Babalar sózi: Shaqshaquly Er Jánibek
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
Shaqshaquly Er Jánibek Imanjan Jylqaıdaruly nusqasy
Baıaǵy zamanda orta júz arǵyn ishinde ózi batyr, ózi bı Shaqshaq atty adam bolypty. Shaqshaq bes jasynan naıza ustap, sadaq tartyp, erligin jurtyna tanytypty. On jasqa kelgende halyqqa bılik aıtyp, qara qyldy qaq jarǵan, aldynan bitpeı daý, aıtylmaı sóz ketpegen asqan sheshen, bı bolypty. Úsh júzdi aýzyna qaratyp, basyna árýaq, baq, dáreje ornatyp, qatarynan asyp turǵan shaǵynda qalmaq hany Qataǵan Saryarqaǵa kelip, Shaqshaqtyń eliniń bir shetinen tıip talaı bastapty. Shaqshaq úsh júzge habar aıtyp, qol jınap, Qataǵanmen soǵysyp, qalmaqty qoıdaı qyryp jeńedi. Ózi soqtyqqan qalmaqty aıasyn ba, qashqan jaýdy qýyp otyryp eline barady. Qalmaqtyń qyz-qatynyn, mal-múlkin oljalap, Qataǵannyń aı men kúndeı sulý qyzy Qarashashty alyp qaıtyp, balasy Kósheıge qosty.
Qarashash eshkimmen oınap-kúlmedi, kúni-túni qaıǵyryp, eli-jurtyn oılaı beredi. Bir jyldan keıin Qarashash Shaqshaqtikindegi alty múıizdi ala azban qoshqardyń etine jerik bolyp, soıdyryp etin jedi. Osydan soń Qarashash óziniń eline eki ret qashty, ekeýinde de ustap alyp keldi. Úshinshi ret Kósheı úıde joqta Qarashash jáne qashty. Bul kezde ol ekiqabat bolyp, bala týar kúnge jaqyndap qalyp edi.
Qarashashty artynan Júzeı qýyp jetip kelip:
- Bir emes eki qashtyń tıgemiz joq, mine, úshinshi ret qashyp otyrsyń. Endi bul bizdiń súıegimizge tańba bolatyn is, kózińdi joıyp birjola tynysh bolaıyqshy, - dep qylyshyn sýyryp alyp shappaqshy boldy.
Qarashash qaınysynyń betine kúlip qarap:
- Óltirgeniń jaqsy. Bir men emes, elińe tulǵa, asqar beliń bolatyn adamyńdy menimen birge óltiresiń, bul ólse, meniń elim senderden ońaı kek alatyn bolady. Men nege qashaıyn, týǵan-týysqanymdy, ata-anamdy qyryp-joıyp, talap, meni zorlyqpen qatyn ǵyp otyrsyńdar. Ony men umytpaımyn. Іshimdegi balam qoshqardyń etine jerik bolǵannan paıda bolǵan alyp er edi, «sol túbinde, óz elime alyp barsam, qazaqtan kek alatyn batyr bolyp erjeter edi» dep oılap qashqan edim. Shyn syrym osy, endi óltire ber, - dep qylyshqa moınyn tósep, qoryqpaı qasqaıyp qarap turdy.
Jeńgesiniń mynadaı sózin estigen soń Júzeı ashýynan qaıtyp, óltirmeı Qarashashty elge alyp keldi. Júzeı jeńgesinen estigen barlyq jaıdy ákesi Shaqshaqqa aıtty. Shaqshaq ezý tartyp kúldi de, kelinin asa jaqsy qurmetpen kúttiretin boldy. Aı-kúni jetip, bala týyp, atyn Qoshqar qoıdy. Bala týǵannan keıin Qarashash eli-jurtyn oılaýyn qoıdy.
