BABALAR SÓZІ: «Sulýkól» ataýy qaıdan shyqty?
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
* * *
Sulýkól
Ertede Jetirý jaǵalbaıly rýynyń bir ataqty baıynyń Sulý esimdi kórkine aqyly saı qyzy bolypty.
Sulý el ishindegi jigitterdi kózine ilmeı, bir kedeı jigitke ǵashyq bolady. Ákesi qyzyn kedeı jigitke bergisi kelmeıdi. Ákesiniń sheshimine qarsy bolǵan qyz kólde qaıyqpen serýendep júrgende, sýǵa ketip óledi.
Baı qyzynyń sýǵa batyp ketken jerine deıin tas tósep, jol salyp, kóldiń ortasyna belgi qoıady. Kóldiń ataýy buryn basqasha bolsa kerek. Keıin kóldi jergilikti halyq «Sulýkól» dep atap ketken.