Batys Qazaqstanda jol salýda qandaı baǵyttarǵa basymdyq berilmek
ORAL. KAZINFORM — Batys Qazaqstan oblysynda jol qurylysy bıyl da jalǵasady. Ótken jylǵy jumys nátıjesi qandaı, qarjy ıgerildi me? Alda qandaı baǵyttarǵa basymdyq berilmek? Máseleni Kazinform tilshisi anyqtap kórdi.
Jergilikti joldardyń normatıvtik úlesi — 56 paıyz ǵana
BQO jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynan málim etkenindeı, óńirdegi kólik ınfraqurylymyn damytý aıasynda joldardy jóndeý men jańartý jumystary aımaq turǵyndary úshin qaýipsiz ári yńǵaıly qozǵalysty qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Oblys joldarynyń jalpy uzyndyǵy 6 183 kılometr bolsa, sonyń 1 349-y — respýblıkalyq, 4 834-i — jergilikti mańyzy bar joldar.
Ótken jyly oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldar boıynsha 34,8 mlrd teńge bólindi. Osy qarjyǵa 251 km jol jóndeýden ótkizildi.
Sonymen qatar eldi mekender men Oral qalasynda 14 mlrd teńgege 130 km kóshe joldary jóndeldi.
— Osy jobalardy iske asyrý arqyly oblys turǵyndary úshin sapaly jol ınfraqurylymy qamtamasyz etildi. Kólik qozǵalysynyń qaýipsizdigi artyp, aýyldyq aımaqtardyń ekonomıkalyq áleýeti jaqsardy. 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha jergilikti mańyzy bar joldardyń normatıvtik jaǵdaıdaǵy úlesi 52-den 56 paıyzǵa jetti, — deıdi basqarma mamandary.
Sonymen qatar respýblıkalyq joldar boıynsha 2019 jyldan bastap jalpy uzyndyǵy 317 km bolatyn 8 joba (kúrdeli jóndeý jáne rekonstrýktsııa) júzege asyp jatyr.
Sonyń ishinde Kaztalov, Bókeı ordasy jáne Jánibek aýdandarynyń ortalyǵyn Oral qalasymen baılanystyratyn avtomobıl joly kúrdeli jóndelgenin aıtýǵa bolady. Munda jalpy uzyndyǵy 245 shaqyrym jol (6 joba) qamtyldy.
2019-2023 jyldary 222 shaqyrymǵa asfaltbeton jabyny tóselgen bolatyn. Ótken jyly atalmysh avtojoldyń qalǵan 22,6 shaqyrymyna 19,6 mlrd teńge jumsaldy. Sonyń nátıjesinde shalǵaı aýdandardy jalǵastyratyn avtomobıl joly asfaltbeton qabatymen qamtamasyz etildi.
Taǵy bir mańyzdy baǵyt — Podstepnyı-Terekti-RF shekarasy avtojolyn qaıta jańǵyrtý (0-36 km jáne 108-144 km, 1 jáne 4-ýchaske) úshin eki joba (72 km) qolǵa alynǵan edi. Jobalardyń jalpy quny — 38,5 mlrd teńge.
2023 jyly 8 mlrd teńgege 34,6 km jolǵa asfaltbeton tóseý kózdelse, ol artyǵymen (39,6 km) oryndaldy. Ótken jyly 15,99 mlrd teńgege 16,78 km avtojol qaıta jańǵyrtyldy.
Basqarma málimetine qaraǵanda, 2025 jyly 42,2 mlrd teńgege 255 km jergilikti joldardy jóndeý josparlanýda.
Ótken jyldan aýysqan respýblıkalyq mańyzy bar Podstepnyı-Terekti-RF shekarasy jolyn qaıta jańǵyrtý tolyqtaı aıaqtalady. Munyń jalpy somasy — 55,1 mlrd teńge.
Sondaı-aq Samara-Shymkent (369-408 km, Syrym aýdany), Chapaev-Jalpaqtal-Kaztalov (0-17 km, Chapaev aýyly mańy), Atyraý-Oral tas joldaryn ortasha jóndeý oılastyryldy.