Qoshqar da atasy Shaqshaqqa tartyp qatarynan asqan batyr, bı bolyp, eli-jurtyn aýzyna qaratty. Uly júz úısinde Bektas degen dana qarttyń qyzyn aıttyryp alyp, ol áıeli qara býranyń etine jerik bolyp, aıy-kúni jetip bir ul tapty. Bala týmaı turyp, babasy Shaqshaqtyń túsine aıan berip «Qoshqardan týatyn balanyń aty Jánibek bolsyn, ol dúnıeniń tórt buryshyn bıleıtin adam bolady, onyń baq-dárejesi jeti ataǵa jetedi» dep aıtqan edi. Aıtqanyndaı Jánibek nur sıpatty er bala boldy.
Álqıssa, Jánibektiń erligin baıandaıyq.
Jánibek kámeletti jasqa keldi, Jasynan erligimen bastady eldi.
Óner, bilim, sheshendik bári saı bop, Úsh júzdi aralady, túgel kórdi.
Jasynan ertip nóker myńdap, júzdep, Nusqa sóz, ádepti is, siz ben biz dep. Alýǵa jıen quryq naǵashydan, Bektasqa sálem bere keldi izdep.
Esikten kirip kelip sálem berdi,
Jıenin qolyna alyp, jańa kórdi.
Moınyna júgen quryq ildirmegen,
Iesi asaý kúreń jańa keldi.
Bektasqa on eki myń jylqy bitken,
Qoıynyń esebi joq onan da ótken.
Bir qýlyq ómirinde qulyndamaı,
Otyz bir jasqa keldi júrgen kópten.
Tobyshaq ol baıtaldyń atyn qoıdy,
Bermedi en qazaqqa aıt pen toıdy.
Shabystan mal ozdyrmaı qatarynda,
Egesken egeıtóstiń bárin joıdy.
Egeıtós bolyp sańlaq úzdik shyqty,
Tańdanǵan elemedi til men suqty.
Sol bıe bes jyl boldy, qulyndady,
Artynan taǵy qulyn tapqan joq-ty.
Tımegen ómirinde quryq, júgen,
Kelgenshe bes jasyna qur bop júrgen.
Tel emip qulynynda, taıynda arda,
Bektas baı balasyna mindirmegen.
Jylqyny ustaımyz dep aıdap keldi,
Kóp jylqy arasynda nar kúreńdi.
Jaıqańdap aq sazandaı asaý kúreń,
Ýmaly arty taltaq kúltelendi.
Maıda jal, bóken qabaq, qabylan keýde,
Jylan kóz, qulan tuıaq joq ilýde.
Qoıan jon, salyq tósti, maral basty,
Aǵyny jan shydatpas min de «shý» de.
Buǵalyq saldy halyq ańdyp turyp,
Quryqty tus-tusynan jiberdi uryp.
Áketti jıyrma bes buǵalyqty,
Qaıyryltpaı otyz jigit moınyn buryp.
Aıryldy buǵalyqtan, kóp ne qylsyn,
Iirtip kóp jylqyny qaıta ákelsin.
- Ataǵan mal ıesi - batyr jıen,
Óz atyn jetse kúshi ustap minsin.
«Jaraıdy» dep er Jánibek túregeldi,
Jylqyny tas ıirtip jaqyn keldi.
Ustady shoqtyǵy men kekilinen,
Ókirtip basyp turyp júgendedi.
Tarttyrdy erin salyp aıyl-tartpa,
Pormasy uqsamaǵan jylqy zatqa.
Iesine saı kelgen desti kóp jurt
Jánibek mingeninde tulpar atqa.
Bul elde Jánibek úsh aı jatty,
Kórsetip erligi men saltanatty.
Bata alyp naǵashydan qaıtty eline,
Oınatyp astyndaǵy kúreń atty.
Jánibek úıine qaıtqan soń, sol kezde júzge kelgen babasy Shaqshaq kúreń tulpardy kórip, synap, «jaraıdy, qaıyrly bolsyn, atyń ózińe serik eken. Qaıda barsań da jortqanda jolyń, joldasyń Qydyr bolsyn» dep batasyn berdi. Shaqshaq jáne aıtty:
- Orta júzde bárimizge oń batasyn bergen áýlıe kereıdegi Abyz edi. Sodan bata alǵaısyń, - dedi.
