BABALAR SÓZІ: Japal batyr men Tańsheber qyz

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı, «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty. Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy.

«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.

***

Japal batyr men Tańsheber qyz

(Ábdilla Tutqyshuly nusqasy)

Bastaıyn bısmılla dep dastandy bul,

Saýyńda qaýsyrma jaq, saırashy til.

Balasy musylmannyń kálımagóı-

Úmbeti Muhammedtiń Qudaıǵa qul.

Paıda bop jaralǵannan bul dúnıege

Adamzat kelip-ketken birneshe qyl.

Balýan, saıypqyran ne batyrlar

Kerik pen at ornyna mingen dúr pil.

Jaqsylar, jatar jeriń bolar jalǵyz,

Týsań da qansha bolyp atadan ul.

Kóp qısap, qansha dáýren súrseń daǵy,

Aqyry sum dúnıeniń bolady zil.

Qudaılyq daǵýa qylǵan perǵaýyndy

Ǵaryq qylǵan aqyrynda dárııa Nil.

Eshbiri taǵan bolmas adamzattan,

Dúnıeniń opasyzdyǵy osyndaı, bil.

Sózine qaraǵanda bul oqıǵa,

Eki júz bolsa kerek jáne elý jyl.

Qolyma qalam alyp jazamyn hat,

Bolady jazsam qaǵaz, kóńilim shat.

Júrsin dep halyq aýzynda jazdym muny,

Qaldyrý maqsat úshin artymda at.

Ǵazızdar burynǵy ótken aıtyp ketken,

Jaqsydan at qalar dep jamannan dat.

Úlgili jaqsy adamnyń sózderi bar,

Lázzaty tatqandarǵa shyryn, shárbat.

Іshinde aqynnyń da aqyndar bar,

Sııaqty dúrrı, gaýhar sózi qymbat.

Bolmaıdy bári aqyldy sulýdyń da,

Bet ajar bitkenmenen syn men symbat.

Dúnıede jaqsy da bar, jaman da bar,

Tirilik bes kún jalǵan bir ǵanıbat.

Ýaqyty bitken kúni attanady,

Sııaqty kelgen meıman bul adamzat.

... ..... ..............

Áleýmet, tyńdasańyz bir qyzyq sóz,

Bastaýǵa bir dastandy aıańdadym.

Japal men Tańsheberdiń qıssasy bul,

Ózimniń hıkaıamdy tamamdadym.

Qazaqtyń Shákir degen jazǵan qarty,

Sóziniń arzan emes qymbat narqy.

Keshegi handyq dáýir zamanynda

Qazaqpen jaý bop kelgen qalmaq halqy.

Jeńgeni shaýyp alyp kete bergen,

Kelisim arasynda bolmaı sharty.

El úshin janyn qurban qylatuǵyn

Kóp shyqqan qazaqtyń da jomart márti.

Shyǵarǵan aqyndardyń qıssasynyń

Ártúrli sózderinde bolar parqy.

Jorǵamyn óz álimshe, úlken aqyn,

Ataqty bolmasam da shyqqan dárfi.

Keltirdim qıystyryp uıqasyna,

Іshinde qara sózi eken jarty.

Túzettim kemin qosyp, artyǵyn ap,

Kóp sózin kelispegen ala-sharpy.

Tyńdaýshy, azamattar, keshirińiz,

Artyq-kem bolsa sózi jáne hárpi.

Sóz qyldym qazaq-qalmaq ótken begin,

Urysyp bir-birinen alǵan kegin.

Kóktedim kóp sózderin uıqasyna,

Sııaqty keregeniń ketken kógin.

Artymda sóz qaldyrý maqsatym bul,

Halyqqa satýly emes, sózim tegin.

Kelmese uıqasyna mańyzdy bop,

Artyqsha qalamaımyn sózdiń kóbin.

japal batyr men tańsheber qyz

Halyqqa túsinikti shyryn qylyp,

Jazamyn ásem sózden tapsam ebin.

Aıtyńyz raqmet dep atasyna,

Qabyl qyp jazýshynyń bul tilegin.

Bastaıyn osylaısha sózdiń basyn,

Estigen bul dastandy qylar tahsın.

Bir-birin kúshi jetip shaýyp alǵan,

Aıtaıyn qazaq-qalmaq hıkaıasyn.

Ár eldiń batyry men jáne jerdiń,

Keteıin túsindirip shekarasyn.

Dastandy rettegen Ábdilla atym,

Bul emes birneshe bar jazǵan hatym.

Shákir qart bastap jazǵan bul qıssanyń

«Er Japal, Tańsheber qyz» qoıǵan atyn.

Orta Júz Japal násili-tobyqty, arǵyn,

Tańsheber uıǵyr-qańly deıdi zatyn.

Ulaly qalmaqtardyń batyry eken

Іstegen qazaq elge qııanatyn.

Bolsyn dep túsinikti estigenge,

Sol úshin jazdym mine baıanatyn.

Ata jaý qashannan-aq qazaq, qalmaq,

Bir-birin kúshi jetse talap almaq.

Arǵynda tobyqtydan-Qojabergen

Shubartós batyr bopty, shynjyr balaq.

Laıyq qaıratyna kúsh shabysy,

Jan joldas aty bopty Aqbozoınaq.

Balýan, ózi batyr elge basshy,

Júripti týǵan elin jaýdan qorǵap.

Minezi ajaryna aqyly saı

Tańsulý degen qyzdy alǵan tańdap.

Batyry qalmaqtardyń Ulaly edi,

Altaıdyń ar jaǵynda turar edi.

Bek bolyp birneshe jyl balýandyqpen,

Qalmaqty alpys ata surap edi.

Ol kezde Jetisýdy qańly jaılap,

Jylqy men qoraly qoı júrgen aıdap.

Qazaqpen ashyq emes, kómeski jaý,

Júretin qalmaqtarmen sózin baılap.

Ol kezde qatar júrgen arǵyn, naıman,

Arqa, Altaı maısasyna malyn jaıǵan.

Qazaqtyń qalmaq bolyp úlken jaýy,

Kóp elder qaýip qylyp qonys aýǵan.

Eskiden qazaq eli kóshpeli el,

Baı bolý maqsatymen ósirip tól.

Malynyń jaıy úshin kóship júrgen,

Demesten ystyq, sýyq soqsa da jel.

Buzylyp Ulalynyń bir kún nıeti,

Qaıtpaǵan batyr edi jaýdan beti.

Shappaqqa qazaq elin kóńli ketti,

Altaıda naıman edi eldiń sheti.

Qazaq el bytyrańqy kóship júrgen,

Mal jaıyp, paıdalanyp sony jerden.

Bilsin dep qazaq jaıyn jansyz baryp,

Ulaly qańly eline habar bergen.

Bilmekke el jaǵdaıyn jansyz bolyp,

Qazaqqa qańly elinen adam kelgen.

Qalmaqtyń batyryna bular baryp,

Jaǵdaıdy aıtqan tegis kórip bilgen.

Ulaly on myń qolmen Altaıdaǵy

Naımanǵa beıǵam jatqan kelip tıgen.

Qalmaqtar qazaqtarǵa bolyp óktem,

Soǵysta birneshe erdiń qanyn tókken.

Jaýyna jeńilgen soń jerin tastap,

Arqaǵa qaraı naıman kóship ketken.

Naımandy aıdap salyp qonysynan,

Altaıdy qalmaq alyp meken etken.

Ulaly kemeline kelip sonda,

Altaıdyń sazyna kep tigedi orda.

Jeńdik dep qazaqtardy masattanyp,

Otyrdy mańǵazdary oń men solda.

«Jaqynda Arqany da alamyz» dep,

Ulaly qorazdanyp dedi sonda.

Naımandar Arqa bardy aryp-ashyp,

Qutylyp qalmaqtardan kóshe qashyp.

Óziniń aırylǵan soń qonysynan,

Otyrdy arǵyndarmen aralasyp.

Belgili Arqa degen aty jerdiń,

Kóp jyldan qonysy edi arǵyn eldiń.

Jaz bolsa qatar qonyp, bıe baılap,

Ústinde otyrýshy edi Qońyrbeldiń.

Gúlderdiń neshe túrli ısi ańqyp,

Ekpini turýshy edi soǵyp jeldiń.

Malǵa jaı, shóbi shúıgin, janǵa salqyn,

Aınala esebi joq jatqan kóldiń.

Naımandy qonysynan aıdap tastap,

Qalmaqtar jáne jıdy qarý, aspap.

Shaqyrtyp áskerlerin jıyp alyp,

Nıeti Arqany da boldy baspaq.

Ulaly on myń qolmen attanady,

Arǵynǵa tuńǵysh ret joryq bastap.

On myń qol dabyl qaǵyp, syrnaı shaldy,

Semiz at mingenderi toqpaq jaldy.

Kıgeni ústerine tegis saýyt,

At-turman, qarý-jaraq bári sándi.

Qazaqqa joldy bastap barý úshin,

Qańlydan basshy qylyp adam aldy.

Arada birneshe kún joldy basyp,

Kóp qosyn el shetine kelip qaldy.

Qalmaqtar kelip sonda dabyl qaqqan,

Kem emes er qarýdan, aty baptan.

Tobyqty, qanjyǵaly eldiń sheti,

Soqtyqty soǵan kelip beıqam jatqan.

Batyry tobyqtynyń-Qojabergen,

Dushpanyn janshýshy edi qarsy kelgen.

Qaıtpaǵan jaýdan beti batyr edi,

Urystyń neshe túrli jolyn bilgen.

Atatyn quralaıdy dál kózinen

Aılaker, asqan jershil edi mergen.

Saıasat aıbatynan adamdardyń

Júregi sýyldaýshy edi zaty kórgen.

Jylqynyń tórt aıaqty tulpary edi

Bozoınaq astyndaǵy aty mingen.

Bar edi Sary inisi on bes jasta

Suńqardyń túlegindeı artyna ergen.

Qalmaqtar saıasatpen keldi basyp,

Qazaqtar qapııada qaldy sasyp.

Jaý kelip eldiń shetin basqannan soń,

Múmkin joq ketýine kóshe qashyp.

Halyqty Qojabergen jıyp aldy,

Dep aıtty: «Saqtaý kerek mal men jandy.

Altydan, alpys jasar atqa minsin»,-

Dedi de osylaısha habar saldy.

Aldyryp jigitterge qarý-jaraq,

Qaldyrdy aýylda óńkeı kempir-shaldy.

Sıynyp bir Allaǵa atqa mindi,

Qalmaqqa bermeımiz dep namys-ardy.

Aldyna qart qarııa «áýmın» dep,

Qol jaıyp bata surap bári bardy.

Zar jylap qarııalar berdi bata,

«Qudaıa, bolmasyn,-dep,-tilde qata.-

Jigerim, qozylarym hám perzentim,

Kózderi jaýdyraǵan, janym bota.

Muhammed-Alla dosty, Ǵalı sheri,

Qoldaı kór, arǵy babam Adam Ata.

Aman qaıt jaýdy jeńip, azamatym,

Sendersiń jal men quıryq, qos qanatym.

Amandyq joldaryńa qurban qylyp,

Rızamyz Alla alsa amanatyn.

Qulynym, janym botam, qozylarym,

Senderden jan joq bizde aıanatyn.

Iá, Alla, hámma jumys ózińe aıan,

Іstep tur kápir qalmaq qııanatyn.

Raqym qyp musylmandy aman saqta,

Úmitim-jarylqaıtyn Rahman atyń.

Kápir kóp, musylman az Jappar ıem,

Bolmasa bir ózińniń ǵınaıatyń.

Dostyńnyń Nur-Muhammed qurmeti úshin,

Qabyl qyl bizdeı ǵarip minájatyn».

Osylaı berdi bata jas pen kári,

Qol jaıdy «áýmın» dep tegis bári.

Bas bolyp Qojabergen ketti júrip,

Sondaǵy qalǵandardyń aıtqan zary.

Jalynyp bir Allaǵa jalbaryndy,

Bozqasqa qoıyn shalyp qalǵandary.

«Qudaıa, aman saqta!»-dep zarlandy,

Іshinde Qojabergen sengen nary.

«Kúnimiz, qalmaq jeńse, ne bolad?!» dep,

Zarlanyp únin qosty qatyndary.

Sıynyp júrdi qazaq Jappar Haqqa,

Qalmaqtar shýyldasyp mindi atqa.

Kórgen soń jaý qarasyn Qojabergen,

Aıamaı qamshy basty Bozoınaqqa.

Shep bolyp qazaq, qalmaq qarsy júrip,

Jaqyndap qalyp edi eki jaq ta.

«Alash!» dep urandatyp jalǵyz ózi,

Aıqaılap Qojabergen kirdi topqa.

«Alash» dep jeke at qoıdy sonsha qolǵa,

«Pirim,-dep,-Ǵalı sheri, óziń qolda».

Qalmaqtyń bólek-bólek qyldy tobyn,

Qylyshty birdeı siltep oń men solǵa.

Bir jeti boldy soǵys kúni-túni,

Jeńisip ala almady birin-biri.

Bolyp edi ilgeride neshe soǵys,

Bul soǵys bárinen de boldy iri.

Aıǵaılap topty jaryp Qojabergen,

Ónerdi kórsetip júr neshe qıly.

Seskenip arystannyń aıbatynan,

Dushpannyń burynǵydaı shyqpady úni.

Batyrdyń qylyshynyń zardabynan

Qalmaqtyń sol ýaqytta óldi myńy.

Adamy baýdaı bolyp qyrylǵan soń,

Ulaly tura almady kórip muny.

Aıǵaılap «jekpe-jek!» dep qyrǵa shyǵyp,

Denesin ashý kernep tutty jyny.

Ulaly shetke shyǵyp jeke turdy,

Shapattap astyndaǵy atyn urdy.

Soǵysty keship júrgen Qojabergen

Daýys dep mynaý qalaı moıyn burdy.

Shaqyryp «jekpe-jek!» dep jeke turǵan

Qarasa, Ulaly eken tanyp bildi.

Sıynyp bir Allaǵa táýekel dep,

Qalmaqqa jeke turǵan qarsy júrdi.

Qolyna ekeýi de aldy naıza,

Іstedi bir-birine ártúrli aıla.

Qaıyryp aıbaltamen urǵanynda

Naızalar ortasynan boldy maıda.

Onan soń qoldaryna aldy qylysh,

Bolmady ekeýinde qarap turys.

Siltesip biri qaǵyp, biri uryp,

Artyqsha bir qabaǵat boldy urys.

Qylyshy Qojabergen ketti synyp,

Qaıyryp aıbaltamen qalǵanda uryp.

Batyrdyń aıbaltasy Ulalynyń,

Qylyshyn qolyndaǵy ketti julyp.

Qarý ǵyp aldy qolǵa aıbaltany,

Urýǵa birin-biri jantaıǵany.

Biri uryp, biri qaǵyp qarsylasyp,

Bolmady ekeýiniń júz taıǵany.

Ekeýi burynnan-aq ata dushpan,

Joq edi Qojabergen jaýdan sasqan.

Osyndaı neshe urysty jekpe-jekte,

Dushpanyn jeńýshi edi qarsylasqan.

Qalmaqtyń birneshe eri qan maıdanda

Qolynan arystannyń qandy qusqan.

Batyrdyń qalǵan eken qoly qajyp,

Tynymsyz jeti kúngi bul urystan.

Ulaly ózin saqtap topqa kirmeı,

Nusqaýdy júrgen eken berip tystan.

Ekeýi qaharlanyp qarsy turyp,

Aıamaı birin biri urdy bastan.

Baltasy Ulalynyń dádil tıip,

Atynan jerge tústi er arystan.

Qazaqtyń qalyń qoly muny kórip,

Maıdannan júz qaıtaryp keıin qashqan.

Bir jeti boldy soǵys kún-tún qatty,

El tolqyp, er teńselip, sharshatty atty.

Jekpe-jek qan maıdanda Qojabergen

Qolynan Ulalynyń qaza tapty.

Arystan el basshysy ólgennen soń,

Qalmaqtar qazaq elge at oınatty.

Jaramaı qarsylyqqa qalǵan eli,

Basshysy ólip, týy qulap, syndy beli.

Batyrdyń jaý qolynda olja bolyp,

Tańsulý tańdap alǵan ketti áıeli.

Jeńgen jaý jelikpeı me kóńili ósip,

Arýyn atqa jaıdaq saldyq desip.

«Qalmaqqa qaıtip qatyn bolamyn?»-dep,

Tańsulý óz murynyn aldy kesip.

Áıeldiń asyp týǵan danasy edi,

Aımaqtyń er bolǵanda panasy edi.

Ólimge ózin-ózi qısa daǵy,

Qımaǵan ishindegi balasy edi.

Úmit qyp «ishimdegi ul bola ma, dep,

Ul bolsa ata jolyn qýa ma,-dep.

Ósken soń atasynyń qunyn izdep,

Qalmaqty jaǵasynan býa ma, dep.

Atasy arystan ed shyn asyl tek,

Ul bolsa atasyndaı bolar,-dep,-bek.

Keltirip óz qylǵanyn óz aldyna,

Bir kúni Ulalydan alar,-dep,-kek».

Qazaqty jeńip basyn aldy qalmaq,

Burynnan jeńilgen jaq mundaı bolmaq.

Qalmaqtar oljaǵa alǵan arýlardy

Mingizdi eki-ekiden atqa jaıdaq.

Keledi shyǵarmastan birin oqshaý,

Mal menen shaýyp alǵan qosyp aıdap.

«Batyrdy Qojabergen óltirdik» dep,

Qýanyp qalmaq keled kúlip-oınap.

Mingesip jaıdaq atta kele jatyr,

Qazaqtyń qyz-qatyny sory qaınap.

Jeri men erin jáne elin joqtap,

Aıtqany Tańsulýdyń sonda zarlap:

-Qaldyń ba týyp ósken, qaıran jerim?

Qıyldy shybyǵynan nebir órim.

Dushpannan qapııada boldyń maıyp,

Qajyrly, qaıraty mol, kókjal bórim.

Aıbatty arystanym, kettiń qyrshyn,

Bozdaǵym, jan joldasym, ardagerim.

Porymdy jolbarystaı, qabylan júrek,

Dúnıeden dem taýsylyp óttiń, sherim.

Qaıǵyńa shydaı almaı, ardaqty er,

Murnymdy ózim kesip boldym kórim.

Tap boldy taǵdyr eken bizdiń basqa,

Ashylmaı on ekide bir de gúlim.

Qoshqardaı aı múıizdi, qaıran batyr,

Ne bolar senen qalyp endi kúnim?

Illahı, taǵdyr eken kettiń ótip,

Sııaqty munarlanǵan bıik belim.

Mahsharda násip bolyp jolyǵaıyq,

Salamat ımanyńdy qylsyn seniń.

Ul bolyp ishimdegi aman ósse,

Kórermin qaıta aınalyp, týǵan elim.

Muratqa bul oılaǵan jete almasam,

Jaqsy ǵoı tirilikten maǵan ólim.

Qalmaqtar óz jerine aman bardy,

Ysqyryp jer qaıysqan aıdap maldy.

Tańsulý bóliskende arýlardy,

Úıinde Ulalynyń kúń bop qaldy.

Murny úshin birneshe kún azap kórdi,

Sý tasyp, otyn jaǵyp, tezek terdi.

Kórkimen kózdi tartqan qaıran sulý,

«Pushyq kúń» atandy da júre berdi.

Tańsulý úsh aıdan soń bir ul tapty,

Japal dep balasyna qoıdy atty.

Іs aýyr, qaraı almaı ýaqytymenen,

Shyryldap kir qundaqta bala jatty.

Sonymen Japal jetti jeti jasqa,

Jarymaı kıse kıim, ishse asqa.

Qosylmaı oınaǵanda balalarǵa,

Ózgeden oıynynyń túri basqa.

Shıden oq, jas shybyqtan sadaq ıip,

Torǵaıǵa atqan oǵy aýmaı tıip.

Aǵashtan jonyp alyp qylysh jasap,

Toqyp ap jas qabyqtan qalqan kıip.

Beline baılap alad aǵash qylysh,

Munysy báıbishege boldy burys.

Ursa da, uryssa da qoımady ol,

Sózine jaýap bermeı boldy qyrys.

Bilmeıdi esh qorqýdy jany sezip,

Ketedi kúndiz-túni úıden bezip.

Bala bop aısyz túnde seskenbeıdi,

Qaıtady oınap baryp taýdy kezip.

Basynda Tańsulý da shektep kórgen,

Jazbaqty, oqymaqty jaqsy bilgen.

Durys bop burynǵydan aqyl kirip,

Japaldyń tolyq jasy onǵa kelgen.

Oılandy oqytpaqqa Japal erdi,

Áýeli álipbıden sabaq berdi.

Umytpaı úıretkendi oqyǵan soń,

Balanyń yqylasyn táýir kórdi.

Tańsulý júrse daǵy azap kórip,

Saýatty qyldy ulyn sabaq berip.

Oqytty erteli-kesh ýaqytyn taýyp,

Sý tasyp, kúndiz-kúni tezek terip.

Saýatty boldy Japal hatty tanyp,

Úırenip anasynan taǵlym alyp.

Ózimen qatar júrgen balalardan

Artyqsha ótkir bolyp shyqty janyp.

Azappen Tańsulýdyń ótti kúni,

On úshke Japal bala jetti, mini.

«Qozyny Japal baqpaı kim baǵady?»

Atanyp Ulalynyń ketti quly.

Tastady Japal endi balalyqty,

Ańǵaryp jaqsy-jaman sózdi uqty.

Jumsasa, til qaıyrmaı dedek qaǵyp,

Óziniń qyzmetine boldy myqty.

Kúndiz-tún is isteıdi Japal talmaı,

Sonda da báıbisheden alǵys almaı.

«Qyrys qul» degen ataq qyr sońynan,

Shara joq qutylýǵa qoıdy qalmaı.

Órmelep sáskelikke jetkende kún,

Shyǵady tezek tere Tańsulý kúń.

Otyrdy kólge qarap kózin súzip,

Júzinen qapalyqpen tógilip muń.

Shalqyǵan shaǵaly kól sýǵa tolyp,

Aınala kóp qustar júr ushyp-qonyp.

Jaǵada Ulalynyń kóp jylqysy

Sý iship jatyr eken byrdaı bolyp.

Tańsulý turdy oılanyp ótken shaǵyn,

Eriniń tirliktegi dáýlet baǵyn.

Daýysqa kisinegen qarasa bir,

Bir bıe týǵan eken qulynshaǵyn.

Esinep oń búıirine moınyn buryp,

Janýar tapjylmastan týdy turyp.

Jambasy qulynynyń jerge tımeı,

Kerilip, silkindi de ketti júrip.

Jalǵyz-aq Tańsulý kúń muny kórgen,

Kóńiline bul kórgeni qýat bergen.

Silkingen jas qulynnyń dúrilinen,

Jylqylar basyn julyp aldy jerden.

Qarasa ózi erkek, kúreń qulyn,

Mundaıdy kórgen emes munan buryn.

«Bul maǵan jaqsylyqqa kórindi-aý»-dep,

Іshinen Tańsulý da qyldy yrym.

Sondaǵy aıtyp turǵan ǵazaly eken,

Qolda dep áýeli Alla, ata pirim.

«Kúreń qulyn at bolyp,

Japalym saǵan miner me.

Tastúlek qustaı talpynyp,

Alystan toıat tiler me.

Esi kirip, er jetip,

Eli men jurtyn biler me.

Altaıda jatqan aıýdyń

Moınyna tuzaq iler me.

Ulalydan kek alyp,

Kózdiń de jasyn kórer me!

Óz qylǵany óziniń

Aldyna, sirá, keler me.

Medet qylyp pirlerim,

Tilekti Qudaı berer me?!

Kúreń qulyn at bolyp,

Japalym seni tańdar ma.

Dushmanyna qas bolyp,

Dosy men jaýyn ańdar ma.

Tize qosyp bektermen,

Qarsy aıtar hanǵa kún bar ma.

Ulalynyń basymen

Qanjyǵasyn qandar ma.

Qabyl bolmaı tilegim,

Ketem be zarlap armanda?!

Ózińnen basqa panam joq,

Zarlaýmen júrgen men pánda.

Armanym, Alla, qalmas ed,

Kek alsam osy jalǵanda!».

Tańsulý armandy aıtty kóńildegi,

Aıtqan soń kóńil júgi jeńildedi.

«Qoryqqan birdeı degen qýanǵanmen»,

Kól bolyp kózinen jas tógilgeni.

Sonymen Japal bala baqty qozy,

Jaınaıdy ottaı bolyp eki kózi.

Deneli, saıasatty bolyp ósip,

Sol ýaqytta on segizge keldi ózi.

Seskenedi aıbatynan kórgen adam,

Dalada jeke júrip kelse kezi.

Aqyldy, parasatty boldy jáne,

Halqyna durys kelip aıtqan sózi.

Er Japal Ulalyǵa ábden jaqty,

Sol jyly on segizde jylqy baqty.

Túrinip toı bolǵanda topqa túsip,

Qolǵa alyp jalań naıza, jaýǵa shapty.

Jigit bop qatardaǵy Japal ósti,

El synap eren erdiń biri desti.

Ańǵarǵan batyrlyǵyn eski qarttar,

Seskendi qýa ma dep kegin eski.

Ár jylǵy ádeti sol-qalmaq ulty,

Aspanǵa shyqqannan soń sáýir bulty.

Daıyndap jol azyǵyn, qosyn tigip,

Otarǵa úsh-tórt kúnde shyqpaq jylqy.

Jylqyǵa bıylǵy jyl Japal shyqpaq,

Qarýyn, at-turmanyn alǵan myqtap.

Júrerdiń az aldynda anasy aıtty:

-Mindetiń, balam, seniń-sózimdi uqpaq.

Ana aıtty: «Jylqyda bar kúreń besti,

«At degen-er qanaty» maqal eski.

Sen on úsh jasyńda ediń ol týǵanda,

Bes jasar beldi at bop o da ósti.

Minip qaıt jazǵyturym sony baptap,

Muratyn er izdegen atpen tappaq.

Barasyń alys jolǵa umytpastan,

Júrgeısiń bul sózimdi eske saqtap.

Men kórip ol týǵanda qyldym yrym.

Aıtatyn, balam, saǵan bir bar syrym.

Kezinde sapar sheger bir-aq aıtam,

Surama «syryń ne?» dep kúni buryn».

