Qazaq hanynyń mindetteri qandaı bolǵan?
Han tuqymynyń ókilderi óńirler men iri ulystardy basqardy.
Han bas qolbasshy boldy. Al áskerı bólimder hannyń jaqyn týystary men han urpaqtaryna júkteldi. Olarǵa turaqty ásker ustaýdyń qajeti joq edi. Er balalar er jetkennen at ústinde júretindikten olardy soǵysqa jumyldyrý qıyn emes-ti. Turaqty ásker soǵys kezinde ǵana jasaqtalatyn.
Han halyqaralyq qatynastarda da basty tulǵa boldy. Hannyń atynan nemese sonyń tapsyrmasymen ultandar, batyrlar, bıler alys-jaqyn shet elderge shyǵa beretin. Kelissózder júrgizetin. Kelgen qonaqtardy qabyldady. Máselen, joǵary mártebeli qonaqtardy Ordaǵa jetýin kútpesten, aldynan shyǵyp qarsy alǵan.
15 ǵasyrda Altyn Orda memleketinde bolǵan nemis I.Shıltberger hannyń qalaı saılanatynyn bylaı sýrettedi: «Handy aq kıizge otyrǵyzyp, úsh ret kóteredi. Sosyn shatyrdy aınala kóterip júredi, taqqa otyrǵyzady, qolyna altyn qylysh ustatady. Osydan keıin óz ǵuryptary boıynsha ant beredi». Arada 4 ǵasyr ótken soń qazaq eline kelgen A. Levshın de hannyń saılaný úrdisin osylaı sýretteıdi: «Saılaýǵa kelgenderdiń sany ulǵaıǵanda jalpy jınalys taǵaıyndalady jáne kilem men kıiz tóselip, olarǵa sultandar, aqsaqaldar, bıler, rýbasylar, tanymaldyǵy nemese bıliktegi mártebesine qaraı jaıǵasady, qara halyq solardyń artynda turady. Mundaı májilistiń bastalýy ádette tynysh, aıaǵy shýly. Ony jasy úlken nemese tájirıbesi mol qurmetti adam ashady, batyldary jandandyrady, irileri baǵyt beredi. Eń sońynda bári qosylyp, eki, úsh nemese odan da kóp kúnge sozylatyn pikirtalasqa kirisedi. Han saılanǵan soń birneshe bedeldi sultan men aqsaqal oǵan habar jetkizedi, juqa aq kıizge otyrǵyzyp, tóbelerine kóteredi, qaıta jerge túsiredi. Іle shala olardy almastyratyn qalyń kópshilik jańa bıleýshini kóterýge lap beredi. Ári orasan zor daýyspen jáne aıǵaımen áldeneshe ýaqyt kóterip, túsiredi. Aqyrynda taq ornyna paıdalanylǵan kıiz, keıde tipti hannyń ústindegi kıimi talapaıǵa túsip, saılaýǵa qatysqannyń aıǵaq-dáleli retinde árkimniń qolynda ketedi».
Hannyń bıligine merzimdik shekteý joq. Birneshe aıdan jarty ǵasyrǵa jýyq memleket basqarǵan handar bar. Onyń aýysýy: jasy ulǵaıyp, ómirden ozǵanda; soǵys dalasynda qaza tapqanda; memleketti basqarýǵa kúsh qaıraty jetpegende; el ishindegi bılikke talas kezinde qarsylasynan jeńilgende bolýy múmkin.
Qazaq handyǵynda áleýmettik jiktelý bolǵany ras. Biraq Eýropa elderindegideı sharýalardyń bılikti basyp alýy, kóteriliske shyǵýy sııaqty jaǵdaılar bolǵan emes.
«Qazaq qashanda óziniń hanyn syılap ótken halyq, sebebi han el táýelsizdiginiń, birliginiń sımvoly. Áıtpese, boz bıeniń sútine shomyldyryp, aq kıizge kóterip nesi bar, «aldııar», «han ıem» dep aldynda nesine quraq ushady? Keshegi ótken Kenesary men Naýryzbaıdy joqtaǵan jyrlardy ózge ult emes, qazaqtyń sońǵy jyraýlary shyǵarǵan:
Qarashyda ne kúı bar,
Aıbyndy hany bolmasa?
Qaıran esil handardy,
Endi bir kórer kún bar ma?
Tipti árige barmaı-aq qoıaıyq, 1916 jylǵy patsha úkimetine qarsy kóterilis kezinde de qazaq áýeli han saılaǵan», - deıdi tarıhshy Jambyl Artyqbaev.
Janat Q APALBAEVA