Sondaǵy Jánibektiń Abyzdan kelip bata alǵany.
Abyz turdy Jánibektiń qolyn alyp,
Jan edi kópti kórgen qarııa atanyp.
Et ketip aryqtaǵan, dene tarap,
Jibekpen eki jaǵyn qoıǵan tańyp.
Suńqardaı jutynady qart qarasy,
Uqqandaı kózqarastan sóz sarasy.
- Ádepti úlgili aýyl urpaǵysyń,
Qaı júzsiń, tegiń bildir, kim balasy?
- Jánibek - ózim atym, elim - arǵyn,
Torǵaıda jar besigi týǵan janmyn.
Bir shaldyń Shaqshaq degen balasymyn,
Bermegen qasa sózde eldiń aldyn.
Bolamyn bir balasy orta júzdiń,
Atamnan «qart dana» dep sizdi bildim.
Bata alyp, baǵymdy bir synataıyn,
Ádeıi at arytyp izdep keldim.
- Jánibek Shaqshaq uly atyń málim,
Balasyń artyń - yzǵar, aldyń - jalyn.
Shaqshaqtan kim artylǵan ósıetke,
Júrmisiń mazaq qyla kereı shalyn?!
- Atajan, qaıda sizdi mazaq qylý,
Bizdiki ádep, nusqa, taǵylym bilý.
Ólkeli, ósıetti qart atam bar,
Abyzdy ájýalap qaıda kúlý!
Shal sonda qolyn jaıyp túregeldi,
Aldynda Jánibekteı erdi kórdi.
Egilip bir Táńiriden tilek tilep,
«Áýmın» dep Jánibekke bata berdi.
Kelip turmyn júz jıyrma beske, balam,
Eń aqyrǵy batamdy esti, balam.
Qolyń jaı batama, balam,
Rıza bol atańa, balam.
Baǵyń joǵary órlesin, balam,
Dushpanyń shenińe kelmesin, balam.
Abyroıyń taımasyn, balam,
Basyńa dáýlet ornasyn, balam.
Luqmandaı mıly bol, balam,
Sabyrlyqqa Aıýptaı bol, balam,
Rústemdeı batyr bol, balam.
Dáýitteı uldy bol, balam,
Talhadaı tildi bol, balam,
Muqametteı kózdi bol, balam,
Ádil týra sózdi bol, balam.
Omardaı qara qyldy qaq jar, balam,
Áziret Ǵalıdaı top jar, balam.
Aǵzamdaı dana bol, balam,
Ǵazalıdaı ash-aryqqa pana bol, balam.
Kóregendeı sózdi bol, balam,
Quralaıdaı kórikti, júzdi bol, balam.
Atymtaıdaı jomart bol, balam,
Qysyraýdaı námart bol, balam.
Qobylandydaı qaıtpas bol, balam,
Tarǵyndaı jaraǵa jatpas bol, balam.
Alpamystaı dańqty bol, balam,
Qambardaı halqyńa qamdy bol, balam.
Arýaqtar saqtasyn, balam,
Pále-jala tappasyn, balam.
Ordamyz Túrkistan, balam,
Meseliń qaıtpasyn urystan, balam.
Túrkistanda túgel bab, balam,
Samarqanda sansyz bab, balam,
Eń úlkeni Arystan bab, balam,
Er bastyǵy Edige, balam,
Aman-saý bar elińe, balam, - dep bata berip qaıyrdy.
Álqıssa, Jánibek Abyzdyń batasyna rıza bolyp, bir at, bir shapan, júz taıtuıaq syılyq berdi.
- Naǵashymnan at aldym, babam Shaqshaqtan, áýlıe Abyzdan bata aldym. Endi kórmegen eldi, jerdi aralap kóreıin. Júrgen jerimde ne jamandyq, ne jaqsylyq kezdeser eken. Jaý kezdesse, soǵysaıyn, - dep, Saryarqany aralap júrip ketti.