— Bıyl 2024 jyldan aýyspaly jergilikti mańyzy bar joldardy tolyq aıaqtamaı, jańa jobalardy bastamaý jóninde talap qoıyldy. Munyń negizgi sebepteri mynadaı. Birinshiden, jol salýshy jergilikti kompanııalar sany shekteýli. Ekinshiden, ınertti materıaldardy ózge óńirlerden (Aqtóbe, Mańǵystaý oblystary) tasymaldaý qıyndyq keltiredi, — dep habarlady vedomstvodan.
Oral-Atyraý joly ortasha jóndeýden ǵana ótedi
«QazAvtoJol» UK» AQ BQO fılıalynyń dırektory Asylbek Mardan ótken jyly oblys joldaryn jóndeýge bólingen 43,441 mlrd teńgeniń tolyqtaı ıgerilgenin jetkizdi.
Onyń aıtýynsha, tapsyrysty oryndaı almaı, josyqsyz qatysýshy atanǵan merdigerler joq.
— Bıyl qandaı joldardy salýǵa basymdylyq beriletini jóninde aıtsaq, myna baǵyttardy tilge tıek etýge bolady. Podstepnyı-Terekti-RF shekarasy (0-36 km, 108-144 km), Kaztalov-Jánibek-RF shekarasy (158-165 km), Bókeı ordasy aýdanynda Han ordasy aýylyna kireberis (0-21 km), RF shekarasy (Samaraǵa qaraı)-Shymkent (0-16 km, kópir ótkeli jáne 330-369 km) joldarynda jóndeý aıaqtalady. Sońǵy jyldary jıi sóz bolyp júrgen Atyraý-Oral avtojolynyń 180 shaqyrymyn ortasha jóndeý josparlanýda. Qazirgi tańda smetalyq qujattamasyn esepteý jumystary júrgizilýde, — dep naqtylady A.Mardan.
Qos oblys ortalyǵyn baılanystyratyn Oral-Atyraý joly eni tar bolǵandyqtan júrgizýshiler jol erejesin saqtamaı, saldarynan jol apaty jıi bolady. Munyń «ólim trassasy» atanyp ketýi de tegin emes.
Osyǵan baılanysty joldy qaıta qurý, jol jıegin uzartý oılastyrylǵanymen bul baǵytta tek ortasha jóndeý jumysy júrgiziletini belgili boldy.
BQO polıtsııa departamentiniń baspasóz hatshysy Nurjan Qýanǵalıdyń jarııa etkenindeı, 2024 jyly Oral-Atyraý jolynda 36 jol-kólik oqıǵasy bolyp, sonyń saldarynan 16 adam qaza tapty. 70-i túrli jaraqat aldy.
— 2023 jyly osy jolda 29 apattan 22 adam kóz jumyp, 54-i jaraqat alǵan edi. ıAǵnı ótken jyly jol-kólik oqıǵalary men jaraqat alǵandar sany artqan. Jalpy oblystaǵy jaǵdaıdy aıta ketsek, ótken jyly jol apaty tipti jıilegen. 2024 jyly 1 196 (2023 jyly — 445) jol-kólik oqıǵasy tirkelip, 103 adam (107) qaıtys boldy. 1 760 adam (540) jaraqatqa dýshar boldy, — dedi N.Qýanǵalı.
724 tekseris, 7,4 mln teńge aıyppul
«Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy» RMK BQO fılıalynyń bólim basshysy Dáýren Ámirov jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtomobıl joldaryn salý, rekonstrýktsııalaý, jóndeý jáne kútip ustaý jumystarynyń qadaǵalaýda ekendigin aıtady.
Osy baǵytta ótken jyly 724 tekseris júrgizilse, sonyń barysynda 403 aqaýlyq anyqtalyp, eskertý berilgen. Sonyń ishinde 215 aqaýlyq joıylmaǵan.
Mysaly, buǵan tehnologııalyq talaptardyń saqtalmaýy, nysan basynda sapaǵa jaýapty tehnıkalyq baqylaý ókiliniń bolmaýy (22 ret), jol jabyndysynyń joba boıynsha geometrııalyq parametrleriniń aýytqýy jáne basqalar kiredi.
Onyń sózine qaraǵanda, zerthanada synalǵan 2 580 jol-qurylys materıalynyń 667-si, ıaǵnı 25 paıyzy normatıvtik qujattamalarǵa saı bolmaı shyqqan (asfaltbeton kernderiniń tyǵyzdyǵy, sýǵa qanyqtylyǵy, ınertti materıaldardyń fızıkalyq jáne mehanıkalyq sıpattary, asfaltbeton qospasynyń granýlometrııalyq quramy).