Bas ıip, «qup, ana!» dep bala ketti,

Ananyń tapsyrmasyn ala ketti.

Saqtaǵan on segiz jyl ishki dertin,

Aıtpaqshy balasyna bolǵan kekti.

Ustady kúreń atty barǵan kúni,

Kók maısa bolyp edi kún de jyly.

Aıańdap kúndiz minip, túnde baılap,

Kúreńdi jýasytyp Japal mindi,

Ártúrli tájirıbe ǵyp syryn bildi.

Er Japal jylqy baǵyp jata tursyn,

Sóıleıin Ulalydan sózdi endi.

Bar edi Ulalyda tulpar shubar,

Moınyna taza monshaq taqqan tumar.

Shabysy, symbaty men sáýletine

Kórgen jan bolýshy edi tegis qumar.

Ulaly bir kún shyǵyp shatyrynan,

Shubardyń kelip ótti jaqynynan.

Tastapty tezek qylyp teń jartysyn,

Baıqasa jegen shóbin aqyrynan.

Tús joryp, jaýyryn qarap, ashatyn bal,

Kelet dep halqy sengen aıtqany dál.

Synaıtyn qus pen adam, at júırigin

Bar edi qalmaqta asqan bir synshy shal.

Ulaly qartaıdy dep shubar atty,

Shaqyryp ol synshyǵa mindet artty.

«Laıyq minýime at izde»-dep,

Qalmaqty alpys ata aralatty.

Aralap jalpaq eldi ol synshy shal,

Kezdesti ne serke san, ne jibek jal.

«Bálenniń bálen aty» degenderdiń,

Synyna eshbireýi kelmedi dál.

Qalmaqty alpys ata aralady,

Tulpardy kóńildegi taba almady.

Bir súzip óteıin dep taýǵa qaraı,

Jylqyǵa otardaǵy aıańdady.

Baı mingen Ulalyǵa biren-jarly,

Bermeıtin de, ıá almaıtyn óte yzǵarly.

Beldeýde kúreń besti baılaýly edi,

Qasyna jylqyshynyń synshy bardy.

Kórgen soń kúreń atty qustaı tónip,

Synshy shal kúlimdedi óńi enip.

«Іzdegen tulparymdy taptym,-dedi,-

Ketpese qara basyp, qarttyq jeńip».

Ústinen alǵyzdy da ertteýli erdi,

Kúreńdi aınaldyryp ábden kórdi.

-Úıretti kim?-dep synshy surap edi,

-Úırettim men,-dep Japal jaýap berdi.

-Qaraǵym, qalaı baptap, qalaı mindiń,

Jónińdi aıt, balasy ediń óziń kimniń?

Otyrǵan kekesindep bir jylqyshy,

«Balasy,-deı saldy,-bul pushyq kúńniń».

Synshy shal qaıtarmady qaıtadan sóz,

Japaldan oqtaı qadap almady kóz.

Tamaqqa asyp qoıǵan qaramastan,

Atyna mindi daǵy jóneldi tez.

Salǵan soń attandyryp synshy shaldy,

Er Japal qosta otyryp oıǵa qaldy.

Ketkenin synshy qadap kóziniń oǵyn,

Japal er aıdan anyq sezip aldy.

Qoryqqanmen qoımas aman dedi jasyp,

Onan da ólgenim jón qarsylasyp.

Atyna mindi daǵy júrip ketti,

Sheshemmen kóreıin dep aqyldasyp.

Synshy shal qamshy basyp jorǵasyna,

Qıyndyq kún týǵandaı zor basyna.

Úderip kún-tún qatyp, tynbaı júrip,

Kep tústi Ulalynyń ordasyna.

Tańsulý mingennen-aq atqa synshy,

At taýyp kele me dep bolǵan tyńshy.

«Kúreńdi kórse, tanyp qoıa ma» dep,

Tórt bólip tún uıqysyn ketken tynshy.

Keled dep synshy qashan júrgen baǵyp,

Tańsulý otyra alsyn shydap naǵyp.

Estýge synshy sózin turdy tyńdap,

Júregi alyp ushyp dúrsil qaǵyp.

Synshy shal shıratylyp bastady sóz:

-At taptym, adam jiber, aldyryp tez.

Tappaǵan eldi aralap tulparymyz,

Jylqyńnan ózińizdiń tap boldy kez.

Qyrannan kórdim qylysh qııaqtyny,

Tulpardan kórdim qurysh tuıaqtyny.

Balasy minip júrgen pushyq kúńniń,

Kórmedim Kúreń besti sııaqtyny.

Tabany taǵa ilmese tımeıtuǵyn,

Tuıaǵy tasty sazdaı ıleıtuǵyn.

Qubyldyń qundyz jondy dál ózi eken,

Ystyq pen kúnge júni kúımeıtuǵyn.

Artynan tik shapqanda jel de jetpes,

Bitimi tuıaǵynyń qulan tektes.

Ashyqpas, alty julsa, alty kúnge,

Arqar jon arqasynan aıaz ótpes.

Jeti kún shóldemeıdi, sý tatpasa,

Qutylar arasynan, myń qaptasa.

Teń desem qanattymen jalǵan emes,

Ne júırik shańyn kórmes, dál baptasa. On eki múshesinde joq bir aıyp,

Іlinbes orǵa aıaǵy, muzǵa taıyp.

Aıyby shapqan izi joǵalmaıdy,

Aı asyp, jel qaqsa da jańbyr jaýyp.

Kórmedim ondaı jylqy ózim týyp,

Sybyzǵy, jel qabyzdy, kıik qýyq.

Samsaǵan sary qoldan shyǵar jalǵyz,

Eger de babyna kep, alsa sýyp.

Myń san qol qýǵanmenen bizdiń elde,

Jylqy joq jetetuǵyn oǵan qýyp.

Balasy pushyq kúńniń sony úıretken,

Júrmesin, sirá, qandy qanmen jýyp.

Biri eken arystandaı aıdyndynyń,

Túsirer jaý basyna jaıdyń kúnin.

Synadym eren erdiń naq ózi eken,

Joq edi ańǵarǵanym budan buryn.

Bala eken qabylan júrek, qaıraty mol,

Júrmesin atasynyń izdep qunyn.

Salmańyz batyrlyqqa, arystanym,

Nasıhat ózińizge aıtqan munym.

Bul sózdi endi, begim, jaıma tysqa,

Atty aldyr, ol balany tezdep usta.

Salady aqyr bir kún elge búlik,

Sabyrlyq qylma, batyr, bul jumysqa.

Ol saǵan el bola ma, atasy-jaý,

Oılaımyn shyǵa ma dep arańnan daý.

Jetkizbeı, jer tanytpaı, jelkesin qı,

Oılama, qutylmassyń, qalam dep saý.

Ulaly eski batyr keledegi,

Synshynyń aıtqan sózin elemedi.

Synshyǵa elense de, «bul balanyń

Qolynan ne keledi?» degen edi.

Tańsulý bul sózdi estip, ishten tynyp,

Kórinbeı kúrkesine ketti buǵyp.

Іshkenmen júregine as batpady,

Kelmedi jatsa uıqysy kózin jumyp.

Tańsulý jatqanmenen salyp tósek,

Qoıǵandaı jambasyna tiken tósep.

Aıtýǵa synshy sózin balasyna,

Dóńbekship jatyr edi tappaı esep.

Ne bolam onan qalyp tiri júrip,

Oılandy óleıin dep atyp turyp.

Jelbaýǵa qoly bara bergeninde,

Esikten balasy da keldi kirip.

Qushaqtap, «Jalǵyzym,-dep,-keldiń qaıdan,-

Tilep em kelse eken,-dep,-bir Qudaıdan.

Kórinbeı tiri janǵa taýǵa bekin,

Іńirde jolyǵaıyq bálen saıdan».

Balasy sóz qaıyrmaı ketti shyǵyp,

Aıtpaqshy ana syryn júrgen tyǵyp.

Japal da túsingendeı bolyp qaldy,

Qaýipti bir aýyr is bar dep uǵyp.

Іńirde aıtqan saıǵa keldi ana,

Aldynan qarsy shyqty kútken bala.

Qolynda seri qyzdyń qarshyǵasy,

Synshy shal ákep bergen keshe ǵana.

Bul seri Ulalynyń jalǵyz qyzy,

Keteıin túsindirip muny jáná.

Balasyn qushaqtady ana súıip,

Eljirep et-júregi, emshegi ıip.

Qaltqy joq sol saǵatta anasynda,

Bergendeı balasy úshin janyn qıyp.

Aǵytty ana sózin júrgen tyǵyp,

Aýzynan ah degende jalyn shyǵyp.

Aıyrmaı bala kózin anasynan,

Tyńdady sabyrmenen sózin uǵyp.

Tańsulýdyń Japal erge el mánisin jáne basynan ótken isterin aıtyp baıandaǵan hıkaıasy

-Áýeli, balam, sóıleıin,

Ata-baba teginen.

On toǵyz rý-Úsh Júzge

Atańda qazaq bólingen.

Orta Júz dep atalǵan

Tórt Arystyń balasy.

Tórt Arystyń ishinde

Arǵynda noqta aǵasy.

On eki ata arǵynda

Óz týysyń tobyqty.

Aǵaıynǵa teń túsken,

Arysqa salsań tolyq-ty.

Qojabergen óz ákeń-

Tý kótergen kósemi.

Eli úshin jeńi jastyq bop,

Etegi bolǵan tósegi.

Ákeńniń Sary-jetkinshek,

Bir týysqan inisi.

El namysyn joqtamaı,

Shyqpaı ketti dybysy.

Naımandy aıdap Altaıdan,

Arǵynǵa shapty Ulaly.

Ulalydan jeńilip,

Tobyqty týy qulady.

Ketpes shaıqap qydyryn,

Dáýletin sýdaı sapyrdy.

Analyqtaı báıbishe

Kúńdikte júrip ah urdy.

Ash arystan aqyrsa,

Buǵynyń múıizi syrqyrap.

Tozańdaı tozdy qaıran el,

Baqadaı jatqan shurqyrap.

Neshe erler ketti aýzynan

Qandy kóbik burqyrap.

Qan maıdanda Ulaly

Ákeńniń basyn kesip ap,

Kúńdikke aldy shesheńdi,

At artyna jaıdaq sap.

Aıtpady sheshem dep júrme,

«Átteń» dep, balam, ǵapyl qap.

«Óltir» dep ketti synshy shal,

Estidim sózin qulaq sap.

Amanynda basyńnyń,

Qaraǵym, endi eliń tap!

Kúreń besti astyńda,

Ylaıyq týǵan óziń bap.

Qosyn alyp, basshy bop,

Bul eldi, janym, kelip shap.

Qalmaqqa kórset qaıratty,

Shashaqty naıza qolyńa ap.

Ata pirim medet qyp,

Qoldasyn, qalqam, árýaq.

Baryńnan joǵyń, qoryqsań,

Bar daǵy taýǵa jylqy baq.

Ótkendeı zerdesinen ana sózi,

Ot shashty qan jaýdyr dep eki kózi.

Kek kernep, som denesin qalshyldatyp,

Zorǵa ustap turdy Japal ózin-ózi.

-Sózińniń-dedi,-anam, uqtym bárin,

Bilýshi em buryn sizde bir syr baryn.

Nesine joqtamasam, tiri júrem,

El kegin, ata qunyn, ana aryn.

Bul jerde endi toqtap turmalyq kóp,

Anajan, qoryqpańyz ýaıym jep.

Ertteýli Ulalynyń sur jorǵasyn

Ákep em bir keregi bolar-aý dep.

Erip júr tastamaımyn soǵan min de,

Ketemiz Altaı asyp osy túnde.

Ulaly kórsetpeı me sizge qorlyq,

Men ketip siz artta qalǵan kúnde?!

-Joq, balam, aqylǵa sal, qalaı jetem,

Ótkelsiz san ózennen qalaı ótem.

Qaryzsyz-aq sútimdi keshtim, balam,

Rızamyn degenińe ala ketem.

Urttasam Ulalynyń tamshy qanyn,

Armandy kóńildegi arshyǵanym.

Ákeldim ádeıi urlap, balam, saǵan,

Ala ket, keregi bar qarshyǵanyń.

Aıtaıyn bir keregi sonyń úshin,

Aralap kúndiz ótseń eldiń ishin.

Oılaıdy ańshy eken dep jolyqqandar,

Qondyrǵan bolǵan úshin qolda qusyń.

Aıtaıyn bir keregi nege deseń,

Elińdi taba qalsań aman-esen.

Qoıa ber belgi taǵyp aıaǵyna,

Aman-saý barǵanyńdy bilsin shesheń.

Jolshybaı qolǵa tússeń, baılama túk,

Taǵarsyń jalǵyz kelseń bir sabaq jip.

Egerde kóp adammen keler bolsań,

Bir top jip aıaq baýǵa shýmaqtap tek.

«Qosh!»-dedi kúreń atqa qamshy saldy,

Qus qolda, sur jorǵa atty jetekke aldy.

«Elińe aman jet!»-dep bata berip,

Tapsyryp bir Allaǵa ana qaldy.

Tańsulýdyń balasynyń artynan aıtqan ǵazaly:

Dep aıtty: «Iá, Qudaıa! Háııý dana!

Ǵalamǵa on segiz myń óziń pana.

Maǵlum men ǵariptiń ahýaly,

Amanat bir ózińe jalǵyz bala!

Aman bol, jolyqqansha, jalǵyz sáýlem,

Basynan men ǵariptiń ótken dáýren.

Raqym qyp jalǵyzymdy aman saqta,

Tapsyrdym bir ózińe Qadyr-Máýlan.

Qorlyqpen ótti meniń ómir jasym,

Qaıǵyǵa tústi, mine, jáne basym.

Bir habar qulynymnan kelgeninshe,

Boıyma taramaıdy ishken asym.

Iá, Alla! Jalǵyzymdy aman saqta,

Asyl ǵyp men ǵariptiń múddaǵasyn.

Jóneldi Japal, jóneldi

Aldy-artyna qaramaı.

Eline jetý aman-saý,

Balanyń osy talaby-aı.

«Shúý» dese kúreń bestiniń

Tımeıdi jerge tabany-aı.

Jelquıyn deıtin sur jorǵa

Jetekke barad jaramaı.

Jas ta bolsa balanyń,

Qalmaqtan asty amaly-aı.

Bet alǵan soń eline,

Qulpyrdy Japal jamaly-aı.

Kúreń besti tulparmen

Barady Japal aǵyzyp.

Yldıǵa salsa, búktelip,

Órge salsa, jazylyp,

Tıgen jeri tuıaǵy

Ot ornyndaı qazylyp.

Jetekte keled Surjorǵa,

Jııa almaı terin tamyzyp.

Shúý degende Kúreń at,

Gýlep bir jeldeı esedi.

Júrisine tulpardyń

Batyrdyń kóńli ósedi.

Qatar shapqan qulannyń

Aldyn oraı kesedi.

Kóp torǵaıdy óltirdi

Tuıaqtyń atqan kesegi.

Pushyq kúńniń balasy

Deıtin emes keshegi.

Kópti kórip, kóp jortqan

Qas batyrdaı kósheli.

Shyǵarmaı keled esinen

Artynda qalǵan shesheni.

Basyp ótti úsh kúnde

Bir aılyq jol Altaıdy.

Tizginine kúsh bermeı,

Shirene tartyp shalqaıdy.

Shabysyna shydamaı,

Aýyryp beli jantaıdy.

Boljaı almaıd aldynda

Kóringen nárse qandaı-dy.

Kúreń attyń tuıaǵy

Aldy-artyn birdeı shańdaıdy.

Týralady eline,

Aýdyrmaı batyr mańdaıdy.

Jaramaı keled Surjorǵa,

Shabystan Kúreń talmaıdy.

Shúý dese, Kúreń tulpardyń

Qaıshylanyp qulaǵy.

Tizginine kúsh bermeı,

Tuqyra tartyp julady.

Aldynda ne bar belgisiz,

Artynda jaýy-Ulaly.

Qara Ertistiń basynan

Úsh kúnde júrip qulady,

Ardaqtaǵan Surjorǵa

Alpys ata qalmaqty.

Sol araǵa kelgende,

Jetekke jaraı almapty.

Aldy-artynan súrinip,

Kúsh-qýaty qalmapty.

Tumsyǵymen jer tirep,

Teńselip baryp jer qapty.

Erge syn, atqa qater mundaı jolda,

Ólgen at joryqtaǵy jalǵyz sol ma!

Boldy da bir ólekse qala berdi,

Talaıdy tamsandyrǵan qaıran jorǵa!

Kúreń at qalar emes ushqan qustan,

Úsh kúnde netken júris Altaı asqan.

Qara Ertis, basy qatar-toǵyz ózen,

Ne adyr, ne qyrlardyń bárin basqan.

Kúreńniń tuıaǵynyń zardabynan,

Jarqyldap ot shyǵady qara tastan.

Seskený, ne qorqý oıynda joq,

Úırengen jeke júrip bala jastan.

Sonymen ketti Japal Altaı asyp,

Júrgen joq, kórmese de, jol adasyp.

«Balasy pushyq kúńniń qashty» degen,

Estidi tegis qalmaq habarlasyp.

Osydan úsh kún buryn seri qyzdyń

Tuǵyrdan qarshyǵasy ketken qashyp.

Esitip bul habardy Ulaly da,

Ornynan ashýlanyp turady da.

Ústine saýyt kıip, aldy asynyp,

Daıar ed qarý-jaraq quraly da.

Aıýdaı yzalanǵan kózi jaınap,

Aýzynan qan sorǵalap, urtyn shaınap.

Mindi de Shubar atqa ketti qýyp,

Ertteýli beldeýine qoıǵan baılap.

Tulpardy qamshymenen aldy josyp,

Jóneldi sonda Shubar jeldeı esip.

Ózine atymenen senimdi bop,

Ulaly qalǵan eken kóńili ósip.

Biletin jer mánisin kári batyr,

Qyrqalap taýyp aldy izdi kesip.

Sóz qyldy arttaǵylar ózdi-ózi,

Bolǵany izin tapsa, jeted desip. Synshy aıtty: «Qara basyp, tartpasa qan,

Jetýi bylaı tursyn, kórsetpes shań.

Úsh kúnde udaı júrse Altaı asyp,

Basynda Qara Ertistiń atyrar tań.

Aqtaýdan tórtinshi kún ótet dedi,

Ary asyp besinshi kún ketet deıdi.

Ketedi erteńine Balqash qulap,

Surjorǵa bógemese jetektegi».

Synshynyń jetpis jasqa kelgen kezi,

Qaıratty shal da bolsa áli de ózi.

Іlgeri bolǵan isti baıan qylyp,

Sondaǵy kópshilikke aıtqan sózi:

-Shaqyrdy Ulalydan bireý kelip,

Aldyna ol adammen bardym erip.

Laıyq minýime at izde dep,

Halyqty aralatty jorǵa berip.

Qalmaqty alpys ata araladym,

Tulpardy kóńildegi taba almadym.

Jylqydan otardaǵy tabylar dep,

Osylaı óz oıyma shamaladym.

Qosyna jylqyshynyń baryp tústim,

Beldeýde baılaýly eken kúreń bestim.

Aıtýǵa Ulalyǵa asyǵystan,

Qaramaı aýqatyna, shaıyn ishtim.

«Atty aldyr, balany óltir, dos bolmaıd» dep,

Bolaryn aıtyp edim osy istiń.

Sózimdi batyrlyqpen elemedi,

Adamǵa paıdasy joq artyq kúshtiń.

Denesi Kúreń attyń qyzyp alsa,

Jetýi qıyn shyǵar ushqan qustyń.

Kórgen soń Kúreń besti kóńlime unap,

«Úıretti kim?» dep muny bildim surap.

«Balasy pushyq kúńniń» degennen soń,

Aıyrmaı kózdi qadap kórdim synap.

Seskener aıbatynan kórgen kisi,

Kórýge kózge araıly, sýyq túsi.

Ózi eken eren erdiń qabylan júrek,

Kem emes Ulalydan onyń kúshi.

Sózimdi batyrlyqpen elemedi,

Bola ma oılańdarshy jaýdyń dosy.

Bir kún kep soǵys ashar kegin joqtap,

Kúmánsiz bolar aıtqan sózim osy.

Іzimen ketti Ulaly jeke qýyp,

Ashýmen shyqqan teri betin jýyp.

Dep keled qolǵa tússeń, jetimshe qul,

Shyqshyttan ezermin dep býyndyryp.

Jas bala desek daǵy kórmegen jol,

Ustatpaı ketti batyr talaby mol.

Kez boldy Surjorǵanyń óligine,

Qaharly Ulalynyń jetkeni sol.

San joryq tájirıbeli kórgen batyr,

Mólsherlep qýyp jerdi kelgen batyr.

Bilgen soń jete almasyn ashýlanyp,

Qaıtty endi úsh kúnshilik jerden batyr.

Shyǵyn bop óz eńbegi, attyń teri,

Qara Ertis Ulalynyń qaıtqan jeri.

Jolyqty kelesi kún qarsy aldynan

Artynan izdep shyqqan jigitteri.

Úıine keldi Ulaly yza kernep,

Ashýmen qaharlanyp, murny terlep.

«Alyp kel pushyq kúńdi aldyma!» dep,

Jiberdi bir jigitti qolyn sermep.

Jigiti Tańsulýdy keldi alyp,

Moınyna tuzaq qylyp arqan salyp. «Jazylǵan peshenege bolady» dep,

Otyrdy Ulalyǵa qarsy baryp.

Qyp-qyzyl Ulalynyń eki kózi,

Jaman dep aıtatuǵyn jurt minezi.

Ashýmen aıbattanyp, zahar shashyp,

Sondaǵy Tańsulýǵa aıtqan sózi.

Sóıledi sonda Ulaly jeldeı esip,

Barady yza kernep ishin tesip.

-Áıelden óziń qatar sulý ediń,

Áýelde kórgenimde qolǵa túsip.

«Qalmaqqa ólmeı qatyn bolmaımyn» dep,

Doldyqpen óz murnyńdy aldyń kesip.

Mingizip qos tulpardy aqyl aıtyp,

Qashyrdyń jigit bop ed balań ósip.

Tikenge tyr jalańash bóleımin,-dep,

Buıyrdy, kıimderin al,-dep,-sheship».

Tańsulý jaýap berdi tartpaı tilin:

-Ólimdi ózimniń de kútken jylym.

Azdyrdyń arý edim qorlyqpenen,

Sýaltyp ómirimniń jastaı gúlin.

Bergeniń maǵan jaza aryńa qas,

Qorlyqqa saldyń meni kúnimnen jas.

Degende qamshymenen buzaý tisti,

Jyǵylyp, uryp edi jerdi qushty.

Jany ashyp Ulalynyń seri qyzy,

Bas salyp Tańsulýǵa ara tústi.

-Aý, áke! Jer ortadan jasyń asty,

Qalmaqqa alpys ata boldyń basshy.

Tamshydaı tamyzbastan raqymyńnan,

Balqyttyń qaharmenen qara tasty.

Basynan baǵyn alyp «jesir» dediń,

Shyraǵyn ómiriniń óshirgeniń. Ózin kúń, jalǵyz ulyn qul ǵyp ustap,

Qatarǵa qosyp nege ósirmediń?

Bul túgil, aıypty emes qashqan Japal,

«Jerine-er ul týǵan» degen maqal.

Bulardan kóretuǵyn qımasyń joq,

Kórmeseń, minezińnen óziń qatal.

Synatshy aqylyńa tolǵanyp keń,

Qazaq pen áýel qalmaq týysy teń.

Bolar eń óziń qandaı oılan, ákem,

Qazaqtyń túse qalsam qolyna men.

Synshy shal qyzdyń sózin dedi: «Maqul,

Adamǵa aqyly bar bul bir naqyl».

Qamshysyn Ulaly da tastaı berdi,

Boıynan ashý tarap, túsip aqyl.

Bir Alla Japal erdiń qylsyn jolyn,

Kóredi az kúnnen soń Balqash kólin.

Toqtatyp qazaq-qalmaq áńgimesin,

Aıtaıyn ortadaǵy qańly elin!

Aıtaıyn men jaǵdaıyn Jetisýdy,

Ejelden men aıtpaı-aq aty shýly.

Sharýaǵa dıqanmenen birdeı jaıly,

Shóbi mol, orman toǵaı, jeri nýly.

Aıtaıyn ekinshiden Alataýdy,

Baýyryna san el kelip, san el aýdy.

Kóp erler ol ýaqytta qan tógisip,

Jeriniń baılyǵyna bolǵan daýly.

Kógoraı, jaz jaılasa, jony tegis,

Baýraıy sýarmaly jappaı egis.

Ańy bar aýlaǵanǵa neshe túrli,

Jerine jetpis túrli shyǵar jemis. Baýyrynda jatqan maldar bolar qońdy,

Saqtaǵan jarly birin, baılar myńdy.

Kásip qyp, balyq aýlap jan saqtaıtyn,

Kóli bar Alakól men Balqash syndy.

Ol kezde Jetisýdy jaılap qańly,

Júretin tórt túlikten aıdap maldy.

Qazaqpen ashyq emes kómeski jaý,

Dos kórip júretuǵyn qalmaq handy.

Qalmaqtan qazaq penen artyq jeri-

Qańlynyń sol zamanda sheberleri

Kúmisten qural jasaý, súıek oıý,

Keste oıý, kilem toqý-qol óneri.

Zattaryn qazaq, qalmaq malǵa alatyn,

Bolmasa sheberleri jaldanatyn.

Qymbatty zattan tartqan tartýyna

Handary qazaq, qalmaq aldanatyn.

Qazaqtan qańly eli dos qalmaqqa,

Usta edi eki araǵa ot salmaqqa.

Eki eldiń jaýlasqanyn tileýshi edi,

Dep aıtyp «men-sendikpin» jeńgen jaqqa.

Dos bolyp jeńgen jaqqa tartatyn syı,

Júretin beıimdelip qalmaqqa ylǵı.

Qańlyny sol zamanda bıleıtuǵyn,

Bar edi Beıbit degen bir jemqor bı.

Oıda orǵa ilinbeıtin, túzde torǵa,

Aılaly, topqa tússe, sózge jorǵa.

Kóktetken keregesin kúmispenen,

Bir ózi tigýshi edi alpys orda.

Maly kóp bolǵanmenen basqa kende,

Mal, shirkin, kóp bolǵanmen basqa teń be?!

