Eńbek erleri el ishinde tanylady
S.Buqanov bolashaq mamandyǵyn ózine jastaıynan aıqyndap alǵan, sondyqtan onyń Tselınograd aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń qostanaılyq fılıalyna túsýi de kezdeısoq emes. 1973 jyly JOO-ny támamdaǵannan keıin jas maman joldamamen Mendiǵara aýdanyna keledi jáne búgingi kúnge deıin osynda eńbek etedi. 1982 jyly Aqsýat keńsharyn basqaryp, ony dıqanshylyqpen qatar mal bordaqylaýmen aınalysatyn keńsharlardyń aldyńǵy qataryna shyǵardy.
Eńbegi elengen S.Buqanov 1984 jyly «Harkov» keńsharynyń dırektory qyzmetine taǵaıyndalyp, munda da aıanbaı eńbek etedi. Onyń basshylyǵyndaǵy keńshar elimizdiń naryqtyq qatynastarǵa ótý kezeńi bastalǵan 1990-shy jyldary jekeshelendirý barysynda shashyrap ketpeı, eteń-jeńderin jınaqy ustap qalady. «Ornynda bar ońalar» demekshi, baryn saqtap qalǵan ujym 1997 jyldan bastap «Qarken» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigine aınalady. Osylaısha jańa zaman kóshine ilesedi.
Búginde «Qarken» astyq ósirip, et jáne sút óndirisimen aınalysady. «Qarkendi» basqarǵan jyldar ishinde S.Buqanov óndiristik úrdisti jetildirý, ónimniń sapasyn arttyrý, jer resýrstaryn saqtaý jáne materıaldyq bazany nyǵaıtý saıasatyn júrgizip keledi. Sońǵy jyldary kásiporyn tolyǵymen zamanaýı tehnıkalarmen jaraqtandyryldy - kombaın jáne traktor parki jańartylyp, jańa úlgidegi aýyl sharýashylyǵy mashınalary satyp alyndy. Bul úrdister óz kezeginde, kásiporyn óndirip otyrǵan ónimderdiń sapasyn arttyryp qana qoımaı, astyq shyǵymynyń jyl saıynǵy ósimin berdi. Sońǵy 4-5 jylda sharýashylyqta dándi daqyldardyń shyǵymy gektaryna 17-23 tsentnerdi qurap otyr. Ústimizdegi jyly 15 myń gektar alqaptan jınalǵan astyqtyń jalpy kólemi 26 tonnany qurady.
S.Buqanov kásiporynǵa jastardy tartý máselesine de jiti kóńil bóletinin aıta ketý kerek. Sońǵy jyldary munda oqýlaryn aıaqtaǵannan keıin týǵan aýylyna oralyp, eńbek etip jatqan jastardyń qarasy kóbeıgen. Seriktestik basshysy jumyskerleriniń adaldyq, adamgershilik jáne eńbekqorlyq qasıetterin baǵalaıdy. Jumyskerler bolsa, adal eńbegi úshin laıyqty jalaqy alyp otyr. «Árqaısysyn jumyspen qamtamasyz etip, ózin jáne otbasyn asyraýǵa jeterlikteı laıyqty eńbekaqy berýdi ózimniń mindetim dep sanaımyn», - deıdi ol. Kásiporynda ortasha aılyq jalaqy 40 myń jáne 55 myń teńgeden kem emes.
Agronom óziniń tabysty jumysyn kásiporynnyń eńbek ujymyn qurap otyrǵan aýyldyń áleýmettik jaǵdaıymen baılanystyrady. Jyl saıyn kásiporyn jergilikti Mádenıet úıi men mektepke, sý qubyrlary men aýyl kóshelerin abattandyrýǵa 5 mıllıon teńge bólip otyrady. Al ústimizdegi jyly 20 mıllıon teńgege Mádenıet úıi men mekteptiń jylý júıesine kúrdeli jóndeý jumystaryn jasady. Kásiporyn, sondaı-aq aýdan ortalyǵynyń áleýmettik nysandaryna demeýshilik etip, az qamtamasyz etilgen otbasylarǵa materıaldyq kómek kórsetýden tynbaıdy. 2010 jyly aýylǵa respýblıkalyq bıýdjet esebinen sý qubyryn tartý josparlanǵan. «Qarken» JShS qubyrdyń sý taratý júıeleriniń jobasyn ázirlep ǵana qoımaı, qosymsha 5 mıllıon teńge bólýdi de qarastyryp otyr.
«Óziń úshin ómir súremin deseń, ózge úshin ómir súr» degen Senekanyń qaǵıdaty únemi meniń qaperimde júredi jáne bul meniń ómirlik ustanymym», - dep atap ótti aýyl sharýashylyǵynyń eńbek eri.
Búginde S.Burqanovty Qostanaı oblysynda aýylsharýashylyq kásipornynyń tabysty basshysy retinde ǵana emes, sondaı-aq Qostanaı oblystyq máslıhatynyń belsendi depýtaty retinde tanıdy. Ol 1999 jyldan beri úsh shaqyrylymnyń depýtaty, qazirgi ýaqytta oblystyq máslıhattyń ekonomıka, basqarý jáne ózin-ózin basqarý komıssııasynyń tóraǵasy, «Nur Otan» Halyqtyq-demokratııalyq partııasy Qostanaı oblystyq fılıaly saıası keńesiniń múshesi bolyp tabylady. Ol 1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıkasyn, áleýmettik salany, ǵylym men mádenıetti, bilimdi damytýǵa sińirgen eńbegi úshin, sondaı-aq memlekettik organdardaǵy úlgili qyzmeti jáne belsendi qoǵamdyq qyzmeti úshin «Qurmet» ordenimen marapattaldy. Tyń ıgerýdiń 30 jáne 50 jyldyq mereıtoılaryna arnalǵan medaldardyń ıesi.
