Búgin - Qazaqstan halqynyń tilder kúni merekesi
Jyl saıyn bul merekeni Qazaqstanda turatyn ult ókilderi men ulystar toılap keledi. Atap aıtqanda, Qazaqstanda 100-den asatyn ulttardyń birazynda óz tilderin oqytatyn mektepteri bar jáne olardy mádenı-rýhanı qoldaý baǵytynda Qazaqstan halqy Assambleıasy da jumys istep tur.
Alaıda bir kúnniń ishinde, árıne, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda turyp jatqan ondaǵan halyqtardyń bul baǵyttaǵy jetistikterin kórsetý múmkin emes. Sondyqtan barlyq oblystarda tilder aptalyqtary, onkúndikteri, aılyqtary, festıvaldary ótedi. Elimizdegi birlik pen kelisimdi bildiretin sharalar aıasynda óner sheberleriniń kontsertteri, tilderdi meńgerý boıynsha konkýrstar, dóńgelek ústelder men ǵylymı konferentsııalar ótedi.
Sonymen qatar búginde Qazaqstanda ulttyq álipbıdi latyn qarpine kóshirý úrdisi aıasynda tıisti jumystar atqarylyp jatyr. «Qazaq tili - bizdiń rýhanı negizimiz.Bizdiń mindetimiz - ony barlyq salada belsendi paıdalana otyryp damytý. Biz urpaqtarymyzǵa babalarymyzdyń sandaǵan býynynyń tájirıbesinen ótip, bizdiń de úılesimdi úlesimizben tolyǵa túsetin qazirgi tildi muraǵa qaldyrýǵa tıispiz. Bul - ózin qadirleıtin árbir adam derbes sheshýge tıis mindet. Memleket óz tarapynan memlekettik tildiń pozıtsııasyn nyǵaıtý úshin kóp jumys atqaryp keledi. Qazaq tilin keńinen qoldaný jónindegi keshendi sharalardy júzege asyrýdy jalǵastyrý kerek. Biz 2025 jyldan bastap álipbıimizdi latyn qarpine, latyn álipbıine kóshirýge kirisýimiz kerek. Bul - ult bolyp sheshýge tıis prıntsıpti másele. Bir kezde tarıh bederinde biz mundaı qadamdy jasaǵanbyz. Balalarymyzdyń bolashaǵy úshin osyndaı sheshim qabyldaýǵa tıispiz jáne bul álemmen birlese túsýimizge, balalarymyzdyń aǵylshyn tili men ınternet tilin jetik ıgerýine, eń bastysy - qazaq tilin jańǵyrtýǵa jaǵdaı týǵyzady», - delingen Elbasynyń Joldaýynda.
Búgingi kúni Qazaqstanda turatyn basqa ult ókilderi men qazaq azamattary memlekettik til - qazaq tilin meńgerýge zeıin qoıyp, qazirgi ýaqytta memlekettik tilde erkin sóıleýdi maqsat etip otyr. Bıyl tilder merekesi aıasynda elimizdiiń túkpir-túkpirinde túrli is-sharalar ótti. QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetiniń uıymdastyrýymen elordadaǵy «Kongress - Holl» saraıynda memlekettik til merekesine arnalǵan «Máńgilik el - mártebeli til» sharasy ótti. 5 qyrkúıekte ashylý saltanatynan bastaý alǵan Qazaqstan halqy tilderiniń HVІ qalalyq festıvali aıasynda «Úzdik jarnama», «Til - halyq janyn tanýdyń kilti», «Memlekettik til - memlekettik qyzmette» atty baıqaýlar, Jas aqyndar músháırasy, Otan - otbasynan bastalady» atty merekelik shara, «Kemel tildiń keleshegi» atty aktsııa ótkizildi.
Sondaı-aq Kókshetaýda tilder aılyǵy aıasynda «Halyqtar dostyǵynyń altyn kilti» qalalyq festıval ótip, birqatar til janashyrlary qala ákiminiń Alǵys hattarymen marapattaldy.
Al Qaraǵandyda Kenshiler mádenıet saraıynda «Til janashyry» baıqaýynyń júldegerlerine oblys ákiminiń syılyǵyn tabystaý rásimi boldy.Oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov atap ótkendeı, óńirde osymen úshinshi ret ótkizilip otyrǵan baıqaý memlekettik til saıasatyn júzege asyrýǵa baǵyttalǵan. Uıymdastyrýshylar málim etkendeı, bıyl baıqaýǵa qatysýǵa 50 ótinim túsken, onyń 18 konkýrsqa qatystyrylǵan. Qazylar alqasy túrli atalymdar boıynsha 6 jeńimpazdy anyqtady.
