Elimizde notarıýs qyzmeti qansha turady

ASTANA. KAZINFORM – Sońǵy úsh jylda notarıýstardyń qyzmeti 28% qymbattady. Bul AEK kóterilýimen tikeleı baılanysty dep habarlaıdy Kazinform agenttiginiń tilshisi.

Buryn notarıýs qyzmeti elimizde ǵana emes, bir aımaqtyń óz ishinde de ártúrli boldy. Adamdar únemdeý úshin tıimdi jolyn izdeı bastady. Biraq 2012 jyly Qazaqstanda biryńǵaı tarıf engizildi. Bul azamattarǵa teń múmkindik berdi. Sonymen birge biryńǵaı tarıf adamdarǵa shyǵyndy aldyn ala josparlap, artyq shyǵynnyń aldyn alýǵa kómektesti. Tólem júıesi qazirgi kezde AEK-ke tikeleı baılanysty.

Notarıýs kabınetindegi qyzmet baǵasyna birneshe faktor áser etedi. Birinshiden, baj salyǵyn (QR Salyq kodeksiniń 536 baby negizinde retteledi) tóleý kerek. Ekinshiden, notarıýs qyzmetiniń baǵasy quqyqtyq jáne tehnıkalyq («Notarıat týraly» Zańynyń 30-1 baby negizinde retteledi) bolyp keledi.

Aımaqtyq notarıattyq palata jergilikti jeke notarıýstardyń qyzmet qunyna esh áser ete almaıdy. Tarıfti tek QR zańnamasy jáne Ádilet mınıstrligi retteıdi. Qujatty shuǵyl rásimdeý kezinde de qosymsha aqy alynbaıdy. Tek úıge baryp qyzmet kórsetken kezde qosymsha aqy suraýy múmkin.

2022 jyly AEK elimizde 3 063 teńge boldy. Bir jyl ótken soń 3 450 teńgege jetti. Al byltyr 3 692, 2025 jyly 3 932 teńge boldy. Sóıtip barlyq notarıattyq shyǵyn 6,5% ósti.

Biryńǵaı notarıattyq aqparattyq júıede 41 pýnkt bar. Osynyń aıasynda Qazaqstandaǵy jeke notarıýs kabınetteri óz qyzmetterin usynady. Biz kópshilik arasynda keń taralǵan qyzmet túriniń aqysyn salystyryp kórdik. Sonyń ishinde jyljymaıtyn múlikti, muragerlikti, senimgerlikti jáne ózge de jeke qujattardy rásimdeý qunyn salystyrdyq.

Keń taraǵan qyzmettiń túri – múlik menshiginen aıyrý qyzmeti. Buǵan satý-satyp alý, syıǵa tartý, aıyrbastaý, renta kiredi. Bul qyzmet quny qala men aýylǵa ártúrli. Qaladan úı satyp alsańyz notarıýsqa 19 660 teńge, baj salyǵyna 27 524 teńge tóleısiz. Barlyǵy 47 184 teńge bolady. Aýylda bul qyzmet 10 616 teńge turady. Máselen, siz jyljymaıtyn múlikti týysyńyzdyń atyna (bala, jubaıy, ata-anasy, nemere, inińiz nemese qaryndasyńyz) aýdarsańyz, eki ese arzanǵa túsedi. Qalada qyzmet 27 524, al aýylda 5 898 teńge turady.

Qazaqstanda muragerlik quqyq týraly kýálik baǵasy 15 728 teńge. Múlikti paıdalaný jáne ıelik etý quqyǵyna senimhattardy kýálandyrý baǵasy 9 830 teńge. Satý quqyǵynsyz avtokólik quraldaryn paıdalaný jáne basqarý quqyǵyna senimhattardy kýálandyrý - 7 864 teńge.

Ósıetterdi kýálandyrý qyzmeti - 11 796 teńge. Qujattardyń notarıat kýálandyrǵan kóshirmelerin berý - 2 752 teńge.

Qujattardaǵy qoıylǵan qoldyń, sondaı-aq qujattardyń bir tilden basqa tilge aýdarmasynyń durystyǵyn kýálandyrý (árbir qujat úshin) - 2 083 teńge. Qujattardy jáne baǵaly qaǵazdy saqtaý úshin birretik 1 966 teńge, al aı saıyn 393 teńge tóleý kerek.

Baǵa jeke tulǵalarǵa bólek qaraldy. Zańdy tulǵalar úshin bul qyzmet 50-70%, keıbir túri eki ese qymbat.

Buǵan deıin Qazaqstanda jyljymaıtyn múlikti saqtandyrý qyzmeti qansha turatynyn anyqtap bildik.