Tańsheber-Beıbit bıdiń jalǵyz qyzy,

Aıtpaıdy qyz dep ony eshbir pende. Sol kezde on segizge jasy jetken,

Perideı sýreti bar túsken kókten.

Túsed dep qaısymyzdyń shóbimizge,

Syrtynan myrzalar kóp úmit etken.

Seri qyz serýen jasap ań da qýǵan,

Tamasha júrgen jeri saýyq-dýman.

Qulpyrar neshe alýan qyzyl júzi,

Joq edi sulýlyqta teńdes buǵan.

Sulýlyq tulǵasyna lyqa sıyp,

Júredi ylǵı jibek taza kıip.

Tıtyǵyn myrzalardyń qurtý úshin,

Aılamen asyraǵan qyz bir kıik.

Kıikti sharbaq toqyp taýǵa baqqan,

Arnaýly baqtashy bar baǵyp jatqan.

Іshine jumbaq jazǵan qaǵaz salyp,

Altynnan moıynyna tumar taqqan.

Qyz: «Meni, alam degen talap etip,

Kıikti tumardy alsyn qýyp jetip.

Jazylǵan tumardaǵy jumbaq sózdiń,

Sheshýin sheshsin,-degen,-óleńdetip.

Kıikke qýyp jetse, tumar taqqan,

Sheshýin jumbaǵymnyń tolyq tapqan-

Sol adam kim de bolsa tıemin»,-dep,

Serti bar osylaısha qyzdyń aıtqan.

Belgisiz boldy endi qyzdyń qaıny,

Jigitter irikteldi aty saıly.

Kıikti qýmaq úshin qalmaı shyqty,

Jaqsy atty, jaman atty, qunan-taıly.

Eshkimniń kóńlinde joq atyn aıaý,

Keltirmeıd mańaıyna kıik taıaý.

Kóp adam zoryqtyryp, at óltirip,

Úıine ólip-talyp jetti jaıaý. Kıikke qýǵan adam jetken jaqsy,

Jetkenmen qyzdyń jumbaq sózin tapshy.

Ol jaǵyn oılamastan atyn baptap,

Kıikti qýdy entelep kóp saıatshy.

Qýmaǵan bul kıikti myrza da az-aq,

Jaıaýlap at óltirip, tartyp azap.

Kúderin kóp myrzalar úzdi qyzdan,

Qurby men qurdasyna bolyp mazaq.

«Jelaıaq» kıik aty qoıǵan bastan,

Taımaıdy jez tuıaqty qııa tastan.

Merzimdi sol kıiktiń asatuǵyn,

Deıtuǵyn bir kezeń bar «Kıik asqan».

Shaldyrmas tosa qýyp, qosylsa tyń,

Qutylar arasynan qaptasa myń.

Kóp adam qaptaı shaýyp, oı jaqty alsa,

«Jelaıaq» órleı qashyp shyǵady shyń.

Kıikke jete almastan eshkim qýyp,

Myrzalar qoıyp edi kóńli sýyp.

Aırylyp tumarynan kıik keldi,

Denesin borsha bolyp teri jýyp.

Tumardy sheship alyp altyndatqan,

Ornyna aq kıizden tumar taqqan.

Kıiktiń qulaǵyna endi salyp,

Sarydan múıizine boıaý jaqqan.

Tumardy sheship alyp ashyp kórip,

Oılandy Tańsheber qyz qasyn kerip.

Salypty qaǵaz jazyp arasyna,

Bárine suraǵynyń jaýap berip.

Altyn tumardaǵy jazylǵan jumbaqtyń mazmuny:

Tumarǵa qyz jazǵany myna suraq:

«Mansapqa baqyt penen bar ma turaq? Handa joq, halyq qumar bir muqtaj bar,

Óleńmen sheshsin,-degen,-sózin qurap.

Eren er, eren sulý-egiz aty,

Biri erkek, bireýiniń áıel zaty.

Men úshin ekeýi de túsiniksiz,

Túsindir qandaı bolar syn-symbaty?

Kózime keń dúnıeni kórsetken tar,

Ózimmen birge týǵan bir jaýym bar.

Alǵanǵa arashalap sol jaýymnan,

Bolamyn janym desken ómirlik jar».

Birinshi jumbaqtyń sheshýi

Jer beti tegis demeńiz,

Oıly, qyrly beli bar.

Betbaqty shól demeńiz,

Aýqym-aýqym kóli bar.

Baqyt penen mansaptyń

Eki túrli joly bar.

Bireý dep qate túsiný,

Onyń da oń men soly bar.

Sylańdaıdy dúnıe

Sulý qyzdaı boıjetken.

Zulym bolsa paıda joq,

Qur ádemi sáýletten.

Baqyt pen mansap qonsa eger,

Haram jıǵan dáýletten.

Onyń bolmas turaǵy,

Az kúndik dáýir áýre etken.

Aqylǵa qonsa halalmen,

Baqyt, mansap turaqty.

Dúnıe tozsa tozbaıtyn,

Aqylda jaǵar shyraqty.

Jaqsy adamnyń keńesi

Dúrrı gaýhar sııaqty.

Kópke tıer paıdasy,

Ashqandaı kózin bulaqty. Hakim bolsań halqyńa,

Ǵadalattyq isteseń.

Qanaǵat saqtap boıyńa,

Nápsiniń ýyn ishpeseń.

Menmendikke salynyp,

Tákappar bolyp ispeseń.

Altyn úshin ar satpaı,

Týralyq jolyn kúshteseń.

Nápsiniń erip tiline,

Haram jolǵa túspeseń.

Osy aıtqan sózdiń sheshýin,

Іzdep tap óziń boıyńnan.

Muqtaj dep halyq, handa joq,

Jazǵansyń oılap oıyńnan.

Bul aıtqanyń ǵadalat-

Bı menen hannan joıylǵan.

Ekinshi jumbaqtyń sheshýi:

Eren erdiń belgisi-

Quryshty bolar denesi.

Danalyq jáne qamqorlyq

Halqyna jaǵar keńesi.

Az da bolsa mańyzdy,

Sóziniń bolar júıesi.

Jibermeıtin teńizge

Halqynyń bolar kemesi.

Syrtyndaǵy jaýyn qorǵaıtyn

Eliniń bolar egesi.

Eren erdiń belgisi-

Ótkir bolar almastaı.

Sóılegen sózi shyryndy,

Tatqan adam qanbastaı.

Kezekti sózin sóıleıdi,

Topqa tússe aljaspaı.

Eren erdiń belgisi-

Sertinen aıtqan taımaıdy.

Elge eńbegi sińbese,

Erlik atyn almaıdy.

Eline qorǵan bolmasa,

Artynda aty qalmaıdy.

Jazýshy jumbaq egesi,

Kóńlińe sózim qandaı-dy.

Aqyldy adam sóz parqyn,

Jibek arshyp taldaıdy.

Úshinshi jumbaqtyń sheshýi:

Eren sulý belgisi-

Músindi bolar tulǵasy.

Kıse kıim jarasqan,

Qulaqta bolar syrǵasy.

Jalpy adamǵa sóılemes,

Óziniń bolar syrlasy.

Tereń oılap sóz tabar

Adamnyń bolar jorǵasy.

Kem bolmas hannan aqyly,

Demese zaty urǵashy.

Eren sulý belgisi-

Bolady tegis denesi.

Parasatty, aqyldy,

Mańyzdy bolar keńesi.

Artyqsha sózdi sóılemes,

Kelmeıtin bolsa júıesi.

Qulpyrar júzi neshe qyl,

Saǵymdaı jazǵy elesi.

Ózinshe teńdes saı bolar,

Qosylǵan joldas ıesi.

Eren sulý belgisi-

Osyndaı bolar urany.

Kózin salar alysqa,

Sekildi qustyń qyrany.

Nazar salmas tóbege,

Belgiler bıik nurany.

Sulýlardyń burynnan

Parasat, aqyl quraly.

Tolyqty ma kóńlińiz,

Bul jazǵan sózim týraly.

Tórtinshi jumbaq sheshýi:

Birge týǵan ózimen

Adamnyń jaýy-nápsisi.

Nápsisine bıletý-

Aqyl-oıdyń tapshysy.

Ar, namys, sabyr, uıat pen

Nápsiniń ynsap-qamshysy.

Adamshylyq belgisi-

Nápsisin tyıý adamnyń.

Abyroı jumys bola ma,

Іstegenmen haramnyń.

Nápsiniń erý tiline-

Belgisi bul nadannyń.

Nápsisin tyıý-árkimniń

Adamshylyq mindeti.

Nápsini tıǵan adamnyń

Ár jerde bolar qurmeti.

Halqyna bolar qadirli

Bolǵan soń maǵlum aq nıeti.

Aman bol, jazýshy qyz, jolyqqansha,

Oqyrsyń jazǵan hatty, kıik barsa.

Jiberdim belgi salyp, túsinersiń,

Kimde-kim bolar námart sertten taısa.

Uqsaıdy sóz júıesi qyraǵyǵa,

Beripti tolyq jaýap suraǵyna.

Bul ózi qaıdan keldi, qaıda ketti,

Maǵlumsyz aty-jóni, turaǵy da.

Belgisiz bolsa daǵy aty-jóni,

Kıikke qyz oılady salǵan eni.

Bildirip ısharatpen hatqa jazbaı,

Ketipti «meniki» dep súıip meni.

Oıyma bul hat meniń saldy qaıaý,

Kóńilim sýdaı tasqan boldy baıaý.

Degeni «sarǵaıa kút endi meni»,

Jaqqany múıizine sary boıaý.

Qalmady endi taqat qyzda tipti,

Neshe ret otyra almaı syrtqa shyqty.

Sózine ǵashyq bolyp, ózin kórmeı,

Ǵaıyptan Tańsheber qyz kúıeý kútti.

Oılanyp jas pa, kári álde qandaı,

Ár jaqqa qııal kóńlin alyp ketti.

«Kim bilsin qandy qylysh batyr shyǵar,

Biri me álde bektiń baqyt qumar.

Oılanyp biri me,-dep-álde baıdyń»,

Albyrtty qyzdyń kóńlin altyn tumar.

«Biri me egdelerdiń álde eser,

Bilmeıtin qartaıǵanyn dalańkeser.

Oılady ol jaǵyn da,-olaı bolsa,

Bul elde jazǵan sózdi kim bar shesher?»

Oılaýmen uıyqtamady qyz jeti tún,

Qaıǵymen del-sal boldy dál jeti kún.

Bar edi bir oıshyl shal bul qańlyda,

Oılady tabar-aý dep sol tetigin.

Baraıyn erte turyp dedi shalǵa,

Aqylyn satpaýshy edi dúnıe-malǵa.

Máslıhat beretuǵyn aq kóńilmen,

Qııanat qylmaıtuǵyn eshbir janǵa.

Ol ózi ıen taýyn qylǵan turaq,

Jatatyn jalǵyz ózi elden jyraq.

Qyz túgil, qyz ákesi Beıbit bı de

Baratyn qysylǵanda aqyl surap.

Tańsheber at erttetti erte turyp,

Qaramaı eshnársege moıyn buryp.

Qasyna nókerlerin ertip alyp,

Shyqtym dep saıahatqa ketti júrip.

Mingeni segiz qyzdyń ylǵı jıren,

Ústine taza jibek kıim kıgen.

At penen jeti qyzdy keıin qoıyp,

Tańsheber shalǵa kelip sálem bergen.

Otyrdy taldy qyzdar kóleńkelep,

Kıgeni báriniń de óńkeı jibek.

Sóılesip Tańshebermen shal ekeýi,

Otyrdy anadaıda bolyp bólek.

Shal estip qyzdyń sózin basyn shaıqap,

Ókinip tórt-bes ret dedi: «Áı, qap!

Bıletip ózińdi-óziń ol kıikke,

Ekensiń istemegen artyn baıqap.

Júırik joq bizdiń elde oǵan jeter,

Jetem dep jetpek túgil, úmit eter.

«Qaıǵy úshin asqan sulý týady» dep,

Aıtqan joq burynǵylar tipti beker.

Alǵan joq tumaryńdy bul el, qyzym,

Úıimde taýsylǵan soń aýyz tuzym,

Tuz alyp Tuzdykólden qaıtqanymda

Adamnyń jalǵyz atty kórdim izin.

Kórmegen izdi kórip, ózim týyp,

Jóneldim izge túsip jaıaý qýyp.

Jatqanyn qalǵyp bara izden baıqap,

Oıladym damyldar dep jerge jýyq.

Aıtqandaı damyldapty bir sýǵa kep,

Ketipti menen buryn et asyp jep.

Tekserdim qaýiptenip túsken jerin,

Bastaǵan qalyń qoldy sholǵynshy dep.

Qaıdaǵy taýǵa shyqqan izin baǵyp,

Baıqadym júredi dep saspaı naǵyp.

Tamaǵyn ábden baptap pisiripti,

Astyna shóńkesiniń otty az jaǵyp.

Sekildi sholǵynshy emes, qashqyn qashqan,

Bilmeıtin jol men jondy kóp adasqan.

Túk qoımaı tós súıegin kemiripti,

Eti eken semiz qulan baqyrǵa asqan.

Baıqadym, sholǵynshy emes bastaǵan qol,

Jas jigit túzge shyǵyp kórmegen jol.

Qondyrǵan qolynda bar qarshyǵasy,

Sabyrly, jas ta bolsa qaıraty mol.

Júırigi mingen aty jer basqannyń,

Qyrany qolyndaǵy qusy aspannyń.

Aty men qarshyǵasy jigitine,

Biri eken saıma-saı bop jalǵasqannyń.

Bolady jas minezi eki jaqty,

Dep júrme «aljyǵan shal qaıdan tapty?».

Qaraýyl qaraǵanda atyn buryp,

Art jaqqa qarady ol ne sebepti.

El jaqqa kimniń bolsa beti beıim,

Bolǵany el-aldynda, jaýy-keıin.

Sholǵynshy qaraýyldy aldan qarar,

Sondyqtan qashqyn demeı, men ne deıin.

Deıtinim túz kórmegen albyrt ulan,

Bolady aıyrýǵa ony munan.

Egde adam ózi jalǵyz qashyp júrip,

Qýmaıdy atyn aıap, sirá, qulan.

Jáne de otyrýy kemirip tós,

Jolynan tóske aldanyp qalýǵa kesh.

Japanda qashyp júrip jalǵyz ózi,

Egde adam tós kemirip otyrmas esh.

Kórmedi deıtuǵynym mynaý túzdi,

Baıqadym aty basyp ketken izdi.

Tumsyqty saı qýalap aınalmastan,

Ótipti kese basyp keler quzdy.

Emes pe ózek qýyp júrgen táýir,

Bolmaı ma qyrqa kesken atqa aýyr.

Júrmeıdi túz kórgen er, sirá, da olaı,

Tasyrqap bolady dep atym jaýyr.

Deıtuǵyn sebebim sol-kúshi basym,

Ornatqan tas oshaqqa kórdim tasyn.

Kórseń de óziń baryp bep-belgili,

Jabylyp kótere almas bar joldasyń.

Qondyrǵan qarshyǵasyn baılap tasqa,

Mańynda qondyrarlyq tas joq basqa.

On qadam sańǵyrýy jerge barǵan,

Ondaı qus kórgenim joq osy jasta.

Qaramaı aldyńdy oılap, art jaǵyńa,

Kezdesken myna jumys jas shaǵyńa.

Sol alǵan tumaryńdy kim bolsa da,

Kezdesip ne soryńa, ne baǵyńa.

Nasıhat endi, qyzym, sabyr aıla,

Jumystan asyǵystyq shyqpas paıda.

Aınalyp kelgenimshe meni kútip,

Jata tur joldasyńmen osy jaıda.

Jerinen at sýlatqan, tamaq iship,

Іzinen ereıin men baryp tosyp.

Tumardy alǵan bolsa, anyqtaıyn,

Ketpese qanat baılap aspanǵa ushyp».

Shóńkesin, saptaıaqpen beline ilip,

Azyǵyn arqasyna aldy túıip.

Myltyǵyn taıaq qylyp shal jóneldi,

Kónbesten bar degenge atqa minip.

Qyz sonda jata berdi shaldy tosyp,

Tańmenen uıyqtaı almaı tańdy qosyp.

Kóńilin túrli qııal alyp qashyp,

Oıanyp uıqysynan, jatsa, shoshyp.

Oralyp bir jumada qaıtady shal,

Basqadaı jaýyryn kórip ashpaıdy bal.

-Іzimen,-deıdi,-júrip anyqtadym,

Sol alǵan tumaryńdy aıtqanym dál.

Shyǵypty bir top adam atyn baptap,

Bári de masattanyp atyn maqtap.

Qorytyp máslıhatty, uıymdasyp,

Kıikti ustamaq bop qýǵan qaptap.

Olardyń ár-berden soń bári adasqan,

Merzimdi asýyna qaraı qashqan.

Bul adam bir jaǵynan bara jatyp,

Kezdesken kezeńinde «Kıik asqan».

Tumardy bir sebep bar alýyna,

Boldyryp Jelaıaqtyń talýyna.

Mólsherlep qashqan jerin qaraǵanda,

Jete almaı múmkin eken qalýyna.

Kóp qýyp tıtyqtatyp zorǵa jetken,

Atynan, sirá, onyń kıik óktem.

Shyǵarma aýyzyńnan men aıtaıyn,

Jetkenin Jelaıaqqa ne sebepten.

Baqtashyń álde kimniń tiline erip,

Qoıypty toıǵanynsha tary berip.

Boldyryp bir jerge kelip kóp jatypty,

Baıqadym qumalaǵyn ustap kórip.

Ákeńe men aıtqandy aıta kórme,

Qyzym, bol keshirimdi, kiná terme.

Qalady qany meniń moıynymda,

Men deseń baqtashyńa jaza berme.

Shal ketti tynyǵam dep aýlaq úıge,

Qyz otyr oıǵa tolqyp aýyr kúıde.

Qyzynyń tumarynan aırylǵanyn,

Joq edi áli estigen Beıbit bı de.

Aryny qumarlyqtyń eń alǵashqy,

Uıqysyn, kóńilin bólip shaıdaı ashty.

Bildirmeı oıshyl shalǵa tún ishinde,

Jınady baqsy-balger, qushnashty.

Jaýyrynshy qaraı salyp jaýyrynǵa,

Haliniń qyzdyń bilip aýyryn da.

«Uzaqqa sozylady-dedi,-isiń,

Jol tosty jaýyrynnyń baýyryna».

«Úsh kúnde kezdesed»,-dep qumalaqshy,

«Aldy,-dep molla,-peri» kitap ashty.

«Tumardy adam emes, jyn aldy» dep,

Kúńirentti qobyz tartyp, oınap baqsy.

Bolmady olarda sóz qyzǵa jaqqan,

Senbedi baqsyǵa da qobyz tartqan.

Bárinen oıshyl shalǵa ılandy qyz,

Súıenip tájirıbege oımen tapqan.

Jalyndy erteńine qyz kep shalǵa,

Senbesten ashqan kitap, tartqan balǵa.

-Ólýim qusa bolyp anyq, ata,

Qylmasań, óziń járdem bizdiń janǵa.

Aý, ata! Bir bilmestik ótti menen,

Ózimdi zor, ózgeni sanap tómen.

Qumartqan san myrzany áýre qylyp,

Oıym joq ózim mundaı bolam degen.

Qaıǵy men túsinbeýshi em qasiretti,

Mezgili túsinetin endi jetti.

Bilip ber eń bolmasa bir deregin,

Tumardy kim áketti, qaıda ketti?

Shal aıtty: «Olaı bolsa, sózime baq,

Іzdesem, egerde men tabarmyn naq.

Toqsan jas bóget jaıaý ketýime,

Baratyn sapar alys, qaıratym shaq. Bolmaıdy atpen jáne ketýime,

Qaýipti, shól kezdesse, ótýime.

Jolshybaı jaý kezdesip, álde, múmkin,

Atty alyp, jaıaý tastap ketýine.

Túıeniń jelmaıasyn minsem taýyp,

El menen jaýǵa birdeı emes qaýip.

Ústine azyq-túlik artyp alyp,

Shóldesem, sýsyn qylam sútin saýyp.

Shydamdy ol janýar shólge attan,

Bolmaı ma shalǵa aýyr atty baqqan.

Bir jutsa qanaǵatshyl bir kúnge azyq,

Ózińmen túnde jatsań birge jatqan.

Túıeniń jelmaıasyn jeldeı jelgen,

Aralap men izdeıin jalpaq elden.

Tumardy men izdesin deseń, qyzym,

Túıeni satyp áper taýyp kelgen».

Kóp kórgen dúnıeni oıshyl kári,

Qozǵady qaıratyn bul qyzdyń zary.

Unatty bir kedeıdiń besti ingenin,

Joq edi onan basqa shóp shaınary.

Berdi de suraǵanyn túıeni aldy,

Birdeı qyp úsh túlikten berdi maldy.

Miner at, artar túıe, saýar sıyr,

Kenetten kedeı baıǵus baı bop qaldy.

Egesi bilmeıtuǵyn túıe syryn,

Botalap, botasy ólgen jazǵyturym.

Ólgende bota týyp bozdamaǵan,

Sońynan qara ermes dep qylǵan yrym.

Súıegin deıtin emes bitken kúshke,

Sıraǵy qysqa baqaı jip-jińishke.

Ashyqpas, alty julsa, alty kúnge,

Shydaıdy qyryq kúnge de bir sý ishse.

z

Anasy-qospaq órkesh, atasy-nar,

Tósindeı túıe qustyń myqyny tar.

Keń tanaý, aqqý moıyn, qulan saǵaq,

Egeýdeı tabanynyń qyshyry bar.

Aldy-arty qospaq órkesh birdeı tip-tik,

Arqansyz artsa daǵy aýmaıdy júk.

Shyǵypty julyǵyna shyr aınala,

Tikendeı qysqa qoıý qaıratty túk.

Bári de qarý-saıman buryn saıly,

Kıizden qom jasady óte yńǵaıly.

Ortada bir kisilik oryny bar,

Jatsa da, otyrsa da birdeı jaıly.

Azyǵy qoı sútinen qatyq súzgen,

Burynnan bul oıshyl shal tanys túzben.

Serkeniń terisinen eki mes ap,

Mindi de jelmaıaǵa jóneldi izben.

Oıshyl shal júre tursyn minip ingen,

Іzimen jalǵyz attyń buryn kórgen.

Qalmaqtan elin izdep qashyp shyqqan,

Sóıleıin endi sózdi Japal erden.

Arada birneshe kún joldy basyp,

Minekı, el shetine bul da kelgen.

Aman-saý óz eline keldi batyr,

Ne taýlar, ne beldermen basyp tatyr.

Belgili alys joldan kelatqany,

Bóktergen artynda bar-mosy, baqyr.

Aralap qalyń eldiń shetimenen,

Jaltaqtap tamasha qyp kele jatyr.

Jarqyldap kún nurymen shaǵylysqan,

Kórindi sol jaǵynan altyn shatyr.

Jıylyp balalar asyq oınaıtuǵyn,

Bar eken jol ústinde aıdyn taqyr.

El jaıyn, jol mánisin bileıin dep,

Jaǵalap kóp ballarǵa keldi aqyr. Shetinde oınap júrgen bir balaǵa,

Dep aıtty: «Jigitterdiń birin shaqyr!»

Shaqyrdy bir jigitti bala baryp,

Kórdi de keldi jigit nazar salyp.

Er Japal basyn ıip sálem berdi,

Jigit te qarsy keldi «álık» alyp.

Jigitke Japal aıtty: «Shaqyrǵanym,

Adammyn el izdegen qaınap qanym.

Qaı rý bul otyrǵan qalyń aýyl,

Túsindir el mánisin, qurby janym?

Baı men bek pe, bolmasa handiki me,

Shatyrdyń egesin de qylshy maǵlum».

-Shatyry,-dedi jigit,-Esim hannyń,

Rýy bul elderdiń tobyqty, arǵyn.

Kelesiń óziń qaıdan, jolyń bolsyn,

Bar edi shyqqanyńda qaıda barǵyń?

-Shyqqaly men elimnen toldy aıǵa,

Nıetim kelmekshi edim osy jaıǵa.

Sheshemnen bir týysqan naǵashym ed,

Tobyqty batyr Sary aýly qaıda?

Japalǵa jigit aıtty: «Seniń óziń,

Alystan kelem degen durys sóziń.

Symbatyń jáne pormyń, bet, ajarmen,

Uqsaıdy Sary-ekeńe anyq kóziń.

Kóringen qalyń eldiń kúnbatys jaq,

Eki úı bar sol shetinde oqshaýyraq».

Eki úıdi aıtyp jigit túsindirip,

Dep aıtty: «Biri qońyr, bireýi aq.

Úlkeni-naǵashyńnyń úıi»,-dedi,

Asylǵan naıza, túrli qarý-jaraq.

Er Japal qosh dedi de júrip ketti,

«Qaıyr,-dep qaldy jigit,-jıen shyraq». Eki úıge silteýmenen jetti kelip,

Syrǵytyp Kúreń atpen jortyp jelip.

«Úıi eken Sary aǵamnyń,-dedi,-aqıqat»,

Іlýli qarý-jaraq turǵan kórip.

Er Japal úı syrtynda turdy qarap,

Kúreń at oınaqshyp tur qalǵan jarap.

Esiktiń bir janynan qarap edi,

Bir áıel otyr eken shashyn tarap.

Oılanyp tanytpastan aǵammenen

Kóreıin jeńgemdi de dedi synap.

Qazyqqa oqshaýyraq atyn baılap,

Kirmekshi júrdi úıge bet týralap.

Esikten sálem berip kirdi bala,

Qondyrǵan qarshyǵasyn qolyna ala.

Bir adam teris qarap jatyr eken,

Áıel de shashyn tarap bolǵan jańa.

Ańǵardy balany áıel kelgen jerde,

Eken dep túri uqsas jatqan erge.

Qondyryp bosaǵaǵa qarshyǵasyn,

Otyrdy ımenbesten shyǵyp tórge.

Jón surap qatpasa da kimsiń dep sóz,

Baladan qadap áıel almady kóz.

Shańyrqap kelgendigin baıqady da,

Qamdandy sýsyn quıyp berýge tez.

Áıeldiń qamdanǵanyn bala bilip,

Sheshindi syrt kıimin jaılap turyp.

«Sýsyndy sońyra ishem»,-dedi bala,

Qarýyn keregege baptaı ilip.