Naqty aıtqanda, sapasy tómen nemese qoldanylýy tehnologııa talaptary men jobaǵa sáıkes emes.
— BQO memlekettik sáýlet-qurylys baqylaýy basqarmasyna 15 ret hat joldanyp, ákimshilik hattama toltyryldy. Sonyń nátıjesinde merdiger jáne tehnıkalyq qadaǵalaý uıymdarynda jalpy kólemi 7,4 mln teńge aıyppul salyndy. Úsh tehnıkalyq qadaǵalaý ınjeneri nysan basynan qýyldy. Merdiger uıymdar fılıaldyń hattamalaryna sáıkes jalpy somasy 196 mln teńge bolatyn 38 myń 648 sharshy metrden astam negizgi jáne asfaltobeton qabattaryn óz qarajatyna qaıta tósedi, — deıdi D.Ámirov.
Bólim basshysy fılıal qyzmetkerleriniń mektepter men jolshy mamandyqtaryna oqytatyn arnaýly orta jáne joǵary oqý oryndaryna jıi baratynyn sózine arqaý etti.
Mundaǵy maqsat — joǵary synyp oqýshylary men stýdentterge jol salasynda eńbek etýdiń artyqshylyqtaryn túsindirip, kásiptik baǵdar berý.
Sonymen qatar «Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy» tarapynan oblysta jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary salasynda jumys jasaıtyn qyzmetkerlerge jyl saıyn taldaý jasalady.
Nátıjesinde keıbir aýdanda arnaıy dıplomy joq adamdardyń qyzmette júrgeni anyqtaldy. Olqylyqty túzetý úshin Oralda dástúrli túrde kásibı biliktilikti arttyrý semınary ótkizile bastady.
Mekeme ókili problemalyq máselelerdiń bar ekendigin joqqa shyǵarmaıdy. Eń aldymen jumystar men materıaldardyń sapasyn saraptaýǵa bólinetin qarjy kólemi az, ol joba qunynyń bir paıyzyna da jetpeıdi.
— Merdigerlik uıymdardyń júktemesi de alańdaýshylyq týǵyzady. Óıtkeni bir kompanııaǵa 7-10 jobadan keledi. Sonyń saldarynan tehnıka jetispeı, jumys barysynyń kúntizbelik kesteleri saqtalmaıdy. Sodan kelip qurylys-montaj jumystary kúzdiń aıaǵyna deıin sozylady. Ekinshiden, merdiger uıymdardyń kópshiliginde asfaltobeton zaýyty joq jáne jol zerthanalary qurylys nysanynda emes, basqa jerde ornalasqan, osyǵan baılanysty asfalt tóseý tehnologııasy (temperatýra) buzylady. Úshinshiden, merdiger uıymdardyń basym bóligi jańadan jóndelgen ýchaskelerdi buza otyryp, aýyr júk kótergishtigi bar tehnıkany qoldanady. Tórtinshiden, tehnıkalyq qadaǵalaýdy bir jobaǵa bekitý júıesi joq. Bul bir tehnıkalyq qadaǵalaýdyń bir ýaqytta birneshe jobalarǵa bekitilýine jáne sonyń saldarynan tıisti operatsııalyq baqylaýdyń bolmaýyna soqtyrady, — deıdi jol sapasynyń mamany.
Bıyl jol salasynda qandaı baǵyttarǵa basymdyq beriletinin keltirýmen birge kedergilerge de toqtaldyq. Budan jol máselesiniń kún tártibinen túspeıtini anyq ańǵarylady.
Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda joldar qalaı salynyp jatqanyn jazǵan bolatynbyz.
Bul materıalda BQO jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń málimeti boıynsha 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha jergilikti mańyzy bar joldardyń normatıvtik jaǵdaıdaǵy úlesi 52-den 58 paıyzǵa jetetini aıtylǵan edi.
Bıylǵy aqparat boıynsha bul kórsetkish 56 paıyzdan aspaǵan. Bul oblysta normatıvke jetpeıtin joldyń áli de barshylyq ekenin bildiredi.