Hantaý

None
None
ASTANA. QazAqparat - Jazba derekterde Jetisýdyń batysynda «Qozybasy Shý» degen jerde Jánibek pen Kereı handar bastaǵan Qazaq handyǵynyń qurylǵandyǵy halqymyzdyń tarıhynda belgili. Kórsetilip otyrǵan jer Moǵolstan jeri edi. Alaıda, ondaǵylar qazaq handaryn óz jerine kelýlerin qýanyshpen qarsy alǵan. Sebebi, Esenbuǵa hannyń inisi Júnis han olarǵa osy jaǵynan qaýip týǵyzyp otyrǵan. Sondyqtan Jánibek pen Kereıdiń óz jerine kelip ornyǵýyna eshbir kedergi jasamaǵan. Bul jerge kelgenge deıin qazaq sultandary qazaq handary dep atala bastaǵan.

Bul týraly tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ Arheologııa ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory Sáıden Joldasbaev búgin respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan maqalasynda syr shertedi.

Halqymyz egemendigin alyp, erkin damý jolyna túsken soń biz Qazaq handy­ǵynyń alǵashqy tý tikken jerin aıqyndaý úshin paleontologııalyq ekspedıtsııa jumysyn júrgize bastadyq. Zertteý barysynda Qozybasy degen jer Qordaı aýdanynyń shyǵys jaǵynda ekendigi belgili boldy. Shoqan Ýálıhanov Vernyı bekinisinde bolǵan kezinde Qozybasy osy bekinisten eki kúndik jerde ekendigin jazyp ketken bolatyn. Mine, sol Qozybasy jaılaýynda Kereı han bolǵan. Al Shý - qazirgi Shý stansasynyń aýmaǵy. Osy stansanyń teristik shyǵys jaǵynda Hantaý stansasy bar. Bul aýmaqta Jánibek han bolǵan. Oǵan dáıek, Úlken Hantaýdyń shyǵys jaǵynda Jánibek hannyń «han qorasy» degen qora bar. Hantaýy - Jetisý aımaǵynyń soltústik batys jaǵyn­da Shý-Іle Alataýynyń ońtústik shy­ǵys jaǵalaýyndaǵy silemderi bolyp tabylady. Ońtústik batystan ońtús­tik shyǵysqa qaraı 40 shaqyrymǵa deıin sozylyp jatyr. Taýdyń ortasha bıiktigi 600-650 metr. Eń bıik shoqysy 1053 metr. Jergilikti halyqtyń aıtýy boıynsha, ol bıik shoqyny «Suńqar» shoqysy dep ataıdy. Shamasy taýdyń bıiktigin suńqar samǵaıtyn bıik­pen ushtastyrǵan bolýy kerek. Han taýy - birtutas emes, birneshe bólikterden turady. Taýdan aǵyp shyǵa­tyn kishigirim bulaqtar taý betkeılerin saı sala, jyra-jylǵa etken. Mundaı jer mal qystatýǵa qolaıly.

Hantaýynyń soltústik shyǵys jaǵy jýsandy, al soltústik batysy sekseýildi dala bolyp keledi. Qaraot ósimdikterge óte baı. Ásirese, aqseleý, jýsan, erkek shóp sııaqty malǵa juǵymdy shópter óte qa­lyń ósedi. Al taý basynda jáne betkeılerde sarkúıik shóp jaıqalyp turady.

Hantaýdyń qys qystaýǵa jáne bir qolaılyǵy - taý betkeılerinde tobylǵy, aqtaspa sııaqty qyzýy jaqsy otqa otyn mol. Sol sebepten de Hantaý jeri qazaq halqy­nyń qysta turaqty jaı salyp mekendegen jerleriniń biri bolǵan.

Halqymyzdyń jerge, taýǵa, ózenge, kólge at bergende onyń syrtqy kórinis­terine nemese sebep-saldaryna, ma­ǵynasyna erteden-aq tereń mán bergeni belgili. Sondyqtan da bul taýdyń Hantaý atalýy da beker bolmasa kerek. Endeshe, bul taýda qazaq handary qys qystap, jaz jaılady degenge esh shúbá joq dep bilemiz. Buǵan qosa aıtarymyz, Úlken Hantaý, Orta Hantaý, Bala Hantaý (nemese Kishi Hantaý) degen ataýlardyń da bary beker emes. Atalǵan taý basynda han «hannyń taǵy» degen úsh tas jáne bar. Mine, osy hantaǵy turǵan jerge Jánibek han tý tikken jer desek, artyq aıtqan bolmaımyz. Eldik iste buǵan kúmán keltirýge bolmaıtyn shyǵar.

