Qoja Ahmet ıAsaýı
Óz aty Ahmet, esiminiń aldyndaǵy «qoja» musylman dinin taratyp, ýaǵyzdaýshylyq qyzmetine oraı berilgen ataý, al sońyndaǵy «ıAsaýı» aqynnyń qaı jerden shyqqandyǵyn kórsetedi. Biraq naqtylyq úshin aıtsaq, Iasy qalasy onyń týǵan jeri emes, jastaıynan jetim qalyp, aǵaıyn týystarynyń qolyna kelip, bala kezinen ósken jeri. Aqynnyń týǵan jeri qazirgi Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Saıram aýdany. Ákesi Ibrahım musylmansha saýaty bar, sóz qadirin biletin bilikti adam bolǵan. Bala Ahmettiń basty ustazy, tárbıeshisi atalas týysy bolyp keletin Arystanbab boldy. Ol ómirden qaıtqannan keıin Ahmet 17 jasynda Iasy qalasyna keledi. Dál osy kezden bastap arab, shaǵataı, parsy, túrki tilderinde óleńder jaza bastaıdy. Shyǵys poezııasy men ádebıetine den qoıdy. Keıin Buhara qalasynda Júsip Hamadanıdiń dinı medresesinde oqydy. Ony támámdaǵan soń sopylyq joldyń biraz aşy-tuşysyn tatyp, kóptegen qalalardy aralap, týǵan shahary Túrkistanǵa qaıtyp oralady da, Arystanbab qalap ketken dástúrdi jalǵastyrdy. Osynda ol ıslam dúnıesi keń tanyǵan kemeńgerge aınaldy. Al 63 jasynan bastap qalǵan ómirin jer astynda, ıaǵnı qylýette ótkizdi. Buny Ahmet «Paıǵambar jasyna jettim. Maǵan odan artyqtyń qajeti joq», - dep túsindiredi. Qansha jyl ǵumyr keshkeni jóninde ár túrli derekter bar. Bir derekte 73 jyl, kelesilerinde 85 jas dep berilgen. J.Aımaýytov aqynnyń 149-shy hıkmetine súıenip, ıAsaýıdy 125 jas jasaǵan deıdi.
Onyń búgingi urpaqqa jetken kólemdi shyǵarmasy - «Dıýanı Hıkmet» (Danalyq kitaby) qypshaq dıalektilerimen kóne túrki tilinde jazylǵan. Ókinishke oraı týyndynyń túpnusqasy bizdiń zamanymyzǵa jetpegen. Bizge jetkeni XV-XVI ǵasyrlardaǵy kóshirmesi ǵana. Ondaı nusqalary óte kóp. Olardyń kóbi Ystambul, Qoqan, Tashkent, Máskeý, Almatyda saqtalǵan. Bul shyǵarma alǵash ret 1878 jyly jeke kitap bolyp basylyp shyqty. Sodan keıin ol Ystambul, Qazan, Tashkent qalalarynda birneshe qaıyra basyldy. Sonyń biri 1901 jyly Qazanda Tynyshtyqulynyń qazaqtarǵa arnap shyǵarǵan nusqasy bolatyn. Tórt tarmaqty óleńmen jazylǵan bul shyǵarmada aqyn óziniń bala kúninen paıǵambar jasyna kelgenge deıingi ómir jolyn baıandaıdy, tirshilikte tartqan azabyn, kórgen qaıǵysyn aıtady, buhara halyqqa ústemdik júrgizýshi handardyń, bekterdiń, qazylardyń jibergen kemshilikterin, jasaǵan qııanattaryn synaıdy, bul fánıdiń jalǵandyǵyn bildiredi.
Qoja Ahmet ıAsaýı túrki tilinde jatyq ári beıneli jyr jazýdyń úlgisin jasap, túrki tilderiniń kórkem shyǵarmalar týdyrý múmkindiginiń mol ekendigin dáleldedi. Onyń jazba ádebıet úlgisindegi shyǵarmalary túrki topyraǵynda erteden qalyptasqan sýyrypsalmalyq dástúrdegi ádebıetke jańa serpin, tyń mazmun alyp kelýmen qatar, ony túr jaǵynan kórkeıtip, kemeldendire tústi. Folklor men jazba ádebıettiń ózara jaqyndasýynyń, tolysyp, kórkeıýiniń dánekeri bola otyryp, Shyǵys ádebıetinde erteden qalyptasqan, Quran Kárimde baıandalatyn tarıhı ańyzdar men paıǵambarlar, áýlıe-ánbıeler jónindegi ápsanalardy hıkmetterinde utymdy paıdalandy.
Onyń jolyn ustanǵan shákirtteri men sopylyqty ýaǵyzdaýshylar túrkistandyq ǵulamany kúlli álemge tanytty. Qoja Ahmet ıAssaýı túrki halyqtarnyń jańa ıslamdyq órkenıettegi halyqtyq aǵymynyń arnasyn anyqtap berdi. Ol jańa dinı ıdeologııany táńirlik shamandyqpen, zorastrızmmen biriktire otyryp, qoǵamdyq-áleýmettik sanaǵa sińirýde kóp eńbek etti.
«Dıýanı Hıkmetten» qazaq halqynyń ertedegi mádenıetine, ádebıetine, tarıhyna, etnografııasyna, ekonomıkasyna qatysty baǵaly derekter tabýǵa bolady. Túrkistan qalasynda jerlengen Qoja Ahmet ıAssaýı ázireti sultan atalyp, basyna XIV ǵasyrdyń aıaǵynda ataqty Aqsaq Temir kúmbez ornattyrdy. Bul jaıynda jergilikti halyqta mynadaı ańyz bar: «Qoja Ahmet ıAsaýı mazaryn turǵyza bastaǵanda qara daýyl qabyrǵalaryn ushyryp áketedi. Osydan keıin Aqsaq Temirdiń túsine Qyzyr enip, eń aldymen Ahmettiń ustazy Arystanbabqa mazar turǵyzý jóninde aıan beripti. Temir Qyzyrdyń aıtqanyn eki etpeı oryndap, sodan keıin baryp qana ózi oılaǵan jumysyna kirisken eken».
Qoja Ahmet ıAsaýıge táý etýshiler aldymen Arystanbabtyń basyna baryp túneıdi. 1978 jyly qyrkúıekte Qoja Ahmet ıAssaýı respýblıkalyq murajaıy ashyldy. 1989 jyly tamyzdyń 28-inde Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń sheshimimen «Áziret Sultan qoryq-murajaıy» uıymdastyryldy. Túrkııa elimen aradaǵy kelisim boıynsha júrgizilgen ǵımaratty qalpyna keltirý jumystary 2000 jyly aıaqtaldy. 2003 jyly maýsymda Parıjde ótken ıÝNESKO-nyń 27-shi sessııasynda Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesi dúnıejúzilik mádenı muralar tizimine engizildi. Mazarda otyzǵa jýyq meshit, kitaphana, zaldar bar.
Derek kózi:
A.Seıdimbekov, «Eltutqa» kitaby
«Tarıhı tulǵalar» kitaby
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 6 tom
