BEINEÝ QORYMY

Beıneý qorymy - HVІ ǵasyrdan bastap saqtalǵan sáýletti eskertkishter toby. Mańǵystaý oblysynyń Beıneý kentinen ońtústikke qaraı on jeti shaqyrym jerde, Jem men Saǵyz ózenderiniń saǵasy arqyly Saraıshyqqa ótetin noǵaıly kerýen jolynyń boıynda ornalasqan.

Beıneý qorymyn arheolog T. Janysbekov zerttegen. Eki tereń saıdyń arnasymen úsh bólikke bólingen aýqymdy qorym 800-ge tarta beıit qurylystarynan turady. Kóne bóligi batys jaǵynda, keıingileri eki saıdyń tik betkeıinen túzilgen bıik múıis aýmaǵynda shoǵyrlanǵan. Kúmbezdi bir bólmeli qabirhanalar, saǵanatamdar men qulpytas, qoıtas, sandyqtas beınesindegi shaǵyn memorıaldyq sáýletti sándi qurylystar Aral - Kaspıı aımaǵyna tán qurylymmen turǵyzylǵan. Saıdyń túbinde jartastan qashalyp Beket Ata jer asty meshiti salynǵan.

Etnografııalyq, kórkemdik mańyzy bar memorıaldyq eskertkishter tobyna 3 kúmbezdi qabirhana, 5 saǵanatam, 40-tan astam shaǵyn beıit kiredi. Bir bólmeli, shaǵyn kúmbezdi qabirhanalar tas taqta men qıylǵan áktastan dástúrli ádispen qalanǵan. Tórtburyshty negizdi arqalyq jelkender arqyly kúmbezge ulastyra qalap jiberý sol kezdegi qurylysshylardyń sheberligin kórsetedi. Qabirhana qasbetiniń ońtústik qabyrǵasy bıiktetilip turǵyzylǵan.

Beıneý qorymynyń kóne ońtústik-shyǵys jaq bóligindegi bıiktigi 110 sm. qorshaýlar saǵanatam qurylymynyń ereksheligi bolyp tabylady. Qorymda óńdelgen ári yqshamdalǵan jabaıy qoı músini - qoshqartas saqtalǵan. Kóne bóliginiń soltústik-shyǵys jaǵynda saqtalǵan 4 qoıtas plastıkaly sándi elementterdiń moldyǵymen erekshelenedi.

Derek kózi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy,2 tom.