Hantaýda handardyń ómir súrgendigin dáleldeıtin basty bir aıǵaq, Hantaýdyń soltústik shyǵys jaǵynda Jánibek han­nyń «Han qorasy» degen qoranyń orny bar. Qora beti kúngeıge qaraǵan syzbada kórsetilip otyr. Tabıǵı dóń­gelek qora tárizdi jartastyń ortasyn qoraǵa paıdalanǵany kórinip-aq jatyr. Urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kele jatqan derekterdi bizge jetkizýshi, kóńil kózi ashyq Nurǵısa Muqataevtyń aıtýy boıynsha, bul qorada Jánibek han qystaıtyn bolǵan. Qoranyń qazirgi kórinisine qaraǵanda HH ǵasyrdyń 50-60-jyldaryna deıin, odan keıin de paıdalanǵany kórinip tur. Qoranyń teristik jaǵynda jartastyń ortasynda keńdigi 1 metr 30 sm. uzyndyǵy 25 metr jartasty qaq jaryp ústine kóteriletin satyny «Han satysy» dep ataıdy. Shyndyǵynda, jartastyń arasynan joǵary qaraı kóteriletin bul ótkel satyǵa uqsas, ony han qoldan jasatty ma, joq álde tabıǵı jaratylys pa ony dál aıtý qıyn. Shamasy han satymen kóterilip tóbege shyǵyp boı sergitip, jan-jaqqa kóz salǵan bolar. Satynyń ońtústik jaǵynda qoranyń ishinde 30 metr jerde hannyń minis attary turatyn at qorasynyń orny da bar. Bul jerde uzyndyǵy 10 metr bıiktigi 2-3 metr úlken bir tas tur. Túbinde tastan jasalǵan aqyrdy kórýge bolady. Han qorasy jerden eki bólikke bólinedi. Birinshi, shyǵys jaǵyndaǵy qoranyń eni 18 metr, uzyndyǵy 24 metr. Al ekinshi, batys jaǵyndaǵy qora­nyń eni 16 metr, uzyndyǵy 20 metr. Alǵashqy qoranyń ońtústik jaǵynda qoraǵa kiretin eki ashyq jeri bar. Ol mal kirip, shyǵatyn qaqpasy bolý kerek. Eger qoranyń soltústik-batys, soltústik jáne soltústik-shyǵys jaqtaryn aınaldyra tabıǵı bıikteri 50-60 metr kerege jartas­tar qorshap jatsa, al ońtústik jaǵynda doǵasha ıilgen uzyndyqtary 20-30 metr eki jartaspen tuıyqtalǵan. Ekinshi qoranyń batys jaǵynan kishkene saı ótedi. Tabanynda jyltyrap sý aǵyp jatyr. Saı men qoranyń arasy 15-20 metr. Al saıdyń batys jaǵynan 150-160 metr jerde ońtústikten, ıaǵnı Shý-Іle Alataý jaǵynan Soltústikke (Balqash) qaraı Han ory ótedi. Derek berýshilerdiń aıtýyna qaraǵanda, ordyń basy Balqash kóli jaǵynan bastalyp, aıaǵy Shý-Іle Alataýyna deıingi aralyqta jalǵasyp jatqan kórinedi. Shyndyqqa kózimizdi jetkizý úshin ordyń boıymen ońtústik jaǵynan mashınamen 10 shaqyrym, soltústik jaǵynan 5 shaqyrym júrip kórdik. Or jalǵasyp kete beredi. Bul ordyń qazirgi saqtalǵan kórinisi árqalaı, bir jerde tereńdigi 1-2 metr bolsa, keıbir jerde odan taıaz, keńdigi 1,5-2 metr. Han ory týraly ártúrli ańyz saqtalǵan. Oǵan qulaq túrer bolsaq, Jánibek hannyń qulan aýlaıtyn da ory bolǵan eken. Bul or týraly HІH ǵasyrdyń ortasynda bul óńirde bolǵan Sh.Ýálıhanov eńbekterinde, HІH ǵasyr aıaǵynda qazaq halqynyń jan sany men jerin esepke alý úshin shyqqandar orys derekterinde kezdesedi. (Valıhanov Ch.Ch. Ocherkı Djýngarıı. T.1.І basylym, 344-345-b. MOT.t. ІV. Vernenskıı ýezd. Spb., 1913, 77-78-b.). Mysaly, Sh.Ýálıhanov qaldyrǵan derekti qarastyryp kórelik. Ǵalym ordy qazdyrǵan hannyń aty Jánibek bolý kerek dep jobalaıdy. Óıtkeni, oǵan aıtýshylardyń ózderi biri Jánibek dese, al keıbireýleri hannyń atyn aıtyp bere almaǵan. Shoqan taǵy ańyzdy alǵa tartady. Qyrǵyzdar han saılap alý úshin hannan bir balasyn surapty. Han qyrǵyz elshilerine Jánibek Joshy degen balasyn beripti-mys. Al, shyndyǵynda Jánibektiń Joshy degen balasy bolmaǵan. Joshynyń kúmbezi Arqadaǵy Qaraqeńgir ózeniniń boıynda. Balany qyrǵyzdar alyp bara jatqanda bala jolda jaıylyp júrgen qulandardy qýamyn dep attan jyǵylyp, qazaǵa ushyrapty. Sodan, Jánibek han qulandardy or qazdyryp qyrǵyzypty, deıdi. Han aryǵy sodan qalǵan ba, tap basyp aıtý qıyn. Al ekinshi bir derekte, Túrkistan qalasynyń arheologtary qoǵamynyń múshesi D.Jetpisbaev ordy Aqsaq Temir qazǵyzǵan sekildi degendi meńzeıdi. Iá, Aqsaq Temirdiń bul aımaqta birneshe ret bolǵany málim. Alaıda, ol ne úshin or qazdyrǵany belgisiz. Son­dyqtan da bul ordy qazdyrǵan Jáni­bek han degen oı aqıqatqa keledi. Eger qulan aýlaıtyn or bolsa, ol nege sonsha uzyn bolýy tıis. Ordyń uzyndyǵy Sh.Ýálıhanov dere­gine qaraǵanda, Jońǵar Alataýynan bastalyp Shý Alataýyna deıin shamasy 40-50 shaqyrym aralyqty qosyp jatsa, orys derekterinde basy Іle boıyndaǵy Topardan bastalsa, ekinshi basy Qordaı taýyna deıingi aralyqty alyp jatyr. Qulan aýlaý úshin mundaı orasan uzyndyqtyń qajeti qansha degen oı taǵy aldan shyǵady. Ekinshiden, ordyń qazirgi saqtalǵan keńdigi men tereńdigi onsha aıtarlyqtaı emes. Qulandar shamamen 7-8 metr uzyndyqqa sekiredi emes pe? Máselen, ordyń qazirgi keńdigi 1,5-2 metr­den aspasa, tereńdigi 1-2 metr ǵana. Son­dyqtan bul ordy Jánibek qulan aýlaý úshin qazǵyzdy degen baılam shyndyqqa onsha jaqyndamaıdy. Endeshe, bul or máselesi áli de zertteýdi qajet etip tur.