Ústinen saýyttaryn tastady da,

Jarǵaǵyn jastyq qylyp jastady da.

Jamylyp syrt kıimin jata ketti,

Imenip, ne seskenip saspady da.

Tósekte teris qarap jatqan kisi,

Bolǵan joq balamenen onyń isi.

Uıqy emes qııaldanyp jatyr edi,

Qapa ǵyp ótken túngi kórgen túsi.

«Júr eken qandaı kúıde qaıran jeńgem»,

Degen oı jatqan erdiń kóńilin bólgen.

Qalmaqqa túsip ketken ilgeride,

Jeńgesi ótken túni túsine engen.

Batyr ed shyqqan bu da arǵyn toptan,

Er edi qaıtpaıtuǵyn júregi oqtan.

«Qalmaqqa qalaı izdep baramyn?»-dep,

Uıqy emes neshe túrli oıda jatqan.

Tósekten bir mezgilde atyp turyp,

Tór jaqqa qarady da moıyn burap.

«Bul kim?» dep jolaýshyny suramastan,

Toqtamaı syrtqa shyǵyp ketti júrip.

Tyrp etpeı tórde bala uıyqtap jatty,

«Bala kim?» aıtpaı áıel oımen tapty.

Erine aıtaıyn dep syrtqa shyqsa,

Tur eken aınaldyryp Kúreń atty.

Ol kezde atqa túser erdiń kózi,

Bas qossa eki kisi, at bop sózi.

«Egesi kim bolsa da,-dedi,-batyr,

Tulpardyń myna Kúreń naǵyz ózi».

«Bul jigit,-áıel aıtty,-keldi jańa,

Tórińe ımenbesten shyqty jáná.

Naǵashyń ıá jıeniń, ıá týysyń,

Áıteýir, bir jaqynyń osy bala.

Men onyń suramadym aty-jónin,

Alam dep sýsyn ishpeı jatty demin.

Uqsaıdy bet-beınesi, syrt tulǵasy,

Uryǵyń, tipti áıteýir osy seniń. Bolǵan soń kózden tasa, kóńilden tys,

Umytqan oıǵa túspes, úmitsiz is.

Naǵashy, jıen, týys urpaqtaryn

Oılanyp bolyp turdy kórgendeı tús.

Bile almaı kim eken dep Japal erdi,

Turǵanda aspazshy áıel habar berdi.

«Qalady tamaq sýyp» degennen soń,

Ekeýi shubatylyp úıge kirdi.

Oıatty jigitti de ish dep tamaq,

Jol júrip uıyqtamastan qatqan qabaq.

Uqsatyp bar kelbetin óz erine,

Jigitke áıel otyr kózin qadap.

Qymyzdy tamaqtan soń ishti qanyp,

Bolǵan soń dastarqandy jıyp alyp.

«Qaı jaqtan kelesiń?»-dep jón surady,

Japaldy Sary batyr sózge salyp.

«Kelemin,-dedi Japal,-qalmaq jaqtan,

Osy eldi baıaǵyda qalmaq shapqan.

Men sonda ishte ketken bala ekenmin,

Tańsulý-sheshem aty meni tapqan.

Týǵanda sheshem qoıǵan Japal atym,

Іstedi janǵa qysym qalmaq batym.

Qashyrdy tún ishinde «eliń tap» dep,

Іsteıd dep erteń, qalsań, qııanatyn.

Sálem dep elge tegis ǵarip anam,

Saırady shyǵaryp sap ishki datyn.

Aıtqanda bastan-aıaq bolǵan isti,

Esitip tura almadym shydap dátim.

Sheshemniń aıtýynsha Orta júzbin,

Іshinde alty arystyń arǵyn zatym.

Tobyqty deıdi ishinde bergi zaty,

Degende Qojabergen-ákem aty».

Bas saldy balany kep «baýyrym» dep,

Batyrdyń tura almastan shydap dáti.

Japal da túregeldi orynynan,

Asyldy Sary batyr moıynynan.

«Qudaıa, óńim be bul, túsim be?»-dep,

Tógildi kózdiń jasy qoıynynan.

«Aǵamnyń keldiń be,-dep,-qalǵan kózi?»

Qushaqtap baýyrym deıd tapqan sózi.

Úsh turyp, úsh otyryp, úsh jyǵyldy,

Toqtatyp ala almastan ózin-ózi.

Taǵy da qushaqtady «baýyrym» dep,

«Aǵamnan qalǵan tuıaq, saýyrym,-dep.

Bolady ushsam qanat, qonsam quıryq,

Silteıtin jaýǵa shoqpar-qarýym,-dep.

-Keldiń be, jetkinshegim, esen-aman,

Kóripsiń qarańǵylyq túrli tuman.

Aırylyp jan baýyrymnan jastyǵymda,

Basyma túsip edi aqyrzaman.

Bolyp tur tirilgendeı seni kórip,

Ardaqty qaıran kókem birge týǵan.

Er edi arystandaı dushpanynyń,

Qanyna qylyshynyń júzin jýǵan.

Dushpannan qapııada bolyp maıyp,

Tabany bul dúnıeden ketti taıyp.

«Kózi dep jan kókemniń» taǵy kelip,

Japaldy qushaqtady qanat jaıyp.

Óksigi er Sarynyń basylmady,

Kól bolyp kózinen jas josylǵany.

«Halqym-aı, osy óńim be túsim be?» dep,

Baýyrymnyń kelip aman qosylǵany.

Kózi dep jan kókemniń qaıta-qaıta,

Moınyna qolyn salyp asylǵany.

«Batyrym, qutty bolsyn, qoıyńyz»,-dep,

Adamdar ajyratty qasyndaǵy.

Kóristi aıǵaı salyp jeńgesi kep,

«Náýbatty endi, batyr, bizge ber,-dep.

Kókemnen qalǵan tuıaq, arystanym,

Aman-saý elińdi izdep keldiń be?-dep.

Degendeı óshken janyp, tirildi ólgen,

Júzińdi jalǵyz qaınym kórdim be?-dep.

Qos qanat aǵasynyń jetkinshegi,

Qaıyndy men de halqym boldym ba?»-dep.

Bulardyń zarlaýyna shydaı almaı,

Bári de turdy jylap jıylǵan kóp.

-Keldiń be, jalǵyz qaınym, arystanym,

Qudaıa, ras pa bul tabysqanym.

Qanatym, jal, quıryǵym, erdiń kózi,

Aǵaıyn izdep kelgen, danyshpanym.

Qaraǵym, izdep kepsiń elatińdi,

Qudaıym qabyl qylyp bul nıetińdi.

Esikten kirgennen-aq, arystanym,

Aǵańa uqsatyp em kelbetińdi.

Apam da qaınysynyń túsine engen,

Kórgen tús qııaldanyp kóńlin bólgen.

Dep oılap qapalyqpen aǵań da júr,

«Júr eken qandaı kúıde qaıran jeńgem?».

Shyǵypsyń jaý qalmaqtyń tobyn jaryp,

Minipsiń ózińe saı atty tanyp.

«Er jigit-týǵan jerge» degen naqyl,

Kelipsiń el jurtyńdy esińe alyp.

Qýatty aman-esen júr me apam,

Aırylǵan el-jurtynan sorly ǵarip.

Jaqsy ma densaýlyǵy eldi oılap,

Ketpesten qapalyqpen kúıip-janyp.

Іshinde kóp halyqtyń jalǵyz ózi,

Ne boldy endi kúni senen qalyp?

Jıylyp mańaıdaǵy kári-jasty,

Japalǵa bári kelip amandasty.

Saryǵa qutty bolsyn nasıhat qyp,

Jylaýdy aqsaqaldar zordan basty.

Er Japal týysqanyn jańa tapty,

Jan-jaqqa súıinshige adam shapty.

Er Sary báıgeli toı qylamyn dep,

Habarlap aımaǵyna shaptyrdy atty.

Qaldyrmaı arǵyn, naıman bárine de,

Jiberip shaqyrýshy habarlatty.

Minekı, uly dýman, bastaldy toı,

Soıylyp birneshe júz jylqy men qoı.

Aıtpaqqa han men qara, batyrlarǵa,

Sarynyń kóńilinde bar bir tereń oı.

Toı boldy, uly dúbir jınaldy el,

Sııaqty Sary tolyp shalqyǵan kól.

Naımannyń qalyń arǵyn basyn qosty,

Keter dep azar bolsa bir jylǵy tól.

Bastady Sary batyr endi toıyn,

Jamby atý, kúres, kókpar boldy oıyn.

Shashýǵa aǵaıyny ákep jatyr,

Bireý at, bireý túıe, bireý qoıyn.

Adamdar bul jıynnyń kórip túrin,

Mundaı toı bolǵan emes dedi buryn.

Toı berdi dál bir apta Sary batyr,

Qyzyqty tamashasy boldy shyryn.

Erteń at shabylady dep jarshy aıǵaılap,

Halyqqa habar qyldy keshkiqurym.

Ertemen attardy aıdap asty belden,

Attar kóp, árbir rý kelgen elden.

Tapsyrdy aıdaýshyǵa aqsaqaldar,

Jiber dep bul attardy kúndik jerden.

Jolyna báıge attardyń kózin tigip,

Tús qaıta turǵan halyq shańdy kórgen.

Qosylǵan úsh júz attan tulpar Kúreń,

Aldynda sút pisirim buryn kelgen.

Jasy bar seksen, toqsan alqymdaǵan,

Bir shal júr osy toıda túıe mingen.

Bul eldiń adamynan porymy basqa,

Aıýdyń terisinen kıim kıgen.

Toı tarqap bolǵannan soń báıge tamam,

Tarqaýǵa qoıǵanynda halyq qadam.

«Tóbege myna bıik jıylsyn»,-dep,

Osylaı habar boldy tegis adam.

Jıyldy ol tóbege jas pen kári,

Kelgenin Japal qashyp bildi bári.

Qalmaqqa attanýǵa kekti joqtap,

Máslıhat kópshilikke saldy Sary.

Kelisti mızam týa attanbaqqa,

Han, qara, arǵyn, naıman batyrlary.

Qalmaqqa attanad dep boldy saryn,

Álgi shal ishki syrdyń bildi bárin.

Tóbege jıylǵanda tegis halyq,

Synady qazaqtardyń batyrlaryn.

Báıgeden kelgeninde Kúreń attyń,

Tanydy moınyndaǵy qyz tumaryn.

Qaıtty shal endi eshkimge kórinbedi,

Jumysyn bitirgen soń kóńildegi.

Eline Japal kelip tura tursyn,

Sóıleıik Tańsheberden keıindegi.

Іzbenen shal ketkeli aıdan asty,

Shydamy ketti qyzdyń kezde alǵashqy.

Shal bolyp esi-derti júrse daǵy,

Uıalyp, sabyr qylyp ózin basty.

Tıtyqtap quryǵanda qyzdyń demi,

Asyǵyp kútken shaly keldi, mine.

Óziniń ádetinshe tynyǵam dep,

Shal jatty jaýap bermeı kelgen kúni.

Osy kún tıdi qyzǵa tipten aýyr,

Eken dep shaldy oılady shyn tasbaýyr.

Esitip erteńine áńgimesin,

Kóńili qyzdyń toqtap boldy táýir.

Shal aıtty: «Tumaryńdy izdep bardym,

Ataqty «Betpaqdala» shóldi jardym.

Ala alsań tumaryńdy qolyń jetip,

Basyna ilip kettim bir shynardyń.

Erinbeı tańmen júrip, túnde jattym,

Tumardy kim alǵanyn anyq taptym.

Eshkimge syr bermesten kettim qaıtyp,

Tumaryń moınynda júr Kúreń attyń.

Kúreń at úsh júz attan keldi buryn,

Bolyp edi báıgeli toı úlken jıyn.

Jaý júrek batyr eken saıypqyran,

Anyqtap jigittiń de kórdim túrin.

Júr eken ol jigit te baptap atyn,

Qalmaqqa kórsetpek bop kúsh qaıratyn.

Aralap toı ishinde úsh kún júrip,

Estidim qazaqtardyń máslıhatyn.

Іriktep azamatyn, atyn baptap,

Oq jonyp, qanjar qaırap, naıza saptap.

Bas qosyp arǵyn, naıman mızam týa

Qalmaqty baılasty sóz bolyp shappaq.

Synadym batyrlaryn jastan shyqqan,

Sary anaý Jataǵannyń týyn jyqqan.

Aıýǵa aılasymen sóz úıretip,

Aqylmen aıdahardyń tilin uqqan.

Sadyrdan shyqqan eken Qudaıberdi,

Qahary titiretken qara jerdi.

Ondaı er týǵan emes, týa qoımas,

Naımannan Sadyr túgil arǵy, bergi.

Qart batyr qarakereı qaısar Syban,

Sadaqtan tartqan oǵy shyqqan shyǵan.

Ekpini ottan ótkir, oqtan jyldam,

Kim óter qarakesek Oljashydan.

«Beıbit bı ant buzdy,-dep,-árýaq attap,

Júred,-dep,-ósek tasyp, qalmaq jaqtap».

Joryqtyń at azyǵy, shyǵyny úshin,

Jolshybaı qańlyny da ketpek taptap.

Ákeńe aıtpa, qyzym, bul syrymdy,

Baılaýly adam emes ol turymdy.

Qalmaqqa habar berip, búldiredi,

Kirisip ádetine ol burynǵy.

Qalmaq dep túsinedi eldiń zory,

Qańlynyń habar berse, qaınar sory.

Jeńedi osy joly qazaq anyq,

Ákeńniń bóget bolmas aıla-tory.

Qazaqty ákeń ketken talaı aldap,

Sol úshin osy joly salar salmaq.

Qańlyǵa pana bolý, bylaı tursyn,

Ala alsa basyn qoryp jarar qalmaq.

Qańlynyń ne kúshi bar beldesýge,

Jaramas qazaqpenen teńdesýge.

Qalýǵa qańly aman qazaqtardan,

Sen ǵana sebepkersiń eldesýge.

Hany bar qazaqtardyń Esim degen,

Qastasqan dushpanynyń basyn jegen.

Belgili seniń ákeń qashannan-aq,

Qazaqqa dushpandyǵyn istep kelgen.

Qalmaqqa basshy berip, elin shaýyp,

Arǵynnyń tý egesi batyry ólgen.

Qylady qazaq qysym osy joly

Ákeńniń aldaýynan talaı kúıgen.

Kórsetip túrli azap batyrlary,

Іsteıdi qalaǵanyn kóńli súıgen.

Aıtqanda Beıbit bıdi tis qaıraǵan

Qazaqtyń batyrlaryn kózim kórgen.

Jigittiń aty Japal-tobyqty arǵyn,

Batyrdyń balasy eken Qojabergen.

Óziń bar Esim hanǵa nasıhatym,

Jumystyń aıttym bárin kórip kelgen.

El úshin jaýshy júrip deıdi, qyzym,

Mundaıda namys emes basyn ıgen.

Estise ákeń keter Qytaıǵa aýyp,

Qytaıǵa aýý degen úlken qaýip.

Qytaıdyń zańy qatty, salyǵy mol,

Tura almas qańly onda baıyz taýyp.

Aldyna óziń baryp toqtatpasań,

Ketedi qazaq hany eldi shaýyp.

Menińshe osy arada kútken maqul,

Estise, aýam deıdi ákeń ǵapyl».

Beıbitke aıtpaımyz dep shal menen qyz,

Qazaqty kútpek bolyp qorytty aqyl.

Qyz ben shal boldy osylaı aqyldary,

Biriniń sózin biri maquldady.

Sóıleıik endi sózdi qazaq jaqtan,

Mızam da ýádeli jaqyndady.

Qazaqtar jazymenen atyn baptap,

Daıarlap qarý-jaraq, naıza saptap.

Qalmaqqa attanýǵa nıet qylyp,

Jolazyq, saýyt, saıman aldy taqtap.

Jıyldy ýádeli bolǵanda kún,

Sanaldy boldy qosyn dál on tórt myń.

Jaý júrek, jasóspirim qosyldy erler,

Bolmaǵan joryqtarda munan buryn.

Attandy qazaq bolyp mızam týa,

Qalmaqqa barmaq bolyp kegin qýa.

Shal aıtqan batyrlardyń bári de bar.

Basyna baq, aýzyna qonǵan dýa.

Bir kisi basqaratyn qalyń qoldy,

Han Esim ózi júrip basshy boldy.

Kóp júrip, kópti kórgen, jerge tanys,

Oljashy batyr bastap júrdi joldy.

Batyrlar badanasyn bókteredi,

Jaýyna qalaı jandy tek beredi.

Synasyp sadaq tartsa Sary oǵyn,

Ketpenniń uńǵysynan ótkeredi.

Kesetin qylysh belde shókken nardy,

Nar túgil jerdi qapqan onan arǵy.

Kıgende dýlyǵasyn bastaryna,

Jaǵasy soǵyp turar belbýardy.

Batyrlar ústerine saýyt kıgen,

Eriniń qalqandaryn basyna ilgen.

Býynǵan ishterinen almas qanjar,

Baýyrdaı qaırap salsa tasty tilgen.

Naızasy segiz qyrly qos shashaqty,

Qaıystan búldirgesi, emen sapty.

Aldyńǵy qamshylar jaq qanjyǵaǵa,

Baılaǵan er joldasy saptaıaqty.

Jantorsyq-er bas saıyn salǵan malta,

Belinde shaqpaq salǵan qýyq qalta.

Árkimniń ózine saı qarýy bar,

Qolynda naıza joqtyń bar aıbalta.

1

Qolynda naıza menen balta joqtar,

Qarýy onyń alǵan qaıyń shoqpar.

Bir ózi asynǵany jeti qarý,

Kıgeni qalqan saýyt keıbir sotqar.

Kók etik búrmelegen besqasqalap,

Syrtynan shalbaryn sap keste balaq.

Jelbegeı kóbentaıyn jamylysyp,

Deldıgen shabolary arty salaq.

Berilgen bir baqyrdan on basyna,

Pisirip jemek úshin jol asyna.

Baqyrdyń azamattar úıdegiden,

Túzdegi qumar qoıý sorpasyna.

On tórt tý, tý bas saıyn bir tý basshy,

Kem emes myń adamnan bir tý asty.

Arada birneshe kún joldy basyp,

Jerine Jetisýdyń jaqyndasty.

«Qańlyny basaıyq» dep máslıhat qyp,

Qazaqtyń han qarasy aqyldasty.

Júret dep ósek tasyp qalmaq jaqtap,

Bul sózdi bári tegis maquldasty.

Tósekte azamaty, aty úıirde,

Qańlyny qapylysta kelip basty.

Beti joq san aldaǵan bettesýge,

Qaıterin bilmeı Beıbit jaman sasty.

Sol bolyp bar tapqany qysylǵan soń,

Bardy da oıshyl shalǵa aqyldasty.

Shal aıtty: «Qazaq saǵan kóp aldatty,

Dos kórdiń qazaqtardan sen qalmaqty.

Bas ıip, tize búgip qutylmasań,

Shamań joq kóterýge bul salmaqty.

Aldyna seni Esim han shaqyryp ap,

Úndeme, ne dese de aýzyńdy jap.

Moınyńa kótermesteı mindet artyp,

Іshinde qysqa merzim dese eger, tap.

Qabylda, qarsy turma jarlyǵyna,

Maqulda aıtqanynyń barlyǵyna.

Bolady ashý-alda, aqyl-sońda,

Alǵashqy ushyrama tarlyǵyna.

Minekı, aıaǵyńa tústi qaqpan,

Halqyńdy basty kelip beıǵam jatqan.

Maqul dep han aldynan shyqqannan soń,

Іste osy aqylymdy meniń aıtqan.

Aldyna Esim hannyń qyzdy jiber,

Tańsheber ne aıtaryn ózi biler.

Shaıandaı seniń sóziń olar úshin,

Tastamas qyzdyń sózin qulaqqa iler.

Qyz barǵan mundaı iske namys emes,

Іs emes dos kúıinip, dushpan kúler.

«Er topqa, sheshen daýǵa» degen maqal,

Balapan uıada ósip, túzde túler.

Aıtqanym osy,-dedi,-ábden oılan,

Adaspa sabyr qylyp, aqyl-oıdan.

Egerde bul aıtqandy istemeseń,

Bolady halqyń menen múlkiń oıran».

Aldyna nasıhaty shaldyń qoıǵan,

Beıbitti adastyrdy aqyl-oıdan.

Qazaqtar bı kelgenshe tústigine

Úsh júz qoı jáne bir júz jylqy soıǵan.

Beıbitti han shaqyrtyp kelisimen,

Habardar bolyp turyp kelisinen.

Moınyna qysqa merzim mindet artyp,

Sóıledi qaharlanyp terisinen.

-Birinshi Ulalyǵa bolyp basshy,

Janjaldy sen bastadyń eń alǵashqy.

Elime tynysh jatqan bastap kelip,

Erimniń, eldi talap, qanyn shashty.

Sol joly Qojabergen batyr ólgen,

Sen jaýdy bizdiń elge bastap kelgen.

Bitemin júz kisiniń qunyn alyp,

Batyrdyń tý egesi quny ejelden.

At, azyq kele jatqan qalyń qoldyń,

Shyǵynyn sen tartarsyń osy joldyń.

«Nar ólse, pul tóleısiń, er ólse-qun»

Janjaldyń shyǵýyna sebep boldyń.

Beresiń bir qos attan er bas saıyn,

Soıysqa myń tý bıe bolsyn daıyn.

Myń atan qos artatyn jáne kerek,

Qom bolsyn, at ertteýli atan saıyn.

Bara sap maqul deseń, kiris iske,

Jata ber oryndamaı senseń kúshke.

Kónbeıdi endi qazaq aldaýyńa,

Merzimi daıyn bolsyn erteń túste.

Tappaǵy aıtqandaryn boldy qıyn,

Tappaımyn dese, beredi azap sıyn.

Oılanyp qutylýǵa jol taba almaı,

«Maqul» dep han aldynan shyqty bıiń.

Almasa shaldyń tilin joq sharasy,

Tyǵylar, qutylar jol, joq panasy.

Kórgenmen qyzyn namys jiberýdi,

Katerdiń ústinde tur mal men basy.

Tań da atty, sertti mezgil qaldy taıap,

Beıbit bı mańdaıyna tirep taıaq.

Úıine dóń basynan jete almady,

Júrýge jaraı almaı basyp aıaq.

«Kóreıin ne de bolsa, men-aq» deıdi,

Ákesin kórdi daǵy qyzy aıap.

Tańsheber qyzdyń ákesiniń ornyna Esim hannyń ordasyna bara jatqandaǵy symbaty men sáýleti

Tańsheber qyz erttetti,

Aldyryp Jıren jorǵany.

Altyndy erdiń ústine

Shamshyraq bolyp ornady.

Qyranyńdy tartqan Qyrymnan

Altaıdyń qyzyl ormany.

Týǵan aıdaı tolyqsyp,

On segiz jasqa tolǵany.

Talaby qyzdyń jaýshy bop,

Eliniń bolmaq qorǵany.

Betine alyp jóneldi

Esim han tikken ordany.

Jarqyraıdy sholpandaı

Sýreti qyzdyń sondaǵy.

Báısheshekteı qulpyrar,

Jaınap shyqqan maıdaǵy.

Altaıy qyzyl túlkideı

Órleı qashqan saıdaǵy.

Syldyrlaıdy syrǵasy

Daýysyndaı toty tordaǵy.

Shaldar basyn shaıqaıdy,

Esine túsip qaıdaǵy.

Aıyrmaı kózin qadaıdy

Іshindegi boıdaǵy.

Moınynda alqa syldyrlaıd,

Daýysyndaı qońyraý qoıdaǵy.

Tańyrqady bári de

Kórgen jan qyzdy joldaǵy.

Qamshy basyp Jırenge,

Lashyn qustaı samǵady.

Jeke shyqty Tańsheber

Joldas almaı qasyna.

Oqalaǵan kıgeni-

Kámshat bórik basyna.

Jupar ısi ańqıdy,

Átirmaı jaǵyp shashyna.

Kórgen jannyń ǵyshqy urdy,

Bolsa dep bizben ashyna.

«Shúý» dep edi Tańsheber,

Jóneldi Jıren aspandaı.

Tulpary edi jylqynyń,

Qutqarmaıtyn qashqandy-aı.

Synasyp áli kórmegen

Dushpan menen dos qandaı.

Tańsheberdiń sáýleti

Tań sáýlesin shashqandaı.

Kúıindirip dushpanyn,

Dosynyń kóńilin ashqandaı.

Solqyldaıdy qara jer

Yrǵalyp Jıren basqanda-aı.

Bir aýyz sóz sóılesken,

Kóńli sýdaı tasqandaı.

Esim han tikken shatyrǵa

Týra da keldi jasqanbaı.

Atyn jaıaý jetelep,

Shatyrdyń keldi aldyna.

Іshke kirdi Tańsheber,

Ruqsat surap aldy da,

Otyrǵan tolyp mańǵaz bek,

Qyzǵa kózin saldy da.

Jym-jyrt boldy tep-tegis,

Aqyldan bári tandy da.

Qyz eriksiz qaratty

Tákappar menen pańdy da.

Oılady qyz: «Jaratqan,

Qara men, Qudaı handy da».

Tańsheber ishke kirdi osyny oılap,

Qulpyryp eki kózi ottaı jaınap.

Sondaǵy istep turǵan qylyǵy bul,

Perdeni betindegi ashty jaılap.

Perdesin betindegi ashyp turyp,

Júregin oń qolymen basyp turyp,

Sol qolyn tizesiniń ústine sap,

Kelinniń sálem etti saltyn quryp.

Sondaǵy Tańsheberdiń reń-túsi,

Gúlbaqtyń mysalyndaı bulbul qusy.

Kerme qas, oımaq aýyz, piste muryn,

Merýertteı jarqyraıdy otyz tisi.

Qyp-qyzyl eki beti-alqyzyl gúl,

Kórgenniń báriniń de qaınaıdy ishi.

Jaýdyr kóz, jazyq mańdaı, juqa erin,

Qyzyqpas kórgennen soń qandaı kisi.

Aıyrmaı qyzdan kózin hanzadalar,

Otyrdy bul qalaı dep quryp mysy.

Súmbedeı qaıaýy joq jáne moıny,

Qysqa emes, uzyn emes, orta boıly.

Súmbil shash, kekilderin taldap órgen,

Aqquba, bet ajary bıdaı óńdi.

Laıyq symbatyna hám minezi,

Qıylǵan eki qasy, jaýdyr kózi.

