Londonda ulttyq dástúrlerimiz ulyqtaldy
LONDON. KAZINFORM - Londonda mádenıet aptalyǵy ótip jatyr. Ulttyq qundylyqtar ulyqtalatyn sharaǵa Ulybrıtanııadaǵy Qazaq ortalyǵynyń ókilderi de qatysýda. Olar “Tal besikten jer besikke deıin” atty qoıylym qoıyp, sheteldikterdi salt-dástúrlerimizben tanystyrdy, dep habarlaıdy Kazinform-nyń osy eldegi tilshisi Ǵalymjan Qaramanuly.
Londonnan besik tabý qıyn. Dúkende satylmaıdy. Elden aldyrýǵa ýaqyt tyǵyz. Jergilikti qazaqtar ony qolda bar dúnıelerden jasapty. Deıturǵanymen, baı tarıhymyz ben mádenıetimizdi sheteldikterge tereńinen túsindirý ıdeıasy sátti júzege asqandaı. Bul kúni besikke salý dástúrinen bólek tusaý kesý rásimi de ótkizildi. Ár qýanyshty sát saıyn shashý shashyldy.
“Men Londonǵa Oraldan qydyryp keldim. Ulybrıtanııada qyzym, kúıeý balam jáne eki jıenim turady. Urpaq jalǵasyn tapqan úlken ájeniń rólin oınadym. Shashýymdy shashtym. Áýeli kórermender tiksinip qalyp, sodan keıin dám ekenin, onyń tátti ekenin túsinip, jerge eńkeıip aldy”, - deıdi qoıylymǵa qatysýshylardyń biri Gúlzada Hasanova.
Sheteldikter úshin bári tańsyq, bári qyzyq. Asyq atyp oınap jatqan balalar, ulttyq naqyshta kıingen qazaq jastary olardy súısintpeı qoımady. Júrgizýshi barlyǵyn aǵylshyn tilinde túsindirip otyrdy. Jańa túsken kelinniń betashar joralǵysy jınalǵandardyń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týǵyzdy.
Keıbiri, tipti, óz eliniń salt-dástúrlerimen uqsastyqtar taýyp, tań-tamasha boldy.
“Bizde de jańa túsken kelinniń beti jabylady. Onyń júzi eshkimge kórsetilmeıdi. Budan bólek bizde de qarııalar batasyn berip, syılyqtar taratady. Men erekshe áser aldym. Maǵan qatty unady”, - deıdi Namıbııa azamaty Djorokıı Kamývete.
“Ómirdiń árbir kezeńinde kıimder de jas ereksheligine qaraı ózgerip otyratyny qyzyqtyrdy. Qart adamdarǵa syı-qurmet molynan kórsetiledi eken. Olardyń jasy men ómirlik tájirıbesi erekshe baǵalanatyny qýantty”, - deıdi Ulybrıtanııa azamaty Madelın Haggan.
Osy shara úshin qazaqstandyq etnograftar, tiginshiler men qolónershiler óz ónimderin usynǵan.
Kımeshekter men jaýlyqtar, ulttyq naqyshta jasalǵan áshekeı buıymdar, ústel tósenishteri men taza bylǵarydan tigilgen sómkeler arnaıy uıymdastyrylǵan jármeńkede satyldy.
“Bul ózimizdiń qazaqı oıý-órnek beınelengen sómke. Aǵylshyndardyń nemese basqa ulttardyń asa qyzyǵýshylyǵyn týdyrady bul sómke. Baǵasy óte qoljetimdi. ıAǵnı bul sómkeniń birneshe nusqasyn biz búgin satyp úlgerdik”, - deıdi Qazaq ortalyǵynyń múshesi Muhammed Musabekov.
Aptalyq — sán arqyly mádenı muralardy pash etýge múmkindik beretin birden bir shara.
Qazaqstannan bólek Domınıkan, Japonııa, Mavrıkıı jáne basqa da memleket ókilderi ózderine tán bolmysy men daralyǵyn kórsetip, elderin nasıhattaýǵa tyrysty. Saýda ortalyǵynda uıymdastyrylǵan kórsetilim myńdaǵan kórermenniń nazaryn aýdardy.
“Kez-kelgen ulttyń mádenıeti erekshe. Mysaly, men búginge deıin qazaq halqynyń salt-dástúrleri týraly bilmeıtin edim. Іs-sharanyń arqasynda kóp aqparat aldym. Mádenıet aptalyǵy ulttyq qundylyqtardy jarqyratyp kórsetýge arnalǵan tıimdi platforma dep oılaımyn”, - deıdi sharanyń uıymdastyrýshysy Shabaz Grem.
Tumandy Albıon - kóp ultty el. Munda aǵylshyn, shotland, ýels jáne ırland halqynan bólek ımmıgranttardyń urpaqtary bereke men birlikte ómir súredi. Adamdardy násiline qaraı alalaý zańmen qýdalanady. Áralýandylyqqa erekshe mán beriledi. Jergilikti halyqqa ulttyq qundylyqtaryn nasıhattaýǵa memleket tarapynan qoldaý bildiriledi.
