Qostanaı jastary bastańǵy jasady
Bastańǵy - qazaq jastarynyń dástúrli saýyqtarynyń biri. Úıdiń úlkenderi jolaýshylap ketkende aýyldyń qyz-jigitteri jıylyp, kóńildi kesh jasaıtyn bolǵan. Mine, búgin qostanaılyqtar Іlııas Omarov atyndaǵy qazaq drama teatrynda ejelgi dástúrdi taǵy bir jańǵyrtyp, kópshiliktiń kóńilin kóterdi. Aıta keteıik, aty atalǵan shara joǵary deńgeıde ekinshi ret ótkizilip otyr. Bul jolǵy bastańǵynyń byltyrǵymen salystyrǵanda mazmuny ózgeshe órbidi.
Sonymen, jeńgesi men qaınysy aýyl jastarynyń basyn qosty. Qazaq qonysynda qonaq bolǵan túrli ult ókilderiniń ónerin jıylǵan jurt jyly qabyldady. Bul - ádetki bastańǵyǵa qosylǵan birinshi jańashyldyq. Sharanyń stsenarıin jazǵan elge belgili aqyn Abylaı Maýdanov muny ulttyq mádenıetimizdi, ónerimizdi jastarǵa zamanǵa saı formatpen usyný dep qabyldaý kerektigin aıtty.
«Qazir kóbi ulttyq kundylyqtarymyzdy mýzeıde turatyn «etnobuıym» retinde qaraıdy. Biz osy qasań qaǵıdany buzýdy kózdedik. Sol úshin byltyr Aldarkóse men Qojanasyrdy kirgizdik. Sebebi, olar tek qana folklor keıipkeri emes. Ár zamannyń óz Aldary men Qojanasyry bolǵan. Búgin de bar. Byltyr kópshilikti teatrǵa tartý úshin oıyn-saýyq, shoý jasaýǵa kóp kóńil bólindi. Bıyl da halyq qyran-topan kúlkini kútti. Bul ońaı joly edi. Áıtse de, biz «tamashadan» góri tárbıege basa nazar aýdardyq», - deıdi aqyn.
Stsenarıı avtorynyń sózinshe, Naýryz meıramy men bastańǵyny aıtqanda aýyl, kıiz úı, ıaǵnı, ótken zaman elestemeý kerek. Sol turǵydan qaraǵanda bastańǵydaǵy sıqyrshy balanyń óneri, sulýlyq baıqaýy, qýyrshaq kúresi - tyń jańalyq. Aıtpaqshy, sahnadaǵy «aýyl» jastary jilik syndyrý oıynyna qatysty. Bilektiler básekesinde aqyn Marǵulan Ospanov ozyq shyqty.
«Ulystyń uly kúni Qydyr ata men Qorqytty, Asan qaıǵyny qashanǵy túıege mingizip júre beremiz. Qazaqtyń bári qalaǵa kelip jatyr, qalanyń úıindegi mereke qalaı toılaný kerek? Mine, osy suraqqa jaýap izdep, ózimizshe bir tyń forma usyndyq. Sol úshin de ańǵal ata men aqkóńil áje, ádepti jeńge men ázilqoı qaınyny basty keıipker retinde aldyq. Qysqasy, jyp-jyly romantıkaǵa quryldy», - dedi A.Maýdanov.
Iá, Qostanaı tórinde ótken bastańǵy mahabbat, dostyq, otbasy qundylyǵyn dáripteý ıdeıasyn kózdedi. Bylaısha aıtqanda, sahna men kórermender arasyndaǵy «tórtinshi qabyrǵany» buzý - jastar bastamasynyń negizgi stıli bolyp qalmaq.
Ideıa avtory Gúlden Moldahmetova men teatr rejısseri Dos Qubash aıtqandaı, ulttyq dýman bolashaqta jalǵasady. Óıtkeni, buǵan oblystyq mádenıet basqarmasy tikeleı janashyrlyq tanytyp otyr.