Qypsha bel, dál arshyn tós, alma moıyn-

Tolyqsyp on segizge kelgen kezi.

Qıylǵan qalamqastaı eki qasy,

Oralǵan ash beline qolań shashy.

Zıbalyq, sulýlyqta tamaǵynan

Kórinedi dese bolar ishken asy.

On eki múshesinde joq bir aıyp,

Jarasqan ajaryna hám tulǵasy.

Aqylǵa parasatty artyq dana,

Demese kemitýge zaty urǵashy.

Perızat qoly tolǵan gaýhar júzik,

Mysaly qumyrsqadaı beli úzik.

Tájim qyp, basyn ıip turdy qarap,

Muqammen neshe túrli kózin súzip.

Qalaısha qyzdyń búıtip turǵandyǵyn,

Bilgen joq otyrǵandar muny sezip.

Tamasha qyldy bári syn-symbatyn,

Aıtpaı tur ishindegi qyz muratyn.

Iilgen qyz kúıinde tura berdi,

Han qyzdyń túsinbeıdi ısharatyn.

Tapjylmaı qyz ıilgen kúıde turdy,

Adamzat bola bermes mundaı nurly.

Esim han «sen, sóz basta» degendeı bop,

Jyraýǵa Dańǵyl degen moıyn burdy.

Hannan da Dańǵyl jyraý qaımyqpaıtyn,

Minezin aıtsa adamnyń aınytpaıtyn.

Aqyldy, parasatty jyraý edi,

Qupııa syrlardy da anyqtaıtyn.

Ańdıtyn jyraý emes as pen toıdy,

Túsetin topqa irkilmeı alǵyr oıly.

Aty emes ákesiniń qoıǵan Dańǵyl,

Sózine súısingennen halyq qoıdy.

Dep aıtty Dańǵyl jyraý: «Aldııar Han!

Elshige kelipti qyz bere alsań mán.

Jer daýy, jesir daýy, erdiń quny-

Ejelden úsh úlken daý qazaqqa tán.

Kórgen soń keldi deı me menen qyspaq,

Kelip tur úsh daýǵa da bitim ustap.

Bildirip ısharatpen kelgen isin,

Dep tur ǵoı «óziń oılap, aqylmen tap».

Keldi de nege aldyńa ashty betin,

Qazaqqa bildirgeni aq nıetin.

Turǵany basyn ıip, tómen salyp,

Tártip sol-hanǵa qara bas ıetin.

Parasat bul qyzda bar jáne bir syr,

Kóńlinde múddaǵa bar kelgen joq qur.

Sol qolyn tizesine salǵan mánisi-

Bitimge ákem tize búkti dep tur.

Márt adam sertten taımas basyn kesse,

Taqsyr, Han! Osy sózim shyn emes pe?

«Kelinmin» sálem qylsa degeni ǵoı,

Qazaqtyń oń jaq qoly eli emes pe.

Sheshken soń ısharatyn bastan bastap,

Jyraýǵa basyn ıdi qyz rastap.

Kópshilik jaýap kútip turdy endi,

Qaıtadan sóz túıinin hanǵa tastap.

Sóıledi sonda Esim han qyzǵa qarap,

Bar dedi kóńlińizde qandaı talap.

Sheshýin ısharattyń Dańǵyl sheshti,

Qazaqtan qosylyp eń kimdi qalap.

Oılap em qaıtarsam dep qandy qanǵa,

Qańlyǵa ketpesteı qyp salyp tańba.

Qalmaqqa basshy berip seniń ákeń,

Elimdi aýyr qaıǵy salǵan qamǵa.

Elshi bop kelgen bolsań, aıt sertińdi,

Іsińniń uıalmastaı artyn ańda.

Qazaqqa eger bolsań jańa talap,

Otyrǵan mańǵazdardyń birin tańda.

Kóterip qyz keýdesin: «Aldııar,-dep,-

Betimnen perdemdi ashtym aldyńa kep.

Bildirdim ısharatpen aq nıetti,

Basqa da ózińizden tilegim kóp.

Suraımyn janǵan órttiń óshirýin,

Qańlynyń tıgeni ras kesiriniń.

Emespin jańa talap tańdamaımyn,

Qazaqtyń burynnan-aq jesirimin.

Bul sózim aıtqan sizge emes maqtan,

Tańdaǵan jigitim bar sertin baqqan.

Qylyshtyń ústindegi emes bul sert,

Qańlyǵa siz qurǵan soń qandy qaqpan.

Tulpardyń kúreń besti moınyndaǵy,

Belgim sol altyn tumar meniń taqqan.

Jatpaǵan qap túbinde, bolattyń da,

Jibergen belgi berip jazyp hattan.

Bolǵanym emes pe bul buryn kelin,

Bolǵanda qańly elim, qazaq ta elim. Syımaıdy bir keýdege eki talap,

Ǵadalat tileıtinim sizden meniń.

Óz qolyn kim kesedi ózi min dep,

Keskende kim aıtady ony jón dep.

Tizeden sol qol taısa, ant aýǵany,

Aýǵany, júrek taısa, maǵan mindet.

Júrekti sol qol emes, oń qol saqtar,

Han ıem ony da oıla, jup bar, taq bar.

Aıamaý ant urǵandy aıyp emes,

Mindetin maǵan art ta, óziń atqar».

Dedi de qyz shatyrdan ketti shyǵyp,

Adamdar qala berdi kózin tigip.

Aqyldy, parasatty Dańǵyl jyraý

Sheshýin qyz sóziniń aldy uǵyp.

Shyqqan soń mindi baryp qyz atyna,

Tamasha qyldy adamdar symbatyna.

Bas ıip, quldyq uryp, júrip ketti,

Qaırylyp qaramastan qyz artyna.

Mindetti qyz moınyna arqalady,

Sózinen dana ekeni baıqalady.

Otyrǵan han men tóre, batyrlarǵa,

Qyz sózin Dańǵyl jyraý qaıtalady.

Qazaqqa sálem etti «kelinmin dep,

Jaý emes, kelin bolsam, elińmin dep.

Elimdi elim shapsa men turǵanda,

Tanıdy meni týǵan elim kim dep.

Ant aýǵan ákeme men nanbaımyn dep,

Men sertten ol tansa da, tanbaımyn dep.

Saqtaıtyn oń qoly biz, júregi ózi,

Men daǵy aldy, artymdy ańdaımyn dep.

Han oǵan «er tańda» dep bergende erik,

Onysyn jaýap berdi teris kórip.

Jatpaǵan qap túbinde bolaty sol-

Japalmen belgi alysqan, belgi berip.

Jaqsylyq, jamanshylyq aıtty jup dep,

Ǵadalat boldy jáne hannan kútpek.

«Mindetin maǵan art ta, óziń atqar»,

Degeni Quda bolyp, keksiz bit dep.

Batyrlar er Japaldan sura dedi,

Osy iske jaqsy-jaman mura dedi

Belgi alyp kórmese de, belgi bergen,

Japaldan «ras» dedi surap edi.

Tumardy aıtty Japal alǵandyǵyn,

Іshine qaǵaz jazyp salǵandyǵyn.

Aıtpastan aty-jónin týra tartyp,

Jolyqpaı qyz armanda qalǵandyǵyn.

Er Japal bolǵan istiń aıtty bárin,

Tumardy kıikti ustap alǵandyǵyn.

Belgi qyp «men súıdim» dep oıý endi,

Kıiktiń qulaǵyna salǵandyǵyn.

Durystap qyz jumbaǵyn sheshkendigin,

Bilmegen qyzy ekenin óshpendiniń.

Sert qosyp, qyz sertine kórmese de,

«Men sendik, sen meniki» deskendigin.

Qazaqtyń han, qarasy aqyldasyp,

Bir jerge sóz baılasty maquldasyp.

Jiberdi jaýshylardy Beıbit bıge,

Bolmaqqa endi quda jaqyndasyp.

Beıbit bı jaýshylardy qarsy alyp,

Túsirdi ońasha úıge alyp baryp.

Mal soıyp qylyp jatyr zııapatty,

Astyna atlas sháıi kórpe salyp.

Beıbit bı báıek bop júr qylyp qaýip,

Elimdi kete me dep qorqyp shaýyp.

Aldaǵan dushpandyǵy eske túsip,

Osymen qutylsam dep ebin taýyp.

Qurmettep jaýshylardyń bárine de,

Qaıtardy at mingizip, ishik jaýyp.

«Qalmaqty qazaq jeńse, qyz bergenshe,

Ketkenim jaqsy,-dep júr,-Qytaı aýyp».

Quda bop daý aıaǵy keksiz tyndy,

Tapsyrdy antqa aınysa, kimde kimdi.

Beıbit bı tabysqan soń sol kún-túni,

Shaqyryp qalyń qoldy qonaq qyldy.

Bata qyp anttasty da boz at soıdy,

Qanyna jolyqsyn dep aram oıly.

Jóneldi qazaq qoly qalmaq qaraı,

Іstemek qaıtyp kelip bolyp toıdy.

Japaldyń qolynda edi qarshyǵasy,

Kelisti qyran edi boı tulǵasy.

Tańsulý jetik edi aqyl-oıǵa,

Demese kemitýge zaty urǵashy.

Japaldyń sonda tústi qııalyna,

Ananyń aıtqan sózi baıaǵyda.

Bosatyp qarshyǵany qoıa berdi,

Tikti de bir shýmaq jip aıaǵyna.

Bosanyp ketti ushyp qarshyǵa qus,

Týra ushyp qalmaq elge barsa durys.

Barary barmastyǵy qarshyǵanyń,

Belgisiz oılaǵanǵa bir ǵaıyp is.

Jolmenen qazaq qoly kele tursyn,

Aıtaıyn Tańsulýdyń kórgen túsin.

Aıqasty eki arystan shabynysyp,

Kórsetip bir-birine qaırat kúshin.

Qaǵysyp ıyqpenen kúrildesip,

Ekeýi aıanbastan saldy tisin.

Tisi ótpeı, kári arystan kúshi jetpeı,

Qolynan jas arystan kórdi qysym.

Shyńǵyrǵan úlkeniniń daýsymenen,

Tańsulý uıqysynan shoshyp tursyn.

«Úlkeni Ulaly,-dep,-kishisi Japal»,

Óziniń kórgen túsin dep jorysyn.

Tájirıbe jaqsylyqqa kórindi-aý dep,

Qýandy ońalar dep endi isim.

Sóıleıik endi sózdi qalmaq jaqtan,

Bar edi bir ańshy adam aty Aqpan.

Jasynan kásip qylyp júretuǵyn,

Tor quryp, taý jaǵalap, salyp qaqpan.

Jaǵalap ertemenen júrse toryn,

Kóredi qarshyǵany túsip jatqan.

Qashty dep seri qyzdyń qarshyǵasy,

Ańshy estip burynnan-aq habar tapqan.

Qolǵa alyp tordan qusty ajyratyp,

Jalpyldap qyz aýlyna qaraı shapqan.

«Ákeldim qarshyǵańdy, súıinshi!»-dep,

Qyzǵa kep aıǵaı saldy túspeı attan.

Seri qyz berdi ákelip «yrza bol» dep,

Ańshyǵa kóp dúnıe qylyp maqtan.

Tańsulý kelip qusty baıqap edi,

Shýmaq jip aıaǵynda kórdi taqqan.

Kózine Japal batyr elestedi,

Sııaqty kóp qosynmen kele jatqan.

Túsimen shýmaq jipti yrym qyldy:

Qular dep endi Ulaly zulym taqtan.

«Qudaıa, musylmanǵa qýat ber!»-dep,

Tilendi jalbarynyp Jappar Haqtan.

Qus qyran, at aıaǵy bolsa jeldi,

Eriksiz qyzyqtyrar kórgen eldi.

Aımaqtyń qoshemetshil kári-jasy,

Aıtysyp qutty bolsyn bári keldi.

Іshinen Tańsulý da qýanyp júr,

Ol qustyń aıaǵynan kórip belgi.

Sóıleıik endi sózdi Beıbit bıden,

Qazaqqa quda bolyp basyn ıgen.

Osyndaı ant qylyp, aınyp ketip,

Qazaqtar aldaýynan neshe kúıgen.

Beıbit bı ýádeni tosad degen,

Qazaqqa nıetti endi qosad degen.

Qańlylar attandyryp Ulalyǵa,

Jiberdi bir jigitti qos atpenen.

«Jalǵyz bil,-jigitke aıtty,-óziń,-dedi,

Júrmesin syrtqa shyǵyp sóziń,-dedi.

Qaı jaǵy jeńse daǵy tez habar ber,

Aqıqat kórgennen soń kóziń,-dedi.

On tórt myń qazaq qoly,-dedi,-barar,

Aqyldy Ulaly endi ózi tabar».

Sózderin Beıbit bıdiń buljytpastan,

Qalmaqqa aıtyp jigit berdi habar.

Qalmaqtar estigen soń jata almaı tek,

Jınaldy basyn qosyp bı menen bek.

Dushpannyń kele jatqan jaıyn aıtyp,

Keńesti Ulalynyń aldyna kep.

Kernedi Ulalyny tákapparlyq,

«Qazaqty álin bilmeı, ne túrtken?»-dep.

Qazaqtyń qalyń qoly kelip jetti,

Bilmeıdi aınytqanyn Beıbit nıetti.

Qajyrly, qaıraty mol erler de kóp,

Jaýynan qaıtarmaıtyn qorqyp betti.

Tartqyzyp kerneı-syrnaı, dabyl qaǵyp,

Qalmaqqa kelgenderin maǵlum etti.

Keńesti han menen bek basyn qurap,

Bári de maquldasty bul sózdi unap.

Alsyn dep bul mindetti óz moınyna,

Jiberdi qalmaqqa elshi bitim surap. Dem aldy sol arada on tórt myń qol,

Jiberý jaýǵa elshi burynnan jol.

Elshiniń qulaq, murnyn kesip alyp,

Ulaly qaıtarypty bitim dep sol.

Bitimniń ketti arty burysyna,

Tura ma qazaq shydap munysyna.

Kórgen soń elshilerdiń qulaq-murnyn,

Bolmady endi toqtap turysyna.

Kóterdi soǵys týyn eki jaǵy,

Jeńilip aýdarylar kimniń taǵy.

Ataqty batyrlardyń bári de bar,

Qazaqtyń kemeline kelgen shaǵy.

Shydamaı júrgen batyr buryn kekke,

Aǵamnyń kete me dep qany tekke.

«Jýam dep qandy qanmen» Sary batyr,

Shaqyrdy Ulalyny jekpe-jekke.

Batyrǵa jekpe-jekten ólim qashqan,

Ejelden qazaq jaýy kegi ulasqan.

Seskený, jeńilem deý oıynda joq,

Ulaly menmendigi shennen asqan.

Aıýdaı arpalysqan qaqpandaǵy,

Býradaı burqyrady aqpandaǵy.

Maıdanǵa at oınatyp jeke shyqty,

Qaımyǵý kóńlinde joq jasqanbaǵy.

Kórýge kózge úreıli túsi sýyq,

Mańyna bara almastaı kisi jýyq.

«Kel, beri, qaıtaıyn,-dep aıǵaı saldy,-

Qanmenen qanjarymnyń júzin jýyp!».

Ulaly oıqastatyp Shubar atty,

Qalmaqtar týyn bulǵap, dabyl qaqty.

«Maıdanǵa tez shyq!» degen belgi berip,

Qylyshyn qolyna alyp bulǵaqtatty.

Jetelep Sary baryp jaıaý atyn,

Áýeli hannyń aldy ruqsatyn.

Surady kópten bata qolyn jaıyp,

Erlerdiń eski ádeti bata alatyn.

Qol jaıdy Ýálı ata kózin súzip,

Qaltyrap kózdiń jasy kóńlin buzyp.

Shubyrtyp birtalaı-aq keshiktirdi,

Áýlıe, árýaqtardyń atyn tizip.

Atyna mindi Sary batany alyp,

Qalmaqty kóreıin dep jeke baryp.

Maıdanda at oınatqan Ulalyny

Kóredi Japal batyr nazar salyp.

Denesin ashý kernep yzalanyp,

Ketedi eki kózi ottaı janyp.

Dirildep ózin-ózi toqtata almaı,

Jóneldi Kúreń atpen topty jaryp.

Maıdanǵa Japal ketip barady dep,

Shý etti turǵan halyq oǵan nalyp.

Halyqtan, hannan ruqsat, almaı bata,

Barýy Japal erdiń desti qata.

«Aman-saý qaıtpaıdy-aý» dep ýaıym qyp,

Qynjyldy basyn shaıqap Ýálı ata.

«Japaldan,-dedi,-Ulaly qaıraty ústem,

Maıdanǵa jáne aılaker talaı túsken.

Jazym bop ketedi-aý,-dep,-shirkin bala»,

Az emes Japaldy aıap ókinisken.

«Ol qalaı úlken turyp joldy alady,-

Dep Sary ashýlanyp doldanady,-

Bergen joq han ruqsat, halyq bata,

Tártiptiń endi, mine, bolmaǵany».

Aqylǵa tuıyq batyr, ashýy kóp,

Sadaǵyn atamyn dep ońdalady.

Saryny kóp qamalap jibermedi,

«Estigen adam saǵan kúler,-dedi.

Kópke sen toqtamasań,-deıdi Dańǵyl,-

Ózińe óz kesiriń tıer,-deıdi.

Sengeniń kópshilik pe, oq pa, Sary,

Emessiń kópten kúshti toqta, Sary.

Egerde kóp aıtqanǵa toqtamasań,

Birdeısiń oq atqanmen kópke, Sary.

Bermeı kór myqty bolsań, kópke erik,

Shyǵarsyń bolattaı-aq bolsań berik.

Gýlese, kóptiń kúshi sol sekildi,

Eriter bolatty da qyzǵan kórik.

Degende Sary batyr sózge kónip,

Ashýdyń betindegi oty sónip.

Nege men istedim dep ókingendeı,

Óreskel óz minezin turdy sógip.

Barǵanyn ruqsatsyz Japal erdi,

Han Esim bul minezin teris kórdi.

Demesten sonda daǵy jaqsy, jaman,

Burynǵy qalybynda tura berdi.

Er Japal at oınatyp shyqty toptan,

Batyrdyń qaıtar emes júregi oqtan.

Kek kernep, eki kózi ottaı janyp,

Denesin qalshyldatyp ashý tutqan.

Kózge ilmeı maıdan jerde Ulaly tur

Balany qarsy aldynan kele jatqan.

Mensinbeı Japal erdi Ulalynyń,

Sondaǵy kelemejdep sózi aıtqan:

Japaldy kórip Ulaly,

Keýdesin yza kernedi.

Menmendik bılep qart batyr,

Kisi ornyna kórmedi.

Kelemejdep, keketip,

Qolyn «ket! dep sermedi.

-Ashıdy janym qulym eń,

Іzińshe qaıt sen,-dedi.

Sary kelsin maıdanǵa,

Júrekti bolsa er,-dedi.

Qolymda ósken qul ediń,

Jýyndy iship semirgen.

Tabaqtyń jalap juǵynyn,

Qaq súıekti kemirgen.

Maǵan qarsy shyǵady,

Kúder úzgen ómirden.

Ólem dep kelsin Saryǵa aıt,

Bolsa da jany temirden.

Japaldyń jaýaby:

-Sap-sap, batyr, oılap aıt,

Myń sózde bolar bir toqtam.

Myń jylqyǵa bir boran,

Batyrǵa ajal-bir oqtan.

Saǵan teńdes qazaqta

Kelgenim joq er joqtan.

Ákemniń qanyn almaqqa

Jalǵyz shyqtym men toptan.

Ajalyńa arnalǵan

Qanjar men bolat keń soqqan.

Asqanǵa bar bir tosqan,

Qyla berme sen maqtan.

Basyńdy keldim almaqqa,

Qapyda qalma, al saqtan!

Ulalynyń jaýaby:

Ulaly sonda sóıledi:

-Qulym ediń keshegi,

Qarsy keldiń aldyma

Batyrdaı bolyp kósheli.

Menimenen aıqassań,

Janǵan otyń óshedi.

Іzińshe qaıt artyńa,

Ajaldyń tımeı kesegi.

Siltesem qylysh domalap,

Jerge de basyń túsedi.

Uıalamyn halyqtan

Urysty qulmen desedi.

Maıdanǵa seni jibergen,

Aıtshy maǵan kim?-deıdi.

Іzińshe qaıt jelikpeı,

Ashıdy janym shyn,-deıdi.

Zarlap qalar sen ólseń,

Úıdegi pushyq kúń,-deıdi.

Saryny jiber maıdanǵa,

Tilimdi alyp bul,-deıdi.

Shynjyrbalaq batyrmyn,

Teń emes maǵan qul,-deıdi.

Qarady sonda Ulaly sharshy kópke,

Tumsyǵy kóterilip ketti kókke.

-Maıdanǵa qaıdan shyqtyń, jetimshe qul,

Shaqyrǵan Sary edi ǵoı jekpe-jekke.

Basyńdy doptaı julyp alar edim,

Qylady-aý shesheń zarlap maǵan ókpe.

Saryny baryp, jiber qan maıdanǵa,

Ózińdi amanyńda tartyp shetke.

Shaıqasyp menimenen bul maıdanda,

Oılaǵan jete almaısyń shyn nıetke.

Aldyma tezden jiber qaıtpas júrek,

Batyryń bolsa ustap kelgen betke.

Japaldyń jaýaby:

-Bekerge sandyrama, kári begim,

On ese senen artyq asyl tegim.

Keltirip qylǵanyńdy óz aldyńa,

Ákemniń osy búgin alam kegin.

Túsirip shańyraǵyńdy ortasyna,

Syndyryp keregeńdi sógem kógin.

Meni qul degenińe, sheshemdi kúń,

Kelip tur tirideı-aq seni jegim.

Ulaly meni aıama, kelse áliń,

Shashylat osy búgin sýdaı qanyń.

Qolymnan endi tiri kete almaısyń,

Bolattaı temir emes bolsa janyń.

Mingesip arýlaryń at artyna,

Túsedi hantalaýǵa jıǵan malyń.

Kúń qylyp qatynyńdy, ulyńdy qul,

Aldyńa keler búgin óz qylǵanyń.

Dúnıe, altyn, kúmis jáne múlkiń,

Oljaǵa túser tegis bar jıǵanyń.

Kezekti maǵan berdi aǵam Sary,

Rızalyq berdi jáne jas pen kári.

«Ákeńniń kegin al dep óz qolyńmen»,

Jiberdi bata berip tegis bári.

Bilmeıtin óz shamasyn adyraıyp,

Aljyǵan aqymaqsyń sen bir kári.

Bekerge kók qarǵadaı qopańdamaı,

Qaıratyń bolsa, kelshi bermen káni.

Bul sózdi estip Ulaly,

Ashýlanyp jyndandy.

«Bálem qul» dep tap berip,

Yzasy qaınap, doldandy.

Ulalynyń denesi

Shoıyndaı quıǵan shombal-dy.

Kóterip batyr qylyshty,

Silteýge endi ońdaldy.

Kózderi ketti qyzaryp,

Qasqyrdaı arlan kókjal-dy.

Qyrǵaýylǵa túıilgen

Qyrǵıdaı Japal qomdandy.

Ekeýi de qolyna

Qylyshtaryn alysty.

Qarsy turyp aıanbaı,

Bir-birine salysty.

Qazaq, qalmaq batyry

Bermeımiz dep namysty.

Kese almaı qalqan, saýytty,

Qylyshtyń júzi maıysty.

Qolyna alyp onan soń,

Aıbaltamen shabysty.

Ashý kernep denesin,

Ulaly júr qalshyldap.

Aıbaltany qolǵa aldy,

Ash bórideı arsyldap.

Qarsy turyp salysty,

Baltanyń daýsy tarsyldap.

Ot shyǵady qalqannan,

Shaqqandaı shaqpaq jarqyldap.

Qaǵysyp júrip baltanyń,

Saptary syndy shartyldap.

Qolyna endi ekeýi

Naızalaryn alady.

Qarsylasyp aıamaı,

Bir-birine salady.

Jýan sannyń tusynan

Naızany Japal qadady.

Jas batyrdyń kúshimen

Biraz jerge barady.

Arsyldaǵan batyryń

Sanynan boldy jaraly.

Túrli ádis qoldandy,

Aspady eshbir amaly.

Aırylyp eski ekpinnen,

Kúshi de boldy shamaly.

Balta men qylysh zarpynan

Qalypty dendep Ulaly.

«Qashaıyn» dep oı oılap,

Atynyń basyn burady.

Namys kórip taǵy da,

Sabyr qyp shydap turady.

Menmensingen batyryń

Ózin-ózi zor sanap.

Sanynan tıgen naızadan,

Qany júr jerge sorǵalap.

Kúshi jetpeı balaǵa,

Ulaly qaldy qorǵalap.

Umtylýdy umytyp,

Bolady basyn qorǵamaq.

Osy ósirgen qulynyń

Aldynda júr jorǵalap.

Asqanǵa degen bir tosqan,

Japaldan búgin sorlamaq.

Ulalynyń er Japal

Jaǵasynan ustady.

Qatty batty janyna

Býyndyryp qysqany.

Julyp aldy atynan,

Taqymyna qysqaly.

Jantalasyp Ulaly,

Bir márte qolyn nusqady.

Kesek-kesek qan boldy,

Loqyldatyp qusqany.

Іshi ketti partyldap,

Bylǵandy tegis ystany.

Shyqqan soń jany qalmaqtyń,

Endi Japal saspady.

Az ǵana toqtap, oı oılap,

Bir isti jáne bastady.

Aldyna aldy taqymnan,

Ólikti alyp qashqaly.

Besti ógizdi óńgerdi,

Salaqtap kelet pushpaǵy.

Han Esimniń aldyna

Kókpar qyp atyp tastady.

At qoıdy qalmaq shydap tura almady,

Qazaqtar qarsy shaýyp urandady.

Shańmenen shaǵylysyp jarqyldaıdy,

Qoldaǵy naıza, qylysh quraldary.

Eki jaq ekpinimen qarsylasty,

Maıdandy shań burqyrap, tozań basty.

Batyrlar aty shyqqan urandatyp,

Іshine qalyń qalmaq aralasty.

Túsirip baýdaı qylyp kez kelgenin,

Batyrlar qalmaq qanyn sýdaı shashty.

Aıǵaılap ash bórideı qyryp júrgen

Kóresiń qan maıdanda Japal jasty.

