Qandas mártebesi qalaı taǵaıyndalady: ereje ózgerdi
Eńbek mınıstrligi Qandas mártebesin berý nemese uzartý erejesine ózgeris engizdi, dep habarlaıdy Kazinform.
Ózgeriske sáıkes, qandas mártebesin berý týraly ótinishti ótinish berýshi «Qutty meken» AJ mobıldi qosymshasy nemese QR shetelderdegi mekemesi arqyly «Qandas mártebesin berý nemese uzartý» memlekettik qyzmet kórsetýge qoıylatyn negizgi talaptardyń tizbesinde kórsetilgen qujattarmen qosa berýine bolady.
«Qandas» AAJ-ǵa ótinish berýshiniń ótinishi tirkelgeni týraly habarlanyp, halyqty áleýmettik qorǵaý jáne jumyspen qamtý máseleleri jónindegi jergilikti atqarýshy organdardyń (JAO) qaraýyna jiberiledi.
QR shetelderdegi mekemeleri arqyly berilgen ótinishti shetelderdegi mekemeniń qyzmetkeri «Qandas» AAJ-da tirkeıdi jáne JAO-ǵa joldaıdy, bul týraly ótinish berýshige habarlanady.
JAO ótinish kelip túsken kúnnen bastap bir jumys kúni ishinde usynylǵan qujattar toptamasynyń tolyqtyǵy men durystyǵyn tekseredi.
Tolyq emes paketti jáne qoldanylý merzimi ótken qujattardy usynǵan kezde JAO ótinishti qabyldaýdan bas tartady. Jergilikti atqarýshy organ basshysynyń ótinishti qabyldaýdan bas tartý týraly aqparaty ótinish berýshige jiberiledi.
Іshki ister organdarynyń, ulttyq qaýipsizdik organdarynyń aýmaqtyq bólimsheleri ótinish berýshilerdiń qujattar toptamasyn alǵan kúnnen keıin 20 jumys kúni ishinde JAO-ǵa onyń QR aýmaǵynda quqyq buzýshylyqtar jasaǵany týraly aıyptaýshy málimetterdi jáne onyń terrorıstik nemese ekstremıstik uıymdarǵa qatysy týraly aqparatty jiberedi.
JAO ishki ister organdary men ulttyq qaýipsizdik organdarynyń aýmaqtyq bólimshelerinen aqparat kelip túsken kúnnen keıin 3 jumys kúni ishinde komıssııa qaraıdy (Buryn bul protsedýra 1 jumys kúnin aldy).
Komıssııa ótinish kelip túsken kúnnen keıin 10 jumys kúni ishinde ony qarap, mynadaı sharttardy eskere otyryp qandas mártebesin berýden bas tartý ne berý týraly sheshim shyǵarady:
- QR Áleýmettik kodeksiniń 112-baby 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes aıqyndalǵan óńirlerge qonystandyrý úshin;
- aglomeratsııa aýmaqtarynda jáne demografııalyq damýǵa qajettiligi bar, damý áleýeti bar aýyldyq eldi mekenderde, shaǵyn jáne monoqalalarda, aýdandyq jáne oblystyq mańyzy bar qalalarda qonystandyrý úshin;
- ótinish berýshiniń otbasymen nemese jaqyn týystarymen qaıta qaýyshý úshin, eger ótinish berýshi turǵyn úıdiń menshik ıesi bolmasa, týystyǵyn rastaı otyryp jáne turǵyn úı máselelerin óz betinshe sheshý múmkindigimen QR azamattary bolatyn ótinish berýshiniń aýmaǵynda turaqty turatyn jáne ótinish berýshiniń turýyna notarıaldy kýálandyrylǵan kelisim berý úshin;
- aldyn ala eńbek shartyn usynyp, turǵyn úı máselelerin óz betinshe sheshý múmkindigimen jumys berýshilerdiń shaqyrýy boıynsha bos jumys ornyna jumysqa ornalasý úshin nemese etnıkalyq qazaqtar arasynan shyqqan jeke kásipkerler úshin;
- QR joǵary oqý oryndarynda oqıtyny týraly anyqtamasy bar etnıkalyq qazaqtar úshin.
Qandas mártebesin berý nemese berýden bas tartý týraly sheshimdi komıssııa qabyldaıdy jáne hattamamen rásimdeıdi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn ońaılatylǵan tártippen alý maqsatynda qandas mártebesin uzartý úshin Qazaqstanda turaqty turýǵa ruqsat alǵan ótinish berýshiler JAO-ǵa nemese Memlekettik korporatsııaǵa buryn berilgen qandas mártebesin uzartý týraly ótinish beredi.
Memlekettik qyzmet kórsetý rásimine qatysty naqtylaý engizildi.
Qandas mártebesin berýge ótinishti qabyldaýdy jáne memlekettik qyzmet kórsetý nátıjesin berýdi oblystardyń, Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynyń JAO QR shetelderdegi mekemeleri (QR sheginen tys turatyn etnıkalyq qazaqtar úshin), sondaı-aq «Elektrondyq úkimettiń» veb-portaly www.egov.kz. júzege asyrady.
Qandas mártebesin uzartýǵa ótinishti qabyldaýdy jáne memlekettik qyzmet kórsetý nátıjesin berýdi Memlekettik korporatsııa júzege asyrady.
Qandas mártebesin berý jónindegi memlekettik qyzmet 35 jumys kúni ishinde, al qandas mártebesin uzartý boıynsha 5 jumys kúni ishinde kórsetiledi.
Buıryq 2024 jylǵy 19 qańtarda qoldanysqa engiziledi.
Aıta keteıik, 2023 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 19 476 etnıkalyq qazaq tarıhı Otanyna oralyp, qandas mártebesin alǵan. 1991 jyldan bastap respýblıkaǵa 1 mln 126,5 myń etnıkalyq qazaq oraldy.
