Dástúri saqtalǵan elde tildiń problemasy bolmaıdy - Q. Salǵarauly

ASTANA. QazAqparat - Dástúri saqtalǵan elde tildiń problemasy bolmaıdy. Búgin Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde «Máńgilik eldiń Máńgilik tili» atty taqyryptaǵy dóńgelek ústelde Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Qoıshyǵara Salǵarauly osylaı aıtty.

«Til óte kúrdeli ári názik másele. Til - ulttyń uly qundylyǵy. Ata-babamyz ómirge ákelip, san myńdaǵan jyldar boıy qoldanyp, bir júıege túsirip, qundylyǵyn qojyratpaı búgingi urpaqqa jetkizgen amanaty. Ondaı amanatqa qııanat jasamaı, keleshekke Máńgilik tildi jetkizý búgingi tolqynnyń zor boryshy», - deıdi Qoıshyǵara Salǵarauly.

Onyń aıtýynsha, til máselesin belgili bir jaýapty topqa nemese organǵa ysyryp tastaýǵa bolmaıdy. Buǵan ózin ult perzentimin dep sanaıtyn árbir azamat jaýapty, sondyqtan da tilmen jumys keshendi, jan-jaqty túrde júzege asýy shart.

«Til tóńiregindegi jumys jandansyn desek, dástúrge aldymen kóńil aýdarý qajet. Dástúri saqtalǵan elde tildiń problemasy bolmaıdy. Otbasy dástúriniń buzylýynan, ómirge jańa kelgen sábı ulttyq dástúrdi boıyna sińire almaǵandyqtan ana tiliniń ýyzyna jarymaı júr. Ana tiliniń dástúrimen rýhtanǵan bala qoǵamda bolatyn kez kelgen qubylys pen dertten qorǵana alatyn edi», - deıdi Q. Salǵarauly.

Professordyń sózine qaraǵanda, ana tiliniń ornyqty damýyndaǵy taǵy bir basty másele tarıhty sanaǵa sińirýmen baılanysty.

«Táýelsizdik alǵan tusta Elbasy aıtty: «Bir de bir ǵylymnyń salasy jas urpaqty dál tarıhtaı otansúıgishtikke, kisilik parasatqa tárbıeleı almaıdy» dep. Tarıhtyń ózi ata-babalarymyzdyń ómirbaıany, basynan keshken oqıǵalary men shejiresi. Bala óziniń ata-babasynyń qalaı ómir súrgenin bilmese, babalarynyń erlik isterimen rýhtanbasa, ondaı urpaqtan eshteńe shyqpaıdy. Al tarıhty sanaǵa qalyptastyryp, urpaqqa sińiretin dúnıe - bul oqýlyq. Sondyqtan da, oqýlyqqa eń birinshi mán berýge tıispiz», - dedi Q. Salǵarauly.