Soǵystyń kórgennen soń mundaı túrin,

Qysylyp qalmaq jaǵy jaman sasty.

Qazaqqa qarsy turyp shydas bermes,

Maıdannan jan saýǵalap keıin qashty.

Patshasy ólgennen soń qalmaq eli

Qazaqqa qyla almady kóp shydasty.

Dushpanyn qashyrǵan soń batyrlardyń,

Maqtanyp báriniń de kóńli tasty.

Óltirip Ulalyny jaýyn jeńip,

Qazaqtyń bul soǵysta mereıi asty.

Qalmaqtar jeńilgen soń ketti qashyp,

Qaramaı aldy artyna asyp-sasyp.

Ulaly aıtyp edi asylyqty,

Súıegin qazaq qoly qaldy basyp.

Sol túni kúzet qyldy kezektesip,

Erlerdiń maqtany asyp, kóńli ósip.

Attandy tańǵa jaqyn dabyl qaǵyp,

Qytaıǵa ketedi dep qalmaq kóship.

Sol túni aıtqandaı-aq kóshe qashyp,

Ketipti biraz qalmaq Qytaıǵa asyp.

Ertemen jarar maldy mańaıdaǵy,

Bárin de aldy qazaq tegis basyp.

Ulaly jarar malyn sol jyl kúzde,

Otarlap tastap edi aıdap túzge.

Qanshama asyl uryq túıe, jylqy,

Otarda qalyp ketti túspeı kózge.

Qalmaqty bul soǵysta qazaq jeńdi,

Mal-múlkin aldy talap, basyp eldi.

Qolynda Ulalynyń kúń bop júrgen

Sóıleıin Tańsulýdan sózdi endi.

Ketken soń Japal batyr elge qashyp,

Tańsulý ýaıymdap júrgen jasyp.

Keldi dep qazaq hany qalyń qolmen,

Qalmaqtar atqa mingen shýyldasyp.

Óltirip Ulalyny qazaq jeńdi,

Dep aıtyp kelip jatty jáne qashyp.

Esitip bul habardy Tańsulýdyń,

Kóńili qýanǵannan ketti tasyp.

Іzdep kep Esim han men kóp qosynǵa,

Sondaǵy aıtqan sózi amandasyp:

-Kórdim be tirligimde, qaıran halqym,

Keldiń be aman-esen, týǵan halqym?

Eldegi bala-shaǵa, kelin-kepshik,

Aman ba kempir men shal, eski qartyń.

Joqtaǵan eldiń kegin ardaqty erler,

Júrmisiz saý-salamat tegis jalpyń?

Aman ba mal men basy qaıran elim,

Jáne de kindik qanym tamǵan jerim?

Ósken jer, kúlip oınap jastyǵymda,

Shalqyǵan jáne, shirkin, shalqar kólim.

Qalmaqqa kekti joqtap izdep kelgen

Raqmet bárińizge, ardagerim.

Sizderge kórgenimdi baıandaıyn,

Tarqasyn ishimdegi qatqan sherim.

«Qalmaqqa ólmeı, qatyn bolmaımyn» dep,

Murnymdy ózim kesip, boldym kórim.

Qaınaıdy zyǵyrdanym túskende eske,

Qalmaqtan túrli azap kórgenderim.

Esimnen shyǵar ma eken pushyq kúń bop,

Tezegin Ulalynyń tergenderim.

Bu da umyt bolar ma eken, qaıran halqym,

Zarlaýmen kúni, túni júrgenderim.

Qalmaqqa kekti joqtap izdep kelgen,

Raqmet bárińizge, ardaqty erim!

Aldııar, quldyq sizge, taqsyr hanym!

Jolyńa bolsyn pıda shybyn janym.

Tilegim armansyzbyn dep júrýshi em,

Urttasam Ulalynyń tamshy qanyn.

Keled dep halqym izdep qýanyp em,

Jibin kórip aıaǵynan qarshyǵanyń.

Tilegim osy búgin qabyl bolyp,

Kóńilden qapalyqty arshyǵanym.

Urttadym Ulalynyń qasyq qanyn,

Qalmaqtan kórdim qazaq kek alǵanyn.

Raqmet alǵys aıtam, taqsyr, sizge,

Halyqqa basshy bolyp el jıǵanyń.

Óltirip Ulalyny kekti alyp,

Qazaqqa úlken baqyt bul qylǵanyń.

Tilegim boldy qabyl kóńildegi,

Ólsem de osy búgin joq armanym!

Eldi ańsap júrdim kóp jyl keıindegi,

Keler dep qaıratty erler elimdegi.

Tilegim bu da ekinshi boldy qabyl,

Qaınymnyń kózime aman kóringeni.

Urttadym Ulalynyń qasyq qanyn,

Múddaǵam boldy ásil kóńildegi.

Rahmet bárińizge, qazaq eri,

Dushpanǵa qarsy shyqqan ardageri.

Ataqty azýly er ed Ulaly da,

Qalmaqtan alpys ata shyqqan bóri.

Qudaıǵa sansyz shúkir, qyldym táýbe,

Ózine qylǵanynyń keldi keri.

Qylyp ed meni aıap kóp jaqsylyq,

Artynda qalǵan jalǵyz qyzy Seri.

Qııanat, jamanshylyq qylmańyzdar,

Egerde qylsańyzdar qurmet meni.

Tańsulý sulýlardyń edi biri,

Betinde sulýlyqtyń bar ed nury.

Bolǵanda pushyq kempir qosyldy elge,

Ajalsyz júrgennen soń bolyp tiri.

Ol kúni Ulalynyń Seri qyzy,

Qalyp edi ordasynda jalǵyz ózi.

Qalyń qol eshbireýi tımedi oǵan,

Sebep bop Tańsulýdyń aıtqan sózi.

Ulaly qatal edi shennen asqan,

Qazaqpen ásirese kóp jaýlasqan.

Ertemen túıege artyp Ulalynyń,

Súıegin alyp júrdi tastamastan.

Qazaqqa qalmaq jaǵy bolyp óktem,

Júrýshi edi qazaq kútip kekti kópten.

Ólgende Qojabergen eldi qorlap,

Súıegin Ulaly da alyp ketken.

Oljaǵa belden batyp qazaq ketti,

Qanmenen qandy jýyp, alyp kekti.

Tartýmen Ulalynyń Seri qyzy,

Súıegin ákesiniń izdep kepti.

«Qazaqtar eger alsa, jalǵyz basym,

Jolyna ákem úshin qurban,-depti.

Berer dep han ákemdi, ıakı meniń

Artar,-dep,-moıynyma kúń mindetti».

Tartýy-júz qara nar kilem japqan,

Júz qara at kúmispenen turmandatqan.

Týǵandaı barlyq nary bir ingennen,

Attaryn deıtin bir-aq bıe tapqan.

Laıyq ajaryna syn-symbaty,

Ajaryn aqaýlatqan qaıǵy daty.

Osyndaı Esim hanǵa tájim qylyp,

Myna sóz aryzdaǵy jazǵan haty:

-Aldııar taqsyr, han Esim!

Ónege bergen Shyńǵyshan.

Kedergige kezdespeı,

Yldıdan órlep, shyńǵa ushqan.

Jaýyńdy jeńip, muqatyp,

Ótkerdiń kóbin qylyshtan.

Qaza tapty kóp adam Búgingi osy urystan.

Qaharly bolý-qan tógý,

Qalǵan bir mıras Shyńǵystan.

Han urpaǵy han bolyp,

Basqaryp eldi bılediń.

Altyn taǵyń astyńda,

Táji boldy kıgeniń.

Dáýlet qusy qonyp basyńa,

Arǵymaq tulpar mingeniń.

Qarsylasqan dushpandy

Qaıtaryp betin jeńgeniń.

Altyn taqqa mingeli

Eshkimnen kemdik kórmediń.

Eregesken dushmanǵa

Kúsh qaıratty sermediń.

Sazdaı taptap dáýletin,

Qalmaqty nandaı ılediń.

Han menen han kelispeı,

El menen el jaý boldy.

Kegine kegi ulasyp,

Bitimi joq daý boldy.

Óshtesip eldiń arasy

Kóbeıip bále qaý boldy.

Jeńilgen eldiń basyna

Qaıǵyly tuman taý boldy.

Tynysh jatqan elderdiń,

Maly men basy saý boldy.

Qazaq, qalmaq aty egiz,

Ejelden-aq teń edi.

Tatý bolsa sııarlyq,

Altaı men Arqa keń edi,

Ulaly qalmaq eline

Ataqty batyr bop edi.

Qazaqty baryp shapqanda

Ne bolar arty demedi.

Maqtamaımyn ákemdi,

Raqymy júdá kem edi.

Ákemniń ras, taqsyr han,

Ǵadalattan taıǵany.

Men aıtpasam, el aıtar,

Іstegen isi-aıǵaǵy.

Buryn shapty elderdi

Tynysh jatqan qaıdaǵy.

Jas baladaı umtyldy,

Alam dep nurdy aıdaǵy.

Sonda da qalmaq eline

Ulaly edi kıelim.

Súıegin alyp barasyz,

Teńge salyp túıeniń.

Alsańyz, taqsyr, aldyńa,

Minekı, basty ıemin.

Jaqsy, jaman jumysty

Peshenemnen kóremin.

Ylaıyq kórseń qyzmetke,

Kúńdikke kıim kıemin.

Tezek terip, ot jaǵyp,

Esigińde júremin.

Qylmasań muny, taqsyr Han,

Berip ket ákem súıegin.

Aldyńa kelip aryz aıtqan

Osy da meniń tilegim!

Qyz sózin esitpekke jıyldy kóp,

Otyrǵan han shatyryn aınala kep.

Han jınap batyrlaryn aqyldasty,

«Súıekti beremiz be, qaıtemiz?»-dep.

Bári de batyrlardyń tegis keldi,

«Súıekti bermeı ketý teris,-dedi.

Kelgen qyz tartýmenen ap qaıtsyn»,-dep,

Súıekti qaıtarýǵa kelisti endi.

Qazaqqa qyz yrza bop alǵys aıtty,

Súıegin ákesiniń alyp qaıtty.

Keledi qazaq qoly qaıta bettep,

Aıtalyq endi qańly Beıbit qaıtti?

Qazaqtan júrgen Beıbit qylyp qaýip,

Qalaısha qutylam dep ebin taýyp.

Jeńdi dep qazaq qoly qalmaqtardy,

Qos atpen ketken jigit jetti shaýyp.

Beıbit bı estigen soń bul habardy,

Jóneldi sol kún kóship Qytaıǵa aýyp.

Tańsheber aýatynyn bilmeı anyq,

Jyǵylyp estigende qaldy talyp.

Beıbit bı aqylyna toqtamady,

Oıshyl shal qapa bolyp qoıdy qalyp.

Qaramaı Tańsheberdiń nalýyna,

Jyǵylyp esten tanyp, talýyna,

Óleıin dep oılady shydaı almaı,

Qaıǵyǵa ákesiniń salýyna.

Oıshyl shal sebep boldy nasıhat qyp,

Býynyp qyzdyń ólmeı qalýyna.

Tańsheber qutyla almaı bul azaptan,

Qapa bop ákesine qaıǵy tartqan.

Beıbit bı kóshe bersin Qytaı aýyp,

Sóıleıik endi sózdi qazaq jaqtan.

Asyǵyp qol qaıtqan soń Japal daǵy,

Tórt bólip tún uıqysyn jata almady.

Oıyna ozyp ketý kelse-daǵy,

Uıalyp aǵasynan bata almady.

Ozýǵa tappaı júrdi Japal ilik,

Qaljyńdar: «ozsańshy»,-dep árkim kúlip.

«Oz,-dedi,-jeti-segiz joldas alyp»,

Japaldyń asyqqanyn Sary bilip.

Dúnıeniń neshe túrli bar qyzyǵy,

Ózinshe báriniń de bar qyzýy.

Jastyqta bir-birine ǵashyq bolǵan,

Qymbatty bárinen de jar qyzyǵy.

Bergen soń Sary ruqsat Japal endi,

Júrmekke qańly eline býdy beldi.

At-tony, qarýy saı, kúıeý joldas,

Qasyna jigitterden segizi erdi.

Úsh qonyp eki arada tórtinshi kún,

Jerine qańly otyrǵan bular keldi.

Eliniń bári tegis kóship ketken,

Sarǵaıyp jatqan qury jurtyn kórdi.

Belgisiz qańly eli qashan kóshti,

Mólshermen birer juma boldy desti.

Ulyp júr, ash kúshikter timiskilep,

Az emes qalǵan aqsaq qoı men eshki.

Japal er burynnan da oılaýshy edi,

Oılasa júrek oty oınaýshy edi.

Aqıqat sengenmenen Tańsheberge,

Beıbitke ishi nana qoımaýshy edi.

«Tańsheber,-Japal aıtty,-buzylmaıdy,

Іzdeýdiń jolyn tapsaq bir yńǵaıly».

Japal dep zarlap bara jatqandaı-aq

Muńly úni qulaǵyna yzyldaıdy.

Sol jerde qalyń qoldy tosyp alyp,

Máslıhat qylamyz dep kópke salyp.

Demal dep joldastaryn tastady da,

«Qaıtam,-dep Japal ketti,-mańdy shalyp».

Ǵashyqtyń shydaı almaı kúıigine,

Kep shyqty «Dolanqara» bıigine.

Er Japal shyń basynan kórdi jerin,

Jolyqqan Tańsheberdiń kıigine.

Japaldyń Tańsheber qyz oıy bútin,

Úzbeı júr qyzdan áli bul úmitin.

Kún batys Alataýdyń jyrasynan

Tútikteı álsiz shyqqan kórdi tútin.

Jóneldi baraıyn dep tútinge tez,

Jolyǵyp, adam bolsa, suraýǵa sóz.

Aıýdyń terisimen japqan qosqa,

Bulaqtyń jaǵasynan tap boldy kez.

Shal shyqty aqsaqaldy álgi qostan,

Qalypty jalǵyz ózi elden bosqan.

Oraldy amandasyp shylaýyna,

Qonaǵy kelgendeı-aq kópten tosqan.

Degendeı jaý ma, el me boldy oıynda,

Netken shal jalǵyz qalǵan sý boıynda.

Júrgenin túıe minip osy shaldyń,

Kórgennen tústi esine óz toıynda.

Tańsheber túsindirgen shaldyń jaıyn,

Esińnen shyǵarma dep muny árdaıym.

Kórýge yntyq bolǵan oıshyl shaly,

Minekı, oıda joqta boldy daıyn.

Azyraq dem almaqqa attan tústi,

Іstegen júgeriden sýsyn ishti.

«Ketti,-dep,-endi Qańly el bolýdan»,-

Oıshyl shal baıandady bolǵan isti.

-Tańsheber qaıǵy jutyp zarlap ketti,

Sálemin, Japal, saǵan arnap ketti.

Aıdahar qyzyn shyrmap aılasyna,

Aıamaı qalyń eldi arbap ketti.

Shyqpaǵan keýdesinde shybyn jany,

Qaraıǵan ákesine ábden qany.

Іzdeseń, izdemeseń erik ózińde,

Osylaı qysqa aıtqanda istiń máni.

Senem dep ákesine qany buzyq,

Qaıǵynyń teńizine ketti júzip.

Berdim,-dep,-amanatyn aman saqtap,-

Áperdi kisesinen gaýhar júzik.

-Bolmaıdy,-deıdi Japal,-kúder úzbek,

Er isi qıyndyqty sýdaı júzbek.

Aq iske aqyl aıtqan aıyp emes,

Baramyn, ata, aqyl aıt, qalaı izdep.

Shal aıtty: «Іzdeý kerek názik jolmen,

Bolmaıdy barýyńa qalyń qolmen.

Jaqsylyq, jamandyqty qabat oılap,

Іsteńder máslıhatty aqyl-oımen.

Qytaıdan ala almaısyń, jeńip kúshpen,

Qazaqtan qalyń Qytaı qalaıda ústem.

Qaıratyń jumsalmasa dál ornyna,

Bolasyń túz qusyndaı qolǵa túsken.

Aqyldas han-qarańmen, ábden sóıles,

Qorytyp máslıhatty, bir jerge úıles.

Qytaıdy tynysh jatqan qozǵap alsa,

Qazaqtyń sharasy joq basyn ımes».

Aqylyn shaldyń aıtqan maqul kórdi,

Qol jaıyp, qosh aıtysyp bata berdi.

Tastaǵan joldastaryn jerge kelip,

Keıingi qoldy tosyp jata berdi.

Qalyń qol kep túsindi istiń mánin,

Aýzynan beıbastardyń shyqty jalyn.

Qolynan keleri joq kertartpalar

Tistesip barmaqtaryn, urdy sanyn.

Qańly eli aldap ketti rasynda,

Tastapty atameken murasyn da.

«Emes pe jesir ketken elge namys,

Іzdemeı,-bireý aıtty,-turasyń ba?»

«Jesirden,-bireý aıtty,-kúderińdi úz,

Qytaıǵa bara almaımyz ony izdep biz.

Qazaqqa jesir ketse, jeri qaldy,

Japalǵa tabylmaı ma sondaı bir qyz».

«Qańlynyń qashqandyǵy boldy anyq,

Boldy,-dep bireý aıtty,-betke salyq».

Qorytyp máslıhatty aqyrynda:

-Japaldyń ózi bilsin,-dedi halyq.

-Іzdeımin,-dedi Japal,-Tańsheberdi,

Júrmeımin, ony tappaı, basyp jerdi.

Jolynda jaqsy-jaman ár ne kórip,

Іshtegi tarqatamyn qaıǵy-sherdi.

Rızalyq han, ruqsat berse halyq,

Іzdeımin bir-aq kisi joldas alyp.

«Qytaıdan kúshpen jeńip alam» desek,

Emes pe mólsherden tys masqaralyq?

Kópshilik Japal sózin maqul desip,

Saýytyn Sary ústinen berdi sheship.

Batyrlar bireýine biri qarap:

-Al buǵan barady,-dedi,-kim ilesip?

-Іs emes, sheshen barar daýlaıtyn daý,

Іs emes, batyr barar muqatar jaý.

Senimdi jas jigitten joldas ertem,

Kópshilik, berseńizder maǵan tańdaý.

Kópshilik: «Durys,-deıdi Japal sózin,

-Tańdap al bir jigitti,-deıdi,-óziń».

Batyrlar osylaısha uıǵarysty:

«Bar ǵoı,-dep,-bul balada úlken sezim».

Joldasqa Quladyndy aldy qalap,

Jigit edi tula boıy tolǵan talap.

«Bir atty óziń tańdap min» degende,

Sarynyń atyn mindi Úkibalaq.

Ári ánshi, sybyzǵyshy jáne mergen,

Jalyqpas áńgimeden buǵan ergen.

Aılaly jáne uıqyǵa óte sergek,

Qyraǵy qylyp etkendi jazbaı kórgen.

Birinen óneriniń biri asqan,

Boıyna ábden sińgen bala jastan.

Ańdardyń, haıýandardyń únderin de

Salatyn dál ózindeı buljytpastan.

Aqylǵa parasatty artyq zerek,

Aqkóńil, til qaıyrmas ári elgezek.

Aılaly, óte shaqqan soǵysqa da,

Batyr ed ádisi kóp qaıtpas júrek.

Senimdi irikteıdi joldas taýyp,

Joldastyń senimi joq ózi qaýip.

Elsizde qalǵyrttyrmas sózge sheshen,

El barda júrgen jeri dýman-saýyq.

Tulpardy er Quladyn tańdap mindi,

Erýge er Japalǵa býdy beldi.

Bata alyp kópshilikten qolyn jaıyp,

Júrmekke daıarlandy ekeýi endi.

Tańsulý balasyna bata berip,

Zarlady kózi jasty, kóńli erip.

Áýeli bir Allaǵa jalbaryndy,

Áýlıe, árýaqtardyń atyn terip.

-Bálege qazaǵa yrza degen sabyr,

Allaǵa sansyz shúkir kórsem zábir.

Sherinen Zalal-Karde aman saqta,

Múminge Rahman, Ráhım, Haııý Qadyr.

Kóńlimniń qýat kúshi, júrek maıym,

Ne bolar sen kelgenshe meniń jaıym.

Zalaldy haıýanat pen adamzattan

Saqtasyn Karam aıtyp bir Qudaıym.

Qorlyqty jastaıymnan kórdi basym,

Kózimnen on segiz jyl aqty jasym.

Saparyń ekitalaı qorqynyshty,

Shamshyraq, aı men kúnim, gaýhar tasym.

Aman-saý kelgenińshe, jan qulynym,

Boıyma taramaıdy ishken asym.

Qalmaqtan kettiń qashyp jalǵyz óziń,

Jylaýda kúndiz, túni boldy kózim.

Qytaıǵa bir qyz úshin taǵy kettiń,

Qymbatym, basta tájim, baǵlan qozym.

Razymyn aq sútime bergen saǵan,

Uıqy joq kelgenińshe qaıtyp maǵan.

Kelmeı tur «toqta» deýge tilim meniń,

Jigitke ǵashyq oty bu da jaman.

Kóp halyq dep aıtady qytaı eli,

Aılamen ala almasań kelmes shamań.

Batyrlyq qylma, qalqam, kúsh jetpese,

Tabylar jáne bir qyz, bolsań aman.

Aı, kúnim, jaryq sáýlem, tezirek qaıt,

Qaıǵymen qaraımasyn muńlyq anań.

Aman-saý elge qaıtyp qosylǵanda,

Zarlatyp kettiń tastap, bar ma sharam?!

Qalmaqtan kórgen azap esten shyǵyp,

Bolyp ed jazylǵandaı jańa jaram.

Muratym boldy ma asyl degenimde,

Zarlattyń amal bar ma, shyraqqanam.

Aman bol, jolyń bolsyn zalaldydan,

Saqtasyn Karam aıtyp Haq Taǵalam!

Batasyn berdi anasy jylap turyp,

Er Japal basyn ıdi quldyq uryp.

Ekeýi qalyń qolǵa qosh aıtysyp,

Kósheniń súrleýimen ketti júrip.

Beıbit bı kóshkennen soń óz jerinen,

Qytaıdyń qondy baryp bir kólinen.

Súrleýimen eki batyr júre tursyn,

Sóıleıin endi sózdi Qańly elinen.

Qańly aýyp sol betimen Qytaı ótti,

Shubyryp kedeı-kepshik zorǵa jetti.

Aty saı, azamaty, ataǵy saı,

Aýǵanǵa Beıbit bıdiń nesi ketti.

Bir jerge qatar qańly tigedi úı,

Jerinen aýǵan elde bola ma kúı?

Beıbitti jazalaýy aıdan anyq,

Begine Úrimjiniń tartpasa syı.

Myńdap qoı, júzdep jylqy aldy jınap,

Salyq sap, beresiń dep eldi qınap.

Jınady sýsar, qundyz, qara túlki,

Bárin de alyp barmaq bekke syılap.

Bul isim olqy emes dep masattandy,

Júzdegen ishik jáne jambyny aldy.

Beıbit bı tórt-bes adam joldas ertip,

Tartý qyp bárin bekke alyp bardy.

Nazyrqap bek almady tartqan syıyn,

Munysy Beıbit bıge tıdi qıyn.

«Bir sulý Qańly bıdiń qyzy bar» dep,

Estigen Bek syrtynan kúni buryn.

«Jerime ruqsatsyz qonasyń kep,

Іsińniń istep kelgen bári de ep,-

Jekirip júreginiń otyn aldy,-

Saǵan bir aýyr jaza beremin»,-dep.

Qytaıdyń kári begi mindi ashýǵa,

Bolmaıdy adam jaqyn janasýǵa.

Beıbitke bireý aıtty: «Tilimdi alsań,

Ashýyn kepil bolam men basýǵa.

Syı emes, bektiń kóńili qyzyńyzda,

Aıtyp edi shaqyrǵanda syrlasýǵa.

Arty-órt, aldy mynaý Qytaımenen,

Shama joq bolmaıdy,-dep,-sóz talasýǵa».

Kóp oılap, aqyrynda rıza boldy,

Bekpenen qyzyn berip jarasýǵa.

Bı qyzyn, bek unatsa, boldy bermek,

Unaı ma, unamaı ma, qyzdy kórmek.

Syılaryn qaıtarady qyzdy unatsa,

Aldyna qyzyn bektiń bı jibermek.

Beıbit bı úıine kep, aıtpaı syryn,

Sóıledi bekti maqtap kúni buryn.

«Ólsheýsiz ákem qalaı maqtaıdy»,-dep,

Jek kórdi Tańsheber qyz sózdiń túrin.

Deıdi: «Bek adam eken aqyly ken,

Raqymdy, ádiletti aldy da keń.

Halıfa ertedegi-Harýn Rashıd

Sánine saltanat pen kelmeıdi teń».

Shyqpastaı saraıynan adam kirgen,

Armansyz sol saraıda ómir súrgen.

Kórmeıdi bizdiń hanym ondaı qyzyq,

Shorydaı esiginde kúń bop júrgen.

Kelisti adam eken kelgen tolyq,

Sóılestim, saraıyna úsh kún qonyp.

«Tańsheber-jalǵyz qyzym» degennen soń,

«Tanysyp qaıtsyn,-dedi,-qonaq bolyp.»

«Barmaımyn» dep aıtýdan qandaı paıda?

«Qozym» dep aıaıtuǵyn áke qaıda?!

Senedi «Japal izdep keledi» dep,

Az kúnge aıaldatyp, tapsam aıla.

Ákesi máz bolady, qyzyn aldap,

Syr bermeı: «Shyraǵym»,-dep, tilin jaldap.

Túzetip sán-saltanat nókerimen,

Qyz bektiń saraıyna boldy barmaq.

Qalaǵa saltanatpen kelip kirdi,

Qaqpaǵa basshy bastap ertip júrdi.

Dalada emin-erkin ósken sulý

Qalanyń tar kóshesin endi kórdi.

Qorǵanda nókerleri qala berdi,

Shaqyrdy ishkerige Tańsheberdi.

Maqtaǵan bıdiń begi otyr eken,

Jalpıyp jeroshaqtaı alyp jerdi.

Alpysty bektiń jasy alqymdaǵan,

Býlyǵyp semizdikten alqyndaǵan.

«Aldaýǵa mynaý, qaıtsem, kónedi» dep,

Qyz kóńli qııalmenen salqyndaǵan.

Kıgeni oqalaǵan máýiti shekpen,

Jalaıdy qaıta-qaıta ernin kepken.