Han qorasynyń ońtústik jaǵynda Noǵaı qudyq qystaýy ornalasqan. Buryn bul jer tórtinshi beket dep atalsa kerek. Biraq ta bekettiń úı-jaılary saqtalmaǵan. Noǵaı qudyqtyń ishi taspen órilgen. Qazir­gi tereńdigi 8 metr. Túbinde sýy bar. Shamasy, bul be­ket kezindegi qudyq bolýy kerek. Noǵaı ata­lýynyń astarynda kútýshi adamnyń ultyna baılanysty ma deımiz. Jalpy, beket bir elmen ekinshi elderdiń arasyna nemese saýdagerler júretin kerýen joldarynyń boıyna salynatyny belgili. Tarıhı zertteýlerge qaraǵanda, akademık K.Baıpaqov pen K.Nurjanovtyń topshylaýynsha Uly Jibek jolynyń bir tarmaǵy Іle alqabynan - ońtústik batys­tan, soltústik shyǵysqa qaraı ótetindigi málim. Olaı bolsa, bul beket Hantaý boıynan shyǵystan batysqa qaraı, ıaǵnı ataqty Taraz qalasyna qaraı ótetin Jibek jolynyń ústinde jatqan be­ket deýge keledi. Hantaý jerindegi qystaýlardyń ornalasýy sol Jibek jolynyń boıyna jaqyn salynǵandyǵy baıqalady. Mundaı beketterdi kerýen saraıy dep te ataıdy. Budan keıingi kerýen saraılary bul jerden 30-40 shaqyrym jerde, Muqataıdyń kezeńi degen jerde salynǵan. Han ory da osy kerýen saraıdyń janynan batysqa qaraı ótip jatyr. Sonymen, Noǵaı qudyqtyń jeri erteden kele jatqan tarıhı oryn bolyp tabylady desek, jón bolatyndaı.

Bizdiń joǵaryda keltirip otyrǵan derekterimiz jaı beker aıtylǵan nemese oıdan shyǵarylǵan ataýlar emes. Shyndyq aıasynda bolǵan oqıǵalardyń kýási. Han taýy, han taǵy, han ory, Jánibek hannyń qystaýy, han satysy, t.b. - han atymen baılanysty oryndar - bizdiń Máńgilik Elimizdiń bastaý basynyń bir salasy.

Elbasymyz Nursultan Ábishuly ózi­niń bıylǵy Qazaqstan halqyna Jol­daýynda ótken tarıhymyzǵa erekshe mán berip Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap óte­tinimizdi jetkizdi. Bul máńgi el urpaǵy kópten kút­ken ataý­ly kún edi. Bul maqala soǵan oraı jazylyp otyr.

Iá, maqalany jazýdaǵy basty maqsa­tymyz, handarymyz tý tikken Hantaýdan habardar etip qana qoımaı, aldaǵy aılarda tikeleı Jánibek han tý tikken óńirge, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı ekspedıtsııa uıymdastyrý josparlanyp otyrǵanyn da aıta ketý edi. Oǵan jýrna­lısterdi, fototilshilerdi, derekti kınoǵa túsirýshilerdi qatystyrsaq degen nıettemiz. Babalar tý tikken kıeli rýhanııat ókilderi retinde belgi qoıyp, el týyn jelbiretip, zerttep, zerdeden ótkizsek deımiz. Qoldaýshylar tabylyp jatsa, bizdiń ortalyqqa habarlasýlaryna bolady.

«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2015 jylǵy 19 naýryz

Сейчас читают
telegram