Bilim men biliktiń jańa kókjıegi
San urpaq arman etken táýelsizdiktiń kók týyn jelbiretken qazaq eli úshin de bul ǵasyr saıası, ekonomıkalyq, tarıhı reformalarǵa toly kezeń bolyp otyr. Búginde bilim salasyna jańa reformalar engizý búkil álem elderinde eń ózekti máselelerdiń biri bolýda. Ásirese, respýblıkamyzda bilim júıesin baǵalaýdyń jańa tásilderi engizilip, jalpy bilim berý júıesi jańartyldy. Reformalaý ákimshilik-basqarý júıesine de, uıymdyq-quqyqtyq qurylymdarǵa engizilip, ońtaıly saıasattyń nátıjesinde eldiń ekonomıkalyq, mádenı deńgeıi artty. Azamattardyń aldynan jańa keńistikter ashylyp, keńestik tomaǵa tuıyqtyqtan ada bolyp, jahandyq máselelerge aralasa alý múmkindigi týyndady. Mine, el ómirindegi osyndaı ózgerister búgingi tańda óz nátıjesin kórsete bastaǵan úshtuǵyrly til saıasatynyń týyndaýyna qolaıly jaǵdaı jasap otyr.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaev Qazaqstandaǵy tilderdiń úshtuǵyrlyǵy týraly alǵash ret 2006 jyly Qazaqstan halqynyń assambleıasynda aıtqan bolatyn. 2007 jylǵy «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan» atty Joldaýynda Elbasy «Tilderdiń úshtuǵyrlyǵy» máde-nı jobasyn kezeń-kezeńmen iske asyrýdy usynsa, 2008 jylǵy aqpandaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda: «Búkil qoǵamymyzdy toptastyryp otyrǵan memlekettik til retinde qazaq tilin oqytý sapasyn arttyrý qajettigine erekshe nazar aýdarǵym keledi» dep Úkimettiń aldyna naqty tapsyrmalar men aıqyn baǵyttar-dy belgilep berdi. «Qazaq tili - memlekettik til, orys tili - ultaralyq qatynas tili, al aǵylshyn tili - jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirigý tili bolýy tıis» dep Elbasy bergen anyqtama úshtuǵyrly til saıasatyn júrgizýdiń álipbıi desek, artyq aıtqandyq bolmas.
Nursultan Ábishulynyń osy mańyzdy másele týraly oılary óz jalǵasyn «Qazaqstan joly - 2050:Bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty Joldaýynda tapty. «Bizder, qazaqstandyqtar - bir halyqpyz! Egemendi damýdyń 22 jylynda barsha qazaqstan-dyqtardy biriktiretin, el bolashaǵynyń irgetasyn qalaǵan basty qundylyqtar jasaldy. Olar kókten túsken joq. Bul qundylyqtar - ýaqyt synynan ótken qazaqstandyq jol tájirıbesi, - deı kelip, Jańa qazaqstandyq patrıotızmniń ıdeıalyq negizin quraıtyn memleket quraýshy, jalpyulttyq qundylyqtardyń qatarynda tarıh, mádenıet pen tildiń ortaqtyǵy jatatynyn aıtqan bolatyn. Qazaqstan qazirgi kezeńde óziniń qarqyndy damý jolyn tańdaǵan, eldi demokratııalandyrý, izgilendirý saıasatyn ustanǵan, áleýmettik órkendeý salasynda óz órnekterin qalyptastyra bastaǵan elderdiń biri. Respýblıkamyz óz táýelsizdigin alǵannan beri demokratııalyq jáne zaıyrly memleket retinde tanylyp qana qoımaı, álemdegi alpaýyt eldermen senimdi seriktestik qarym-qatynas ornatyp, túrli ınvestıtsııalyq jobalar jasaýda. Eldiń saıası jáne ekonomıkalyq ómirindegi tyń serpilis, jańa talpynystardyń barlyǵy jahandaǵy ózgeristermen de tyǵyz baılanysta damıdy. Sol sebepti qazaqstan-dyqtardyń aldynda birneshe til-di jete meńgerý qajettiligi týyndap otyr.Ata-babamyzdan jetken «jeti jurttyń tilin bil, jeti túrli ilim bil» degen halyq danalyǵy álem elderimen saıası-áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanys jasap otyrǵan búgingi zamanǵa dóp kelip otyr. Munyń ózi halqymyzdyń kóregendigi men iz-denimpazdyǵyn pash etedi. «Árbireýdiń tilin, ónerin bilgen kisi sonymenen birdeılik daǵdysyna kiredi» dep Uly Abaı aıtqandaı, kóptildi qatar meńgerý jas urpaqtyń bilim keńistiginde erkin samǵaýyna jol ashyp, ǵylym qupııalaryn meńgerýge, óz qabiletin tanytýǵa múmkindik beredi. Kóp tildi bilý búgingi kúnniń basty qajettilikteriniń biri ekenin jaqsy sezingen jurtshylyq jas urpaqqa úsh tildi qatar ıgertý máselesine úlken qyzyǵýshylyq tanytýda. Árıne, úshtuǵyrly til saıasaty keshendi túrde júrgizilýdi qajet etetin keleli is. Osy rette Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıteti tarapynan birqatar is-sharalar atqarylyp jatyr. Bul sharalardyń bir toby úsh tildi meńgertýdiń ǵylymı-ádistemelik jaǵyn qamtamasyz etýge arnalsa, endi bir toby úshtildilikti nasıhattaýǵa baǵyttalady. Úshtildilikti sóz etkende eresekter arasynda til úıretý máselesiniń ózindik erekshelikteri bar ekendigin esten shyǵarmaýymyz kerek. Elimizdiń eresek turǵyndaryna til úıretý máselesi memleket nazaryndaǵy is. Memlekettik tapsyrma boıynsha dástúrli túrde jyl saıyn uıymdastyrylatyn osy mazmundaǵy is-sharalardyń maqsaty da memlekettik tildi úıretetin oqytýshylardyń kásibı biliktiligin jetildirý, onlaın ádisimen ozyq tájirıbeler-di almasý jáne til oqytý ortalyqtarynyń oqytýshylaryn yntalandyrý bolyp tabylady.
Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıteti tarapy-nan uıymdastyrylatyn is-sharalarǵa ádisker-ǵalymdar, til mamandary, til úırenýshiler, óńirlerdegi memlekettik tildi oqytý ortalyqtarynyń oqytýshy ádiskerleri qatysyp, is-shara barysynda ádisker-ǵalymdar memlekettik tildi oqytýdyń tıimdi tehnologııalary jáne ádis-tásilderimen bólisedi. Oqytý ortalyqtarynyń úzdik oqytýshylary panoramalyq sabaqtar men onlaın rejıminde sheberlik sabaqtaryn kórsetip, tájirıbe almasady.Óńirlerdegi, sondaı-aq Astana jáne Almaty qalalaryndaǵy memlekettik til oqytý ortalyqtary búgingi tańda úshtuǵyrly til saıasatyn júzege asyrýshy tetikterdiń birine aınalyp otyr. Ortalyqtar arqyly uıymdastyrylatyn kýrstarda elimizdiń turǵyndary óz suranystaryna sáıkes tildik saýattylyqtaryn kótere alady. Jurtshylyqtyń til má-denıetin kóterý isinde dástúr-li túrde júrgiziletin olımpıada, dóńgelek ústel, sheberlik klastardyń alatyn orny erekshe. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin jetik meńgergen qabiletti jastardy anyqtaý jáne qoldaý maqsatynda ótkiziletin mundaı olımpıadalar kóp tildi meńgergen tulǵany tárbıeleýdegi, qazaqstandyq patrıotızmdi nyǵaıtýdaǵy qajetti quraldardyń biri bolyp otyr. Kóp tildi meńgergen tulǵalardy nasıhattaý jurtshylyqtyń, ásirese, óskeleń urpaqtyń tildi úırenýge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyratyndyǵy belgili. Buqaralyq aqparat quraldarynda memlekettik til saıasatynyń nasıhattalý belsendiligin arttyrý maq-satynda Baspasóz kúnine oraı jyl saıynǵy «Memlekettik til jáne BAQ» respýblıkalyq baıqaýy uıymdastyrylady. Mańyzdy is-sharanyń ótilý barysyn Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstri A.Muhamedıuly jiti baqylap, elimizdiń qoǵamdyq ómirinde memlekettik tildiń qyzmet etý aıasyn keńeıtý men mártebesin nyǵaıtý jáne qazirgi memlekettik tildiń ahýaly týraly ótkir de ózekti materıaldar jarııalaǵan jekelegen tilshilerdi - baıqaý jeńimpazdaryn marapattaıdy. Dástúrli túrde jyl saıyn ótkizilip júrgen mundaı is-sharalar elimizdegi til saıasatynyń josparly túrde júrgizilip, tildik ahýaldyń artýyna septigin tıgizetini sózsiz.Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıteti tarapynan uıymdastyratyn sharalardyń ishindegi aýqymdylarynyń biri «Til sheberi» respýblıkalyq baıqaýy.
Úsh tildi - qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin jetik meńgergen memlekettik qyzmetshi jastardy anyqtap, qoldaýdy maqsat etetin ıgi is-shara Qazaqstan Respýblıkasynyń til saıasatyn júzege asyrýdaǵy tıimdi tetikterdiń birine aınalyp otyr. Bul baıqaýdyń ózi til mádenıetiniń deńgeıi joǵary, úsh tildi jetik meńgergen adamnyń jan-jaqty damyǵan, básekege qabiletti tulǵaǵa aınalatyndyǵynyń aıqyn kórinisi. Baıqaýǵa qatysatyn jastar «Mádenıettanym» atty saıysta qazaq halqynyń salt-dástúri, dili men tili jónindegi suraqtarǵa qazaq tilinde jaýap berse, «Ulttanymda» qazaq tarıhy men uly tulǵalary, elimizdiń aımaqtary jónindegi suraqtarǵa orys, aǵylshyn tilderinde jaýap beredi. Al bir jańyltpashty úsh tilde shataspaı aıtýdan jarysqa túsý úmitkerlerdiń sóıleý sheberligi men daǵdysyn tanytady. Jergilikti turǵyndarynyń kóp tildi bilýi memleketimizdiń nyǵaıa túsýine de óz yqpalyn tıgizedi. EHRO - 2017 halyqaralyq kórmesin uıymdastyrý barysynda da úsh tildi qatar meńgergen azamattarǵa degen suranystyń arta túseri sózsiz. Jeke tulǵanyń aldyndaǵy kókjıekterdi keńeıtetin úshtildi keńistikte erkin samǵaý óz qoldaryńyzda!
Ǵalymjan MELDEShOV, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıteti tóraǵasynyń orynbasary