Bolsa da kúlimdemek Tańsheberge,

Ezýi yrjııady ebi ketken.

Bylshyldap zorǵa turat orynynan,

Denesin kótere almaı aram etten.

Formasy kelispegen qarny mesteı,

Áıelge jaqyndasý shyqqan epten.

Zulymdyq oınaqshytqan aram qanyn,

Toımaǵan jese daǵy eldiń malyn.

Kórgen soń Tańsheberge ǵyshqy ketip,

-Qasyma otyr,-dedi,-kelip janym,-

Dep aıtty:-syıǵa bergen ákeńe alǵys,

Bolasyń, qaıtarmaımyn, maǵan hanym».

Qyz aıtty: «Kúńdikke alsań burymkesti,

Qorlyqpen ótkerermiz kún men keshti.

Alsańyz hanymdyqqa, aryzym bar,

Ruqsat bolsa, taqsyr, sózimdi esti».

Bek aıtty: «Eljirettiń júregimdi,

Aıta ber irkilmesten keregińdi.

Naqsúıer sen bolasyń naǵyz hanym.

Beremin, ne tileseń, tilegińdi».

Qyz aıtty: «Aıtatuǵyn mynaý datym-

Bolsa da qaısy bekpen teńdes zatym.

Qaıtarmaı osy joly alyp qalsań,

Joǵalmas syıǵa kelgen kúńdik atym.

Qaıtaryp osy joly meni elge,

Alyp qaıt kúıeý bolyp izdep kel de.

Qyryq kún oıyn-toıdy ótkizińiz,

Saltanat sánińizdi kórsin el de.

Bolǵanda kúıeýim bek, tórkinim bı,

Kórsetsin bekke laıyq bı daǵy syı.

Kim meni «toqalsyń» dep kemite alar,

Ústime tigip kelsem altyndy úı».

Bektiń qyz keýdesine maqta tyǵyp,

Maqtaýmen kelistirip sózben jyǵyp.

«Berdim» dep aýzynan shyǵysymen,

Qyz úıden basyn ıip ketti shyǵyp.

Beıbit bı otyr edi oıǵa batyp,

Dep tilep qaıtarmasa qyzdy unatyp.

Úıine keldi de qyz «aýyrdym» dep,

Til qatpaı ákesine qaldy jatyp.

Bek bıge erteńine jaýshy saldy,

Jaýshyny Bı qabyldap qarsy aldy.

Bolýdy bekke ata baqyt kórip,

Keled dep quda-kúıeý daıyndaldy.

Tiktirdi alpys aq úı, alpys basty,

Sonda kep kúıeý-quda ornalasty.

Aldynan qarsy shyǵyp báıbisheler,

Kúıeýdiń qurmetine shashý shashty.

Jıyndy aqsaqaldar basqaryp júr,

Beıbit bı qarsy aldynda qasqaryp júr.

Kúıeýdiń túrin kórip kúńkildesip,

Renjip ishterinen jastary júr.

Kúnde toı, kúnde jıyn ótip jatyr,

Shashýǵa el dáýleti jetip jatyr.

Adamdar top-top bolyp saýyq izdep,

Bir jaǵy kelip jáne ketip jatyr.

Kún ótti otyz toǵyz qyrqynshy kún,

Ornady Tańsheberge qarańǵy tún.

Ólmekke basyn tigip otyrdy qyz,

Kelmese Japal izdep osy búgin.

Japal men Quladyn da sol kún jetti,

Aýdarmaı keldi jaqyn elge betti.

Attyly lek-lek júrgen jaıaý adam,

Jıylǵan ekeýi de kórdi kópti.

«Men barsam tanyp qoıar qańly eli» dep,

Er Japal Quladynǵa «sen bar» depti.

Osyndaı toı jıynda jaınaıtuǵyn,

Ártúrli óneri mol edi epti.

Qolyna sybyzǵysyn aldy daǵy

Quladyn atyn tastap jaıaý ketti.

Japal da jaqyn jer ed, kórip turdy,

Іshine qalyń adam baryp jetti.

Toı eken qytaı-qańly aralasqan,

Bireýdi tanymaıdy bireý tipti.

Dál búgin balýan kúres, at ta shappaq,

Kókpar men mergender de jambyny atpaq.

Syı alyp aqyn, jyrshy qaıtyp jatyr,

Quttyqtap, óleń aıtyp bekti maqtap.

Qaınaǵan qalyń adam toıdyń ishi,

Bireýdiń bireýmenen joq jumysy.

Quladyn sybyzǵyny tartqanynda,

Estigen esi shyqty turǵan kisi.

Joq edi buryn toıda, búgin kepti

El asqan bir jas jigit sybyzǵyshy.

Esitip bul habardy tyńdamaqqa,

Jıyldy tamashaǵa úlken-kishi.

Aldymen bekke kelip tartyp berdi,

Bir kúıi bir kúıinen artyp berdi.

Kórip edi bek te talaı sybyzǵyshy,

Solardyń bárinen de artyq kórdi.

Kire almaı bek otyrǵan batyp úıge,

Tysta tur tyńdap halyq úıme-júıme.

Balbyrap masattandy bektiń boıy,

Tartqanda ásirese sońǵy kúıge.

Bul kúıdi basqalarǵa tartýy kúsh,

Tolǵaýy-toqsan toǵyz, bólimi-úsh.

Qyzyǵyp bek surap edi: «Aty ne?»-dep,

-Bul kúıdiń,-jigit aıtty,-aty-«Ókinish».

Bekte bar jas jigitteı jańa qarqyn,

Baıqady ajyratyp kúıdiń parqyn.

Quljanyń asyǵyndaı apıynmen,

Syılyqqa bir myń tilla berdi altyn.

Sonda Bek kóterilip masattanyp:

«Ekensiń sybyzǵyshy asqan anyq.

Bar daǵy Tańsheberge tartyp bershi,

Tyńdasyn qulaǵynyń quryshy qanyp».

Quladyn Tańsheberdi bildi sonda,

Shyrmalyp otyr ǵoı dep túsip torda.

Kúı tartyp sybyzǵymen, bildireıin

Japaldyń júrgendigin osy toıda.

Sony oılap úıden shyqty kidirmesten,

Kóılektiń baılamastan baýyn sheshken.

Qyzǵa kep sybyzǵyny tartqanynda

Aıryldy estigender múlde esten.

Sypaıy ún sybyzǵydan syzylady,

Eriksiz estigender qyzyǵady.

Keı kezde zarlaǵandaı úni shyǵyp,

Kóńili qaıǵylynyń buzylady.

Tyńdaýshy basqa estigen bylaı tursyn,

Muńaıyp ólim kútken qyzǵa unady.

Túlkige túıilgendeı túz qyrany,

Bulbuldaı keıde únin júz burady.

Keı kezde tulpar attyń dúbirindeı,

Kórikteı gýlep dúken qyzdyrady.

Keı kezde kóldeı tolqyp, seldeı aǵyp,

Tasqyn bop taý men tasty buzdyrady.

Kútkendeı osy kúıden bir jaqsylyq,

-Bul kúıdiń aty ne?-dep qyz surady.

Bul meniń óńim emes, túsim dedim,

Igilik, óńim bolsa, isim dedim.

Sarynyn sybyzǵynyń túsinsem de,

Tiline byldyraǵan túsinbedim.

-Kúıdiń tilin aıtaıyn,

Túsinbeseń hanysha.

Kúıdiń tili qıyn ba,

Sarynyn jete tanysa.

Qaraımas ǵashyq bolmaıdy,

Qaıǵy tartyp nalysa.

Ótpeıtin jiger bolmaıdy,

Qaıratyna janysa.

Baıaǵyda bir jigit

Ǵashyq jaryn izdepti.

Kelmeske jary ketse de,

Kúderin onan úzbepti.

Saryýaıym ulǵaıyp,

Qońyr salqyn kúz jetti.

Kúni-túni uıyqtamaı,

Júrisin jigit údetti.

Іzimenen jarynyń

Elinen jigit aýypty.

Sáýirdiń qara bultyndaı

Qabaǵyn qars jaýypty.

Aqyrynda ǵashyǵyn

Іzimen izdep taýypty.

Jolyqpasa sol kúni,

Bolypty jary qaýipti.

Sybyzǵy syryn aıtpaıdy,

Dabyl qaǵyp dabystap.

Sybyzǵy syryn túsinseń,

Aqyl oılap, ádis tap.

Egerde kútse erteńdi,

Ketpekshi jary alystap.

Sybyzǵynyń syryna

Sarynynan tanyspaq.

Sol sebepti hanysha,

Bul kúıdiń aty «Tabyspaq».

-Toqtat,-dedi Tańsheber,-

Túsindim,-dedi,-sóz qysqa.

Tartar kúniń aldyńda,

Demińdi al, biraz tynysta.

«Jaý myqty» dep seskenbeı,

Senisken sertti nyq usta.

Otyr,-dep,-biraz,-jigitke,

Shyǵyp ketti qyz tysqa.

Úıden shyqty Tańsheber,

Kelem dep biraz aınalyp.

Barmaq boldy kúıeýge,

Túrli qııal oılanyp.

Іsteıin dep bir ádis,

Aldyn ala qamdanyp.

Taǵzym etti bekke kep,

Qalmasyn dep shamdanyp.

Boldy dep mendik kári bek,

Іshinen qaldy maldanyp.

Bek otyrǵan ordaǵa

Tańsheber kirip kelgende,

Masattandy sonda bek

Qalyńdyǵyn kórgende.

«Jiberetin,-dedi qyz,-

Meniń joq sizge jeńgem de.

Yrza boldym atama,

Jupty ǵyp sizge bergenge.

Ashyldy shaıdaı kóńilim,

Dıdaryńdy kórgenge.

Kórmeńiz aıyp, bekzadam,

Ruqsatsyz kelgenge.

Baqytty boldym dep júrmin,

Bek súıip meni unatty.

Qyryq kún oıyn toı bolyp,

Qyzyqqa ábden el batty.

Shóldegen sýdyń ornyna,

Sýsynǵa jutty sharbatty.

Aq jambyny asyqtyń

Ornyna tigip báıge atty.

Qaıyn jurtyń qadirlep,

Kórsetip jatyr qurmetti.

Danalyq jáne porymyń,

Hanzadalar symbatty.

Ǵadalatty adamsyz

Halqyńa artyq qymbatty.

Burynǵy aıtqan bir mysal

«Myqty bolsań nápsiń tyı».

Aqylyń aspaı, bek bolma,

Paraqor bolsań, bolma bı.

Jiberipsiz bir jigit,

Tartyp ber dep maǵan kúı.

Jibergen siz bolǵan soń,

Oǵan da laıyq qandaı syı.

Qaradan shyqqan hanymmyn,

Halqyma sózim batymdy.

Alǵys aıtam, bek, sizge,

Tanydyńyz zatymdy.

Qulaqqa jaǵyp únderi,

Sybyzǵy kúıi tatymdy.

Syıǵa bersem ne deısiz

Jıren jorǵa atymdy.

Máslıhat surap kep turmyn,

Aıtar dep sizdi ǵaqyldy.

Bilesiz, taqsyr, ózińiz,

Teris penen maquldy.

Yqtııar sizde, Bekzadam,

Násilimiz bizdiń qatyn-dy.

Maqtan kirip kári bek,

Qorazdanyp mastandy.

Sol jaqtaǵy jastyǵyn

Oń jaqqa alyp, jastandy.

-Qaqpaımyn,-dedi,-qolyńdy,

At túgil, sura basqamdy».

Bermeımin deýge Beıbit bı,

Bek aıtqan soń jasqandy.

Kúlimdeı qarap, qyz Bektiń

Júregine daq saldy.

Qasyn qaǵyp sylańdap,

Qumartqandaı tamsandy.

Qyryndaı qarap qyz ketti,

Aılamen tosyp asqandy.

Jigitke jıren atty bergizdi erttep,

Barmasam tabyspaqqa maǵan sert dep.

Túsken joq atty alǵan soń qaıta kózge,

Almady oıyna eshkim ony zerttep.

Qysylmaı mundaı túnde kim júredi,

Qaltyrap qaýip kútken qyz júregi.

Ulyǵan qasqyr bolyp Quladynnyń

Daýsynan qoılar mańyrap, ıt úredi.

Mezgili tún ortasy bolǵan shaqta,

Qyz keldi aıtqan sertpen tabyspaqqa.

Surasyp aman-esen bolǵannan soń,

Úsheýi «táýekel» dep mindi atqa.

«Ońla,-dep,-óziń joldy, Japar egem»,

Bet alyp ketti júrip elat jaqqa.

Úsheýi júre tursyn jolmen ketip,

Mingeni óńkeı tulpar gýildetip.

Sóıleıik endi sózdi artqy jaqtan,

Túnniń de qalyp edi jarymy ótip.

Bir-birin báıbisheler sózben qaýyp,

Biriniń biri qazyp minin taýyp.

Kádege talasam dep shýyldasyp,

Minekı, tún ortasy ketti aýyp.

Men jamby, at alǵany almadym dep,

Attan qur, shapan kıgen qalǵanym dep.

Men shapan kımedim dep kóılek kıgen,

Ananyń menen dep júr alǵany kóp.

Kári bek aıaǵan joq qyzdan malyn,

Bolad dep qolǵa tıse sulý hanym.

«Qańlynyń kádesi» dep atyn atap,

Qatyndar esebi joq alǵan alym.

Uıyqtamaı jatty kúıeý kózin myzǵap,

Keled dep jeńgeleri búgin qyzdy ap.

Qyzdan da, jeńgeden de derek bolmaı,

Aýǵansha tún jarymy ketti uzap.

Shydamaı kúıeý ashý shaqyrady,

Tańdy da búıte berse atyrady.

Bolǵanda bekke aparmaq jeńgeleri

Taba almaı qyzdy izdep, ah urady.

Shydamaı aýlaq úıde kúıeý jatsyn,

Qatyndar qashqan qyzdy qaıdan tapsyn.

Ne bolmaq bek estise o da málim,

Ketti dep qyzyń qashyp bıdi oıatsyn.

Osyndaı toıdyń arty boldy búlik,

Jalpy elge bir bı emes, búlinshilik.

Barmaǵyn Beıbit tistep, sanyn soqty,

Syr baryn sybyzǵyda sonda bilip.

Shabynyp jata tursyn albıtyp bek,

Beıbit bı elin jıdy jete almaı tek.

Qańlylar atqa mindi, bekke aıta almaı,

Bul qyzdy alyp ketken qazaqtar dep.

Teńseldi bir bı emes, eli shoshyp,

Úıde erkek, úıirde at qalmaı josyp.

Jóneldi kóp jigitpen jershilderi,

Almaq bop asýlardy buryn tosyp.

Dep edik eki jigit, bir qyz qashty,

Úsheýi tulparyna qamshy basty.

Jobalap ózderiniń kelgen jolyn,

Orǵytyp bir bıik kep belden asty.

Jeldetip shaqpaq shaǵyp, jańbyr jaýyp,

Bolǵan soń qarańǵylyq jol adasty.

Aldy arty jol men jondy boljaı almaı,

Qysylyp bul úsheýi jaman sasty.

Ne amal, endi buǵan ne isteımiz dep,

Az turyp sol arada aqyldasty.

«Táýekel, ashylǵan soń júreıik» dep,

Panalap otyrdy kep bir jartasty.

Tań atty, jańbyr qoıdy, boldy jaryq,

Kórindi alys jaqyn bári de anyq.

Jóneldi úsheýi atqa mindi daǵy,

Artyqsha bolmasa da jolǵa qanyq.

Qańlylar tań aldynda shyqty qýyp,

Attary kókpar shaýyp qalǵan sýyp.

Tótelep jershilderi kele jatyr,

Uzatpaı jetemiz dep jerde jýyq.

Qashty dep qazaq penen bıdiń qyzy,

Elge lań saldy ǵoı dep munyń ózi.

Gýildep osylaı dep kele jatqanda,

Uzamaı úsh tulpardyń kezdesti izi.

Qýandy qýǵynshylar izdi taýyp,

Jóneldi tótesimen jele shaýyp.

Aldy taý asa almaıdy jol adasqan,

Jetemiz desti bári qylmaı qaýip.

Úsheýi jerdiń bilmeı shamasyn da,

Keledi taý bókterlep salasynda.

Quladyn qaraýyldap qarap edi,

Búıirden kórdi jaýdyń qarasyn da.

Top bolyp qýǵynshylar belden asty,

Quladyn Japalmenen aqyldasty.

«Báribir tiri tússek, ólemiz»,-dep,

Túspeýge qolǵa ólmeı sert baılasty.

Qalyń jaý kele jatyr jeldeı josyp,

Aıyrmaı urysýǵa tize qosyp.

Ekeýi qyzdy ilgeri jiberdi de,

Bir belde tura qaldy jaýdy tosyp.

Tańsheber belden asyp jalǵyz ketti,

Júregi sýyldady kórip kópti.

Beldegi kútip turǵan ekeýine

Shubalyp qýǵynshynyń aldy jetti.

Meılinshe Quladyn da jigerli edi,

Ádisin soǵysýdyń biler edi.

Qoǵadaı japyryltyp, qoısha ıirip,

Іlgeri birde-birin jibermedi.

Aıǵaılap tıdi jaýǵa Japal er de,

Kúreńge birdeı tegis bel men ór de.

Shyqqanyn bel basyna qaǵyp tastap,

Kóbeıdi bastary joq jatqan keýde.

Shabylǵan birazynyń aıaq, qoly,

Jyǵylyp at ústinen jatyr jerde.

Tıgen soń eki bóri eki jaqtap,

Qańlynyń berekesi ketti demde.

Qaıtpastan qýǵynshylar qyldy urys,

Báriniń qoldarynda naıza, qylysh.

Shyǵarmaı bel basyna qaıtaryp júr,

Dushpannyń órleýine bermeı júris.

Jyǵyp júr eki batyr túsken baýdaı,

Urysty qarsylasyp jaý da talmaı.

Quladyn keshke taman jaralandy,

Álsirep seriktikke jaraı almaı.

Er Japal jalǵyz ózi urysty endi,

Siltedi ońdy-soldy qylyshty endi.

Japaldyń Quladynǵa sonda aıtqany:

-Qoı,-deıdi,-beker munda turysty endi.

Quladyn, bolma,-deıdi,-maǵan bóget,

Júre alsań, Tańsheberdiń artynan ket.

Adasyp bir-birińnen qala kórme,

Tún bolmaı tabysyńdar tezdetip jet.

Bir ózin Japal qaldy myńǵa balap,

Kezeńnen jaýdy asyrmaı qoıdy qamap.

Jaradar birneshesi boldy jáne,

Shetinen shyqqanynda bir aralap.

Jaramaı qarsylasyp urysýǵa,

Qalǵany keıin qashty jan saýǵalap.

Qaıtaryp jaýdyń betin Japal eriń,

Jelgizip, Kúreń attyń, alyp terin.

Qaıyrmaı alǵa qaraı júrip ketti,

Bet alyp ekeýiniń asqan belin.

Qyz daǵy kóp uzamaı belge shyǵyp,

Qoıyp ed atyn baılap saıǵa tyǵyp.

Qaıtyp kep qyr basynan artqa qarap,

Panalap bir jartasty turdy buǵyp.

Japal men Quladyndy ýaıymdap,

Maıdannan aıyrmady kózin tigip.

Maıdannan jalǵyz atty betin buryp,

Jaqyndap kele berdi qatty júrip.

Quladyn ekendigin tanyǵan soń,

Aldynan qarsy shyqty qyz da turyp.

Túsirip Quladyndy attan jerge,

Qorjynnan bes-alty kez aldy sýyryp.

Baılady jaralaryn basyn tańyp,

Belin de belbeýimen qatty býyp.

Quladyn biraz jatyp demin aldy,

Jarany baılaǵan soń qanyn tyıyp.

Betalyp alǵa qaraı júrip ketti,

Ekeýi táýekel dep atqa minip.

Syrǵytyp Kúreń besti tulparmenen,

Artynan Japal er de jetti qýyp.

Júrýge er Quladyn jaramady,

Barad dep aýyr tartyp denem uıyp.

Sol jerge bul úsheýi attan tústi,

Qorjynnan pisirilgen tamaq ishti.

Demaldy atyn jatyp tynyqtyryp,

«Ońda,-dep,-Jappar egem, óziń isti.

Yńyranyp jata almady er Quladyn,

Jarasy denesiniń bolyp kúshti.

Quladyn jatty yńqyldap aýyr jara,

Іsi dep Qudirettiń bolmaı nala.

Túnimen Japal er de uıyqtamady,

Jazym bop kete me dep shirkin bala.

Osyndaı árbir túrli oıdy oılap,

Qulaq sap Quladynǵa jatty abaılap.

Ertemen úsheýi de atqa mindi,

Jarany sheship kórip, qaıta baılap.

Orǵytyp tulparlarmen kete almastan,

Erkimen Quladynnyń júrdi jaılap.

Qytaıdan qutylǵanǵa qýanysh qyp,

Keledi Tańsheber qyz ottaı jaınap.

Tulparlar jer tarpynyp aýyzdyǵyn,

Julynyp kele jatyr tisteı shaınap.

Kóp jaýlar qalyp edi bul úsheýin,

Ala almaı yza bolyp ishi qaınap.

Qosylyp kóp qýǵynshy jáne kelip,

Túnimen at-turmanyn jatty saılap.

Qýmaqqa erte turyp keńes qyldy,

Joǵalmaı jetedi dep izi saırap.

Bir jerge jaralysyn tegis jıyp,

Ólgenin bir shuqyrǵa kómdi úıip.

Shyqsyn dep qarý-jaraq attary saı,

Bildirdi basshysy osylaı habar qylyp.

Bes júz er, at qarýy saı irikteldi,

Artynan úsheýiniń qýyp berdi.

Júırik at mingenderi jele shaýyp,

Bular da tústik jerge júrip keldi.

Jaı júrip qashqynshylar sol ýaqytta,

Órmelep bara jatyr ed bıik beldi.

Tús aýa qýǵynshylar bara jatqan,

Qarasyn úsheýiniń anyq kórdi.

Órmelep shyqty úsheýi bıik belge,

Adasqan tanys emes júrip jerge.

Qarady kóz jiberip alǵa qaraı,

Júretin jolyn boljap Japal er de.

Demaldy bel basynda biraz turyp,

Qarady aldy-artyna moıyn buryp.

Lek-lek bop shań burqyrap kele jatqan

Artynan qýǵynshyny kórdi qýyp.

Úsheýi sonda turyp aqyldasty,

Qýǵynshy olar da kep jaqyndasty.

«Qalam,-dep,-Japal jalǵyz,-Quladynǵa,-

Kete ber,-dedi,-qyzǵa bolyp basshy».

-Kóp jaýǵa qalaı jeke qalasyz,-dep,

Qamyǵyp kózine qyz aldy jasty.

Ruqsat ózińizden bolsa men de,

Soǵysqa kireıin de túıip shashty.

Yrzamyn, ne kórsem de sizben birge,

Jolyńa ataǵan men qurban basty.

Jasymda serýen qylyp júrýshi edim,

Áskermen birge mashyq qylýshy edim.

Úırenip qyz da bolsam bul ónerdi,

Soǵystyń túrli ádisin bilýshi edim.

Kórmedi qyzdyń sózin Japal durys,

-Sóılediń nege,-deıdi,-sózdi burys.

Áıeldi serik qylyp batyrlardyń

Eshbiri qylǵan emes jaýmen urys.

Tańsheber Japalǵa aıtty sonda turyp,

Atynyń alǵa qaraı basyn buryp:

-Ertip ket Quladynǵa dep aıtasyz,

Qasyńda qalýymdy namys bilip.

Ne bolar istiń arty oılan, batyr,

Іshine kóp dushpannyń jalǵyz kirip.

Nıetim soǵyspaqshy em men de jaýmen,

Jolyńa bir basymdy qurban qylyp.

Іs bolsa jaqsy, jaman qan maıdanda,

Ózińmen kórsem dep em birge júrip.

Qytaıǵa el aýǵanda qaldym talyp,

Qaıǵyńa órtendi ishim ottaı janyp.

Oıshyl shal sebep boldy moıynyma,

Býynyp ólmekshi edim arqan salyp.

Dushpannan jazataıym bolsań, batyr,

Ne bolar meniń kúnim senen qalyp.

Shaıqasyp bul jaýlarmen ruqsat ber,

Qumardan shyǵaıyn da meıirim qanyp.

Ózińmen jaqsy, jaman bir kóreıin,

Aryzymdy qabyldańyz tilimdi alyp.

-Bul jumys,-Japal aıtty,-ekitalaı,

Pendesin ózi saqtaıt Jappar Qudaı.

Oılaý men ýaıymnan paıda joq,-dep,

Jóneltti ekeýin tez alǵa qaraı.

Er Japal bel ústinde qaldy jalǵyz,

Tańsheber ketti júrip jylaı-jylaı.

Qýǵynshy artyn jıyp, basyn qosyp,

Jaqyndap Japalǵa da keldi josyp.

Máslıhat qyldy qashyp ketpesin dep,

Balany ustamaq bop aldyn tosyp.

Jas batyr kórdi anyqtap jaýdyń kóbin,

Tósaıyl tartty myqtap attyń belin.

«Alash» dep urandatyp aıǵaı salyp,

Aldynan qarsy shyqty Japal eriń.

Qýǵynshy jaqyn kelip shamalasty,

Kóredi jeke turǵan Japal jasty.

At qoıdy ortaǵa alyp ustaımyz dep,

Bir ózi qalyń jaýǵa aralasty.

Aıǵaılap qoıǵa tıgen ash bórideı,

Jaý jaqtyń talaıynyń qanyn shashty.

Qolynda túrli qarý jas batyrdyń,

Eshbir jaý qarsy aldynan bara almasty.

Jabylyp bir balany túsire almaı,

Ne aıla qylamyz dep aqyldasty.

Ólmesten qaıtpaımyz dep urandasyp,

Osylaı qýǵynshylar sert baılasty.

Tiri ustap alamyz dep qorǵan bolyp,

Japaldy ortaǵa alyp qamalasty.

Kórgen soń jaýdyń túrin osylaısha,

Oılanyp jas batyryń jaman sasty.

Ne bolsa munyń toby buzylsyn dep,

Bir shetten topty jaryp shyǵa qashty.

Tulparmen Kúreń besti aldyndaǵy,

Syrǵytyp eki bıik belden asty.

