jıyrmasynshy jyldary túsirilgen. Máshhúr Júsipke degen teris kózqarastyń kesirinen uzaq ýaqyt qupııada saqtalǵan bul sýretti men Jańajolda altynshy klasta oqyp júrgende kórip edim. Osy sýrettiń tolyq tarıhyn 1967 jyly ǵana jezdemniń (Allajardyń) óz aýzynan estidim», - dep jazady.
El aýzynda mynadaı bir qyzyq áńgime bar. Boqyraý jármeńkesi bolsa kerek. Elden kerek-jaraǵyn alýǵa kelgen aýyldyń bir adamy men aýdandyq mılıtsııa qyzmetkeri arasynda janjal shyǵady. Budan birneshe aı buryn joǵalǵan mılıtsııanyń aty álgi adamnyń astynda júr eken. «Men dalada jaıylyp júrgen jerinen taýyp aldym», - deıdi ol. Mılıtsıoner sen ony urlap aldyń dep aıyp taǵady. Daýdyń aıaǵy tóbeleske aınalady, qolynda nagany bar mılıtsııaǵa eshkim batyp «qoı» deı almaıdy. Osy kezde bulardyń janynan ótip bara jatqan Ábdirazaq mılıtsıonerdi qamshymen tartyp-tartyp jiberipti. Bul qylyǵy úshin ony jaýyp tastaıdy. Tańerteń túrme bastyǵy «býntar shal» jatqan kameraǵa kirse, ol shapanyn sheship astyna tósep, arqasyn qabyrǵaǵa súıep, maldas quryp, jaıbaraqat otyr eken. Qarasa, shaldyń jan-jaǵynda, qabyrǵaǵa qaptatyp jabystyryp qoıǵan Lenın kósemniń sýretteri deıdi. Muny kórip sasyp qalǵan túrme bastyǵy: «Sen ózi kimsiń?» dep jalma-jan suraıdy ǵoı. Sonda atamyz jan-jaǵyndaǵy Lenınniń sýretterin nusqap: «Men Lenınniń oń kózimin», – degen eken. Sóıtse Ábdirazaq ata Lenınniń sýretterin gazetten qıyp alyp, qaltasyna salyp jınap júredi eken. Muny kórgen túrme bastyǵy mynaý naǵyz bolshevık qazaq eken dep, keshirim surap, attandyryp salypty.
Ábdirazaq atanyń taǵy bir urpaǵy – Mereke Ábdikárimov mynadaı óleń joldaryn usyndy:
«Joldasym Kópeıuly Máshhúr Júsip,
Otyr ǵoı kúlimsirep kózin qysyp.
Danyshpan dara týǵan qurdasym-aı,
Boljaısyń keleshekti oılap-piship.
Ortada súıenip tur Allajarym,
Beredi kemtarlarǵa bar jıǵanyn.
Aq peıil qolyń ashyq qaraǵym-aı,
Kórersiń aqyrette haq dıdaryn.
Ábdirazaq Dúrjanuly, 15.12.1924 jyl.
Kereký qalasy».
Bul óleń joldary álgi sýrettiń bireýiniń kelesi jaǵynda arab áripterimen túsirilgen eken. Alaıda túpnusqasy tabylmady.
Ábdirazaq Dúrjanulynyń ózi Máshekeńnen keıin, araǵa 3 jyl salyp baryp, Abaı óńirindegi Jarma aýdany Qazanshuńqyr taýynyń bókterinde dúnıeden ótken. Ashtyq jyldary elmen birge sol jaqqa bosyp baryp, ómiriniń sońǵy kúnderin sonda ótkizgen. Onyń zıratyn taýyp, basyna urpaqtarynyń belgitas ornatýyna kezinde Baqı Ábdiqadyruly úlken eńbek sińirgen.
Sýrettegi jas jigit – Allajar Ábdirazaqulynan urpaqtaryna sarǵylt shapan muraǵa qalǵan eken. Máshekeńniń kózin kórip, batasyn alǵan jannyń jeke zatyn Janat Ábdirazaqov biraz jyldar buryn Janargúl Qadyrovaǵa amanattapty. Jádigerdi úıinde saqtap otyra berýdi qup kórmegen aqyn jýyqta shapandy Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıine tabys etti. Kóneniń kózi, tarıhtyń kýási bolǵan buıym Máshhúr Júsip babamyzǵa qatysty mýzeı jádigerleriniń qataryn tolyqtyryp, ótken zaman belgisiniń bir parasyna aınaldy.
Buǵan deıin Eskeldi alqabyndaǵy Máshhúr Júsip kesenesi týraly jazǵan edik.