Qyrǵyzstan prezıdenti memlekettik tý dızaınyn ózgertýdi qoldady
Qyrǵyzstanda eldiń memlekettik týyndaǵy sáýleler beınesin ózgertý usynyldy. Usynysqa tıisti zań jobasyn ázirlep, qoǵamdyq talqylaýǵa usynǵan Qyrǵyz Respýblıkasy Jogorký Keneshiniń depýtattary bastamashy boldy, dep habarlaıdy Kazinform.
Adamdarda Qyrǵyzstan týynyń ortasynda beınelengen túndikten (shańyraq) kún sáýlesin qaraǵan kezde ártúrli baılanys-sıpat týyndaıdy: keıbireýleri kúnniń órnegin kúnbaǵys gúline uqsatsa, endi bireýleri kıiz úıdiń syrtqy bóligin kóredi. Parlamentshiler eldiń memlekettik týyndaǵy kún sáýlesin osy sebeppen túzetýdi usyndy.
Eldiń memlekettik týyndaǵy sáýleler keskinin aldaǵy ýaqytta ózgertý ıdeıasy qyrǵyz halqynyń qyzý talqylaýyna tústi. Óz kezeginde Qyrǵyzstan prezıdenti Sadyr Japarov «Kabar» agenttigine bergen suhbatynda bul bastamany qoldaıtynyn aıtty. Sonymen birge, memleket basshysyna da depýtattar usynǵan nusqa unamaı, ony jetildirýdi talap etti.
«Kemshilik bar sııaqty kórindi. Usynylǵan nusqada kún sáýleleri tikenekterge uqsaǵan. Parlamentarııler sarapshylarmen aqyldasyp, túzetý engizdi. Ózgertilgen nusqa shynymen kún sáýlelerine uqsaıdy.
Qudaı qalasa, bul nusqa ótip ketse, budan bylaı táýeldi bolmaımyz. Endi kúnniń kózi bizge kúlimdep turǵandaı bolady. Men kez kelgen senim men yrymdardan alshaqpyn. Biraq, soǵan qaramastan, budan bylaı týymyzdaǵy túndik arqyly kóringen kún nuryndaı jaryq, damyǵan, táýelsiz el bolamyz dep úmittenýimiz kerek», – dedi S.Japarov.
Memlekettik rámizdiń dızaınyn ózgertý ıdeıasyn Qyrǵyz Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik memlekettik komıtetiniń basshysy Qamshybek Tashıev te qoldap, bul týraly Facebook-tegi paraqshasynda jazdy.
«Eki kúnnen beri týdy ózgertý kerek pe degen másele talqylanýda. Meniń oıymsha, ony ózgertý kerek. Elimiz tý arqyly tanylady. Týdaǵy beıne kúnbaǵysqa uqsamaı, jarqyraǵan kúndi kórsetýi kerek. Týdy ózgertý bastamasyn qoldaımyn. Kúndeı jarqyraǵan týdyń aldynda bárimiz bir judyryqtaı jumylaıyq!», – dep jazdy Q.Tashıev.
Memlekettik rámizdiń jańa eskızin jasaý úshin týdyń qazirgi nusqasyn ázirleýge atsalysqan avtorlar jumysqa tartyldy. Olar matematıkalyq esepteýler júrgizip, syzbalar daıyndady.