Astynda oınaqtap júr Kúreń besti,

Er Japal «shúý» dep edi jeldeı esti.

Shýyldap qýǵynshylar aıǵaılasyp,

Bul bala bizden qorqyp qashty desti.

Bir ózi qalyń toptan shyqty qashyp,

Orǵytyp eki belden ketti asyp.

Іriktep at pen qarý jigitterdi,

Qańlylar qýyp berdi jantalasyp.

Bólinip júırik attar irikteldi,

Olar da biraz jerge qýyp keldi.

Kelsin dep qýǵynshynyń jolyn kútip,

Panalap turdy Japal bıik beldi.

Entigip bular da kep belge shyqty,

Jigitter iriktelgen óńkeı myqty.

Adam ed júz qaraly, Japal batyr

Qaldyrmaı tegis uryp attan jyqty.

Japal er kórdi jáne top qarany,

O daǵy qýǵynshy eken júz qaraly.

Aldynan qarsy shyǵyp aıqasqanda,

Jarymy attan tústi bop jaraly.

Basshysy «keıin qaıt» dep dabyl qaqty,

Dep aıtyp «ala almaımyz ol balany».

Qalǵany tobymenen keıin qashty,

Úshinshi qýǵynshyǵa aralasty.

Sol jerde basyn qosyp toqtap turyp,

Keıingi qalǵanyna habarlasty.

Jıylyp aldy-arty qosty basyn,

Sóıledi qashqynshylar hıkaıasyn.

«Degenmen jeńe almaımyz ony jalǵyz,

Balanyń,-deıdi,-basshy,-kúshi basym.

Ol ózi bel basynda jeke turyp,

Jyǵypty birinshini tegis uryp.

Aılaker qaıratty eken, qabylan júrek,

Soǵysty ortamyzǵa jalǵyz kirip.

Іlezde jartymyzdy attan jyǵyp,

Biz qorqyp keıin qashtyq qaýip qylyp».

Qolbasshy: «Boldy bále,-deıdi,-bul qyz,-

Alamyz jeńip qyzdy qaıtkende biz.

Túgeldep jalpy adamyn qaraǵanda,

Ólgeni, jaralysy bolypty úsh júz.

Qolbasshy aıtty kópke-Sózdiń shyny,

Tyńdańdar qulaq salyp endi muny.

Qýaıyq qyzdy artynan jáne qaıtyp,

Eshkimniń jyǵylmasyn buǵan júni.

Úsh márte talapker dep aıtsa daǵy,

Salbyrap kópshiliktiń shyqpady úni.

Qolbasshy jigitterdi aıtty qaırap,

Erlerdiń kete me,-dep,-basqa quny.

Esh adam baramyn dep aıta almady,

Basshyǵa eshbir jaýap qaıtarmady.

«Árkimniń jany ózine olja» degen,

Barýǵa er Japalǵa bata almady.

Basshysy myna sózdi saldy kópke:

-Osynsha qyzdy qýyp keldik shetke.

Bos barsaq qyzdy aparmaı oılańdarshy,

Beremiz ne dep jaýap jatqan bekke.

Iá ólip, ıá alyp kelmediń» dep,

Qylady Beıbit bı de bizge ókpe.

Ketkenin qyzdyń anyq estigen soń,

Bizderdi tynysh, aman qoımas tekke.

Qytaıdyń kári begi qaharlanyp,

«Kúlińdi ushyram dep shyǵar kókke».

Bir ólim endi bizge qaıda barsaq,

Kezdestik aldy, artymyz janǵan órtke.

Bul iske Beıbit bıdiń ózi sebep,

Ant buzdy qııanat qyp aıtqan sertke.

Basshy aıtty: «Qyzǵa qazaq quda túsken,

Arada jaýshy júrip, at minisken.

Kim taısa ant aýsyn dep boz at soıyp,

Shashylsyn qanyndaı bop dep serttesken.

Qalmaqty qazaq jeńdi degennen soń,

Beıbit bı antty buzyp qasha kóshken.

Qyz berip qazaqpen dos bolmaımyn dep,

Tastady jer men sýyn týyp ósken.

Ant aýǵan Beıbit endi qalmaq bekten,

Ketpeıtin qorlyq kórer ólgenshe esten.

Óltirgen Ulalyny osy jigit,

Men ony jasyraıyn nesin búgip.

Qyrady bárimizdi saý jibermeı,

Urysyp, qyzdy alam dep qylsaq úmit.

Uryssaq, qyrylarmyz bekerge biz,

Alýdan endi qyzdy kúderińdi úz.

Áýelden ǵashyq edi bir-birine,

Qosyldy óz teńine Tańsheber qyz».

Qolbasshy osyny aıtyp keıin qaıtty,

Áýelden bolǵan istiń bárin aıtty.

Sóıleıik endi sózdi jas batyrdan,

Beldegi jalǵyz turǵan Japal qaıtti.

Er Japal Kúreń attyń jalyn tarap,

Bir ózin táýekel dep myńǵa balap.

Keled dep jaýdy kútip kún batqansha,

Qozǵalmaı bel ústinde turdy qarap.

Kútkenmen kórinbedi jaý qarasy,

Basqa emes, eki jaqtyń qyz talasy.

Bas qosqan qýǵynshylar jerimenen

Jaqyn edi Japal turǵan bel arasy.

Qýǵynshy kún batqansha kelmegen soń,

Oılady qaıtty ǵoı dep óz shamasy.

Er Japal Kúreń attyń basyn buryp,

Artynan ekeýiniń ketti júrip.

Bolǵanda quptan ýaqty joldasyna,

Syrǵytyp tulparmenen jetti qýyp.

Surady Japal erden jaý mánisin,

Quladyn biraz ǵana toqtap turyp.

Úsh márte aıqasqanda deıdi jaýdan,

Atynan biraz adam jyqtym uryp.

Kelmedi kún batqansha turdym kútip,

Jaýlar da qaıtty-aý deımin kóńli sýyp.

Quladyn júre almady jaraqattan,

Sol jerge úsheýi de túsedi attan.

Demalyp túnimenen jatty uıyqtap,

Er Japal qalǵan eken sharshap ábdan.

Ertemen úsheýi de minip atqa,

Sıynyp júrip ketti Jappar Haqqa.

Jaǵalap bir ózendi júrip kelip,

Shóbi mol tústi kelip bir sýatqa.

Quladyn júre almady jarasynan,

Joǵynan júrgen buryn sharasynan.

Júrýge bolmaıdy dep bul jazylmaı,

Er Japal joldasyna jany ashyǵan.

Úsheýi sol arada bir aı jatty,

Arqandap sony jerge semirtti atty.

Ańdardyń semizinen qýyp ustap,

Er Japal ózderine aýqat tapty.

Qylmaqqa talap qyldy elge júris,

Japal er bolmaıdy dep endi turys.

Aıyǵyp Quladyn da kirdi kúshke,

Jarasy denesiniń bolyp durys.

Júrmekshi boldy úsheýi aqyldasyp,

Baraıyq dedi elge bolsa násip.

Toqsannyń sol ýaqytta bas kezi edi,

Qar jaýyp saı men joldy qaldy basyp.

Bulardyń júrmegine boldy qıyn,

Qalyń qar basyp jolǵa saldy tyıym.

Jer qazyp, kepe qylyp ózderine,

Azyraq attaryna jıdy jıyn.

Úsh aı qys bul kepede boldy turmaq,

Úsheýi tapty aqyl osyny oılap.

Nany joq, ań etin jep aýqatyna,

Qaıǵysyz jata berdi kúlip-oınap.

Quladyn jazylǵan soń jara-dertten,

Án shyrqap, syrnaı tartyp, óleńdetken.

Іshinen on tórt myń qol tańdap alyp,

Japaldyń joldasy edi qasyna ertken.

Ekeýin kóńilin shat qyp zeriktirmeıd,

Kúlki sóz, ertegi aıtyp burynǵy ótken.

Qudaıym jolyn berdi deıdi bizge,

Muratqa dárýishter de aqyr jetken.

Artyqsha Tańsheber qyz qýanyshty,

Qutylyp shyqqanyna qytaı bekten.

Sóz qyldy ózderinshe Beıbit bıdi,

Ekeýin ajyratyp zar eńiretken.

Qyz berip qazaqpen dos bolmaımyn dep,

Aınyǵan antyn buzyp aıtqan sertten.

Quladyn aıtty otyryp sonda úıde:

-Júr eken qańly eli qandaı kúıde?

Jaqsylyq qyldy ma eken ıá jamandyq,

Qytaıdyń kári begi Beıbit bıge.

Bileıin bek pen bıdiń eki arasyn,

Tústi eken qańly eli qandaı kúıge.

Júr eken oıshyl shalǵa toqtamastan,

Kóshken bı qytaı aýyp, kónbeı tilge.

Kóresiz ekeýińiz,-deıdi,-qalaı,

Men baryp kelsem qaıtedi Qańly elge.

Ártúrli bolǵan istiń bárin bilip,

Jetpeı-aq kep qalarmyn on bes kúnge.

Bul sózge ekeýi de maqul depti,

Kidirmeı er Quladyn júrip ketti.

Jol júrip eki arada az ba, kóp pe,

Bir kúni qańly eline baryp jetti.

Bekitti bir aralǵa at pen tonyn,

Kúndizden aldy boljap júrer jolyn.

Bir úıge keshke taman kirip bardy,

Qýsyryp sálem berip eki qolyn.

Kónetoz ústindegi kıgen kıim,

Surady kimdiki dep kirgen úıin.

Aqıqat qańly ekenin bilip alyp,

Qandaı dep surastyrdy eldiń kúıin.

Kúrsinip úı egesi sózdi bastap,

Іshinde qaldyrmastan aıtty túıin.

Qyz qashyp ketkennen soń qytaı begi,

Zyndanǵa saldy deıdi Beıbit bıin.

Mal menen asyl buıym berse daǵy,

Almady qańlylardyń deıdi syıyn.

Jigitter Bekten qorqyp qashyp ketken,

El tozyp, mal da aryq bop tur qıyn.

Aldy dep bıdiń talap mal men múlkin,

Qaldyrmaı úı egesi aıtty syryn.

Ertemen er Quladyn ketti turyp,

Qańly elin aralady jaıaý júrip.

Aýlyna Beıbit bıdiń bardy aıańdap,

Jaǵdaıyn bileıin dep kózben kórip.

Eri men mal-múlikten aırylǵan soń,

Hanymy qapalyqpen ketken kúıip.

Quladyn Qańly eliniń dámin tatyp,

Biraz kún aralady qonyp jatyp,

Baıaǵy bektiń bergen tillasyna,

Eki atty semizinen aldy satyp.

Aman-saý keldi qaıtyp mekenine,

Arada tynbaı júrip kún-tún qatyp.

Quladyn keldi qaıtyp on bes kúnde,

Qosaqtap eki atty jatpaı túnde.

Bularǵa Beıbit bı men Qańly eliniń

Júrgenin baıandaıdy qandaı kúıde.

Qyz aıtty: «Ákem meniń sertten tandy,

Sorlady kesirinen tegis qańly.

Bolypty sheshem menen elge obal,

Zyndanǵa ákem ózin-ózi saldy».

Soǵymǵa eki atty da qabat soıdy,

At eti bolǵannan soń, ańdy qoıdy.

«Jer basyp, aman-esen elge barsaq,

Jasaımyz,-deıdi Japal,-úlken toıdy».

Aýlaýdy qoıǵannan soń bular ańdy,

Quladyn túrlendirip saldy ándi.

Ekeýin zeriktirmeı qysty ótkizdi,

Tamasha daýsy ashyq, sózi mándi.

Sybyzǵy syrnaıyna daýys qossa,

Aýzyna qaratady tiri jandy.

Laıyq ónerine ajary da,

Symbatty jigit edi kórki sándi.

Sonymen úsh aı ótip, kirdi kóktem,

At semiz, adam tynyq, bári de óktem.

Júrmekke elge qaraı talap qyldy,

Ýaqyty jetkennen soń kútken kópten.

Úsheýi táýekel dep atqa minip,

Jol tartyp elge qaraı ketti júrip.

Arada birneshe kún joldy basyp,

Jerine qańly otyrǵan keldi kirip.

Tańsheber týyp ósken jerin kórip,

Eljirep tula boıy ketti erip.

Qyz sonda Japalǵa aıtty: «Maqul deseń,

Keteıik oıshyl shalǵa sálem berip.

Bolmaıdy,-deıdi,-shaldan shoshynýǵa,

Jeterlik aqyly bar jalpy rýǵa.

Aqylyn eki jaqty birdeı aıtyp,

Bizderge sebep boldy qosylýǵa».

Er Japal qyzdyń sózin maqul kórdi,

Qosyna oıshyl shaldyń jaqyn keldi.

Tur eken syrtqa shyǵyp kún shýaqta,

Úsheýi attan túsip sálem berdi.

Tanydy bulardy shal kelgen jerden:

-Kim,-deıdi,-bul jigitiń qasyńa ergen?

Sizderge raqmet,-dep alǵys aıtty,

Qurmettep izdep kelip sálem bergen.

Aman ba eli-jurtyń,-deıdi,-qyzym?

Habarsyz jatyrmyn, dep, ketkeli elden.

Tańsheber baıandady bastan-aıaq,

Іsterin Qytaı bekten ár ne kórgen.

Ekinshi Quladyndy aıtyp berdi,

Qańlynyń jaǵdaılaryn kórip kelgen.

Toqtatty bul úsheýi endi sózin,

Osy dep habarymyz bizdiń bilgen.

Oıshyl shal kóp ókindi sonda turyp:

-Beıbit bı ant buzdy,-dep,-Qudaı uryp.

Aıtyp em kóp nasıhat toqtamady,

Bolaryn dál osyndaı buryn bilip.

Beıbittiń tilin alyp qaıran elim,

Tozypty-aý torǵaıdaı bop sory quryp.

Ant buzyp sózden taıǵan zulym bıim,

Qytaıdyń zyndanynda keter shirip.

-Raqmet,-deıdi,-Japal, arystanym,

Bul jolǵa bar kúshińdi qaryshtadyń.

Shyn ǵashyq jeter degen muratyna,

Ekeýiń qutty bolsyn tabysqanyń.

Qol jaıyp berdi bata oıshyl shalyń:

-Jamandyq kórmeńizder,-deıdi,-báriń.

Baq qonyp, dáýlet bitip kóp jasańdar,

Gúldeı bop óssin jaınap bas pen malyń.

Іzetti, qurmetti bop bir birińe,

Artyqsha bolsyn shyryn meıirbanyń.

Aırylyp el-jurtymnan taý ishinde,

Ne bolar, qaldym jalǵyz, meniń halim.

Turyńyz habar alyp biz ǵaripten,

Egerde ýaqytyń bolsa, Japal janym.

Alǵan soń shaldan bata júrip ketti,

Mingeni óńkeı tulpar gýildetti.

Quladyn elge qaraı bet alǵan soń,

Qubyltyp ánge salyp óleńdetti.

Arada kúni-túni tynbaı júrip,

Jaqyndap el shetine kelip jetti.

Attyly bir jolaýshy kóldeneńdep,

Bulardyń aldyn oraı kesip ótti.

«Quladyn, toqtańyz!»-dep daýys berdi,

Ol adam jaqynda emes, alysta edi.

El jaıyn suraımyz dep joldan shyǵyp,

Aldyna jolaýshynyń barysty endi.

Kisi eken aqsaqaldy bular kórdi,

Úsheýi qabat baryp sálem berdi.

Jolaýshy: «Saıypqyran batyr-aý» dep,

Іshinen tańyrqady Japal erdi.

Ol adam «álik» alyp turdy qarap,

Qasyna er Quladyn turyp janap.

-Qaı rý bolasyz?-dep surap edi,

Jolaýshy osylaısha berdi jaýap.

-Mynaý el qatar jatqan arǵyn, naıman,

Bul jerdi meken qylyp qanat jaıǵan.

Arǵynnyń ishindegi tobyqtymyn,

Jigitter, kelesizder sizder qaıdan?

Sózine ol adamnyń jaýap berip:

-Kelemiz,-dedi Japal,-biz Qytaıdan.

-Qaraǵym,-dedi aqsaqal,-kórdim jańa,

Uqsatyp bir adamǵa turmyn jáne.

Batyrdan tý ustaǵan Qojabergen,

Tuıaq bar dep estip em Japal bala.

Qytaıǵa bir qyz qýyp ketti deýshi ed,

Qaıratqa aqyly saı, artyq dana.

Qaraǵym, Japal erdiń ózimisiń,

Shynyńdy aıt, kóńilime salmaı jara?!

Estidim kelgenińdi jeke qashyp,

Toı qypty Sary batyr kóńli tasyp.

Jolaýshy ketip edim ol ýaqytta,

Ózińdi kóre almap edim dıdarlasyp.

Ardaqty erden qalǵan bir tuıaq dep,

Kórmekke júrýshi edim bolyp ǵashyq.

Quladyn «ras» dedi shaldyń sózin,

Jas basty sol ýaqytta shaldyń kózin.

Keldi de Japal erdi qushaqtady,

Toqtatyp tura almastan ózi-ózin.

«Qaraǵym, aman-esen keldiń be?!»-dep,

Aımalap jas batyrdyń súıdi júzin.

Ajyrap shyqty da shal elge shapty,

Qamshylap astyndaǵy mingen atty.

Sary men Tańsulýǵa súıinshi dep,

Aýylǵa taıanbastan aıǵaı sapty.

Kelgenin Japal erdiń elge aman,

Aımaqtyń tegis bári habar tapty.

Degende «balań keldi kelindi alyp»,

Tańsulý esin bilmeı talyp qapty.

Aldynan Sary shyǵyp qanat jaıyp,

«Jan baýyrym, keldiń be?!»-dep qushaqqa apty.

Alǵanda anasynyń Japal qolyn,

Tańsulý kórgennen soń jalǵyz ulyn

«Qaraǵym aman-esen keldiń be?»-dep,

Aımalap súıdi betin, oń men solyn.

Jalǵyzym, jal-quıryǵym, babań qoldap,

Qaıyrly sapar qylsań, bolsyn jolyń.

Qytaıǵa qyzdy qýyp ketkenińde,

Zarladym qalam ba dep qaınap sorym.

Ónerli jáne ózi kóp halyq dep,

Qytaıdyń estýshi edim buryn zoryn.

Qalaǵan sulýyńdy alyp kepsiń,

Qytaıdyń talqan qylyp qurǵan toryn.

Ákeńniń, jan qulynym, ornyn bastyń,

Bul isiń istep kelgen boldy oryn.

Qudaıym ómirińe bersin júrim

Arystan qaıratkerlik qylǵan munyń.

Soǵysyp qan maıdanda basyn alyp,

Ákeńniń Ulalydan aldyń qunyn.

Keltirdiń óz qylǵanyn óz aldyna,

Ulaly istep edi artyq zulym.

Jetkizip Qadyr-Máýlen muratyma,

Qaıǵylyq shyqty esimnen kórgen kúnim.

Kekti alyp, kelin alyp bitti armanym,

Ashyldy kóńildegi qaıǵy-muńym.

Qosyldym aman-esen elge kelip,

Ólsem de armansyzbyn endi shynym.

Elinde jalǵyz qaldym qalmaq eldiń,

Bir qansha sen ketken soń azap kórdim.

Qalyń qol qalmaq elin basyp bardy,

Qapalyq qaıǵymenen degende óldim.

Basshy ǵyp Esim han men batyrlardy,

Sebep bop kóp qosynmen óziń keldiń.

Qalmaqtyń elin shaýyp kekti alyp,

Sýdaı ǵyp shashtyń qanyn Ulaly erdiń.

Qytaıdan alty aı júrip keldiń aman,

Buıyrǵan dámin tatyp talaı jerdiń.

Rızamyn Jaratqanǵa sansyz shúkir,

Salamat dıdaryńdy aman kórdim.

Týǵanda yrym qyp em Kúreńbesti,

Alar dep Japal janym kegin eski.

Adamdar Tańsulýdy ajyratyp,

«Qoısaıshy balań aman keldi»,-desti.

Tolyqsyp kemeline keldi Sary,

Qýandy aımaqtaǵy jas pen kári.

Saryǵa qutty bolsyn aıtyp jatyr,

Dúmep kep aǵytylyp eldiń bári.

Bastady Sary batyr jáne toıyn,

Jylqy men soıdy ákelip júzdep qoıyn.

Jamby atý, balýan kúres jáne kókpar,

Basqa da saýyq-saıran boldy oıyn.

Tańsheber sulý edi artyq nurly,

Aqyldy, ónerli edi árbir túrli.

Qazaqqa kelin bolyp kelgenderge,

Iilip taǵzym sálem qylyp turdy.

Japaldan ketti ólip Ulaly da,

Dáýlet-baq bir kiside turady ma?

Dushpannan kekti jáne kelip alyp,

Tańsulý jetti oılaǵan muratyna.

Er Sary Tańsulýǵa aq úı tikti,

Toltyryp taza buıym, jıdy júkti.

Tórt túlik maldan tegis enshi berip,

Japal er otaý úı bop bólek shyqty.

Boldy rıza Tańsheberge qazaq halqy,

Esitip kempir men shal eski qarty.

Qol jaıyp «Ósip, ón!» dep bata berip,

Tarqady erkek áıel tegis jalpy.

Batyrdyń er Japal da bireýi edi,

Jaıylyp halyq aýzyna shyqqan dárfi.

Tyńdaýshy azamattar, bul qıssanyń

Osymen endi tamam boldy arty.

Bul ýaqta júrmin shúkir, basym aman,

Arylmaı qapa qyp júr bizdi tuman.

Adam bar túrli qııal oılaıtuǵyn,

Álbette kórermenge sózim kúmán.

Jaqsylar, maqtan emes bul oqıǵa,

Pendeniń qylǵan isi Allaǵa aıan.

Jazaıyn múddaǵam men jaǵdaıymdy,

Jáne de biraz ǵana qylyp baıan.

Adamzat bul dúnıege bolmas taǵan,

Tómendep qartaıǵan soń ketti baǵam.

Ýaqtyly dem bitken kún attanamyz,

Atamyz Adam-Ata joly salǵan.

Oqýshy azamattar, túzeńizder,

Artyq, kem sózi bolsa menen qalǵan.

Jibekteı taldap kórip jazǵan sózdiń,

Parqyna jetpeıtuǵyn kóp qoı nadan.

Rettep jańartýǵa bul qıssany,

Nıet qyp jazyp edim uryp qadam.

Keltirip kóp sózderin uıqasyna,

Kelgeni osy boldy meniń shamam.

Bar depti er Japaldyń tuqymdary,

Qıssany áýel bastap jazǵan adam.

Dombyra tartqanym joq jasta qolǵa ap,

Jyrshy bop aıtqanym joq ándi tolǵap.

Bir baıdyń álpeshtegen myrzasy bop,

Qosylyp teń qurbymmen júrdim oınap.

Ashylǵan gúldeı eken jastyq ómir,

Sııaqty maı aıynda turǵan jaınap.

Ánshi, aqyn, saltanatty jigittermen,

Saýyq qyp saırandadym toıdy toılap.

Aq kirip saqal, shashqa, jas kónerip,

Urýǵa endi qazan jetti jaılap,

Ornymnan umtylǵanda tura almaımyn,

Qoıǵandaı aıaǵymnan bireý baılap.

Jastyqta kórgen qyzyq, qaıran dáýir

Іshte tur umyt bolmaı, bári saırap.

Opasyz sum dúnıege qapalanyp,

Alamyn barmaǵymdy keıde shaınap.

Turmasam lep shyǵaryp qaǵaz jazyp,

Bolady jarylǵandaı ishim qaınap.

Jas kúnde saırandatyp, qartaıǵan soń,

Aldamysh kettiń, dúnıe, meni qorlap.

Dos kórgen sen zalymdy bir men emes,

Kóp adam aldaýyńda qaldy sorlap.

Áıelim, jalǵyz balam túskende eske,

Móltildep jas aǵady kózden parlap.

Bolady taǵdyrdaǵy jazýly is,

Esh pende bile almaıdy aldyn boljap.

Kóńlimdi kótergeli jazyp, halqym,

Sizderge bul sózimdi turmyn joldap.

Adam bar parasatty sózdiń parqyn

Jibekteı arshıtuǵyn jeke taldap.

Illahı, taǵdyr eken óz jurtymnan,

Táshkenge alyp kelgen tuz-dám aıdap.

Otyrmyn sum dúnıege qaıyrlasyp,

Ushatyn qustaı bolyp qanat qomdap.

Tilegim mahshardyń maıdanynda,

Aq júzdi táńirim qylsa ózi ońdap.

Halqyma tartý qylyp bul qıssanyń,

Keltirdim uıqasyna sózin týrylap.

Bala joq, sózim qalsa, atym ólmes,

Sol úshin jazdym muny artymdy oılap.

Bizde joq jas kezdegi jańa qarqyn,

Qyzyǵy bul dúnıeniń boldy salqyn.

Sizderge synatqaly jazdym muny,

Biletin azamattar, sózdiń parqyn.

Aıtamyn raqmet dep yqylaspen,

Tyńdaǵan úlken, kishi tegis jalpyń.

Jas jetti qıyn shyǵar kezdesý de,

Qaıyr qosh, aman bolyńdar endi, halqym!

Qapalyq arylmaı júr bastan tozań,

Bolmaı júr osy kezde tipten mazam.

Sizderge tartý qylyp, azamattar,

Nıet bar jáne bir sóz degen jazam.

Artymda sóz qaldyrý maqsatym bul,

Salamat júrgenimde jetpeı qazam.

Basyńnan ótkennen soń qaıran dáýir,

Paıda joq bolǵan menen jasta sazan.

Gúl edim jastyǵymda jaınap turǵan,

Minekı, ýaqyt jetip urdy qazan.

Duǵadan biz ǵaripti joqtańyzdar,

Sol bolsyn azamattar salǵan azań.

Qıssaǵa qosyp jaǵdaı baıandadym,

Sizderden bilgenimdi aıanbadym.

Sózimniń artyq kemin keshirińder,

Jaqsylar jaıynda emes qııaldarym.

Jastyqta oza shaýyp qatarymnan,

Tumarly Kúreń attaı sylańdadym.

Shoraıaq attaı bolyp bul ýaqytta,

Jaramaı jortýǵa da aıańdadym.

Áleýmet, rıza bolyp berseń bata,

Osymen sóz aıaǵyn támamdadym.