Abyzdan shyǵyp Jánibek
Qamshy basyp shý deıdi.
Astyndaǵy tulpardyń
Aıaǵy jerge tımeıdi,
Aqbókendeı gýleıdi.
Qos qulaǵyn qaıshylap,
Sozyp aıaq sermedi.
Asqar bıik taýlardy
Beles qurly kórmedi.
Torǵaı, Tobyl, Esildi
Saı-saladaı órledi.
Taýdyń qııa tastaryn
Saz balshyqtaı ıledi.
Eti qyzyp alǵan soń,
Basyna shama bermedi.
Aýyzdyqpen alysyp,
Kóbiktenip terledi.
Ábden qyzyp alǵan soń,
Oınaqtap, ytqyp jelikti.
Qýyryp jerdiń apshysyn,
Shańdatyp saldy búlikti.
Ornynan turyp qashqansha,
Basty bóken, kıikti.
Aıshylyqty alty attap,
Jyldyq jerdi jeti attap,
Tóselip jerge sirnikti.
Topshysyn úzip syndyrdy,
Ushyrmaı qaz ben úırekti.
Belesten budyr orǵytyp,
Jadaǵaı jermen syrǵytyp,
Lezimde aldy kúndikti.
Qaraǵaı, qaıyń, tal-terek
Túlki jortpas dúleıler,
Basylyp synyp ılikti.
Qarsaq jortpas qalyńdar,
Jolbarys jortpas túnekter,
Arystan jortpas túbekter
Artynda qalyp dúrlikti.
Sonan da ótip jóneldi,
Ańdar buǵan tımedi,
Tııýge shama kelmedi,
Dúrsilinen úrikti.
Atyna tolyp kóńili,
Batyr Jánibek qýandy.
Qyzyp boıy albyrtyp
Belsenip bilek sybandy.
Úsh jerden túırep áketti
Uzynnan jatqan jylandy.
Ashyrmady adymyn
Tura qashqan qulandy. Qahar bitip boıyna,
Jaýar bulttaı surlandy.
Aqıyqtaı ań kórgen
Tóńkerilip neshe tolǵandy.
Kóz ushynda qaraǵa
Jánibek salyp keledi.
At shaldyrǵan adamǵa
Kelip sálem beredi.
Qasa baqyr qaınatyp,
Dám ishkeli tur edi.
Jánibekke irkilip
Jóndi jaýap demedi.
Túksıgen túgi jar qabaq,
Yzǵarly sýyq tur qarap.
Sarala qylysh, aq saýyt,
Tolǵaýly naıza, sar sadaq.
Jylan kózdi, shóı jelke,
Buǵy moıyn, keń tamaq
Jánibekke jaýap bermedi,
Adam dep kózge ilmedi,
Dep aıtpady «je tamaq».
Apyl-qupyl asady,
Aýzy-qoly kúımedi,
Jep bitirdi jyldam-aq.
Jánibek jalǵyz, ol ekeý,
Munymen isi bolmady.
«Bul ne qylǵan jan-aý» dep,
«Munda bir syr bar-aý» dep,
Er Jánibek oılady.
Bes kún júrdi damylsyz
At ta, adam da talmady.
«Birge baryp kórem» dep
Jánibek erip qalmady.
Túsi sýyq eki adam
Sol jortqannan dem almaı,
Oıdaǵy jerge jete almaı,
Jolshybaı túnep qonbady.
Sýyt boldy júrisi,
Jaı júrip kólik shalmady.
Altynshy kún belesten
Baspalaı qarap boljady.
Batyr Jánibek sońynan
Qalmaı erip keledi.
Talatyn bu da batyr ma,
Shapsa shaýyp jeledi.
Beti qaıtpas Jánibekti
Endi bular kóredi,
Kórip sóıleı beredi:
- Beles, beles bel deıdi,
Belge qonǵan el deıdi.
Japanda jortyp kez bolǵan,
Jalǵyz bala, berigirek kel, deıdi,
Jónińdi aıtyp bizge ber, - deıdi.
Jasyń kishi balasyń,
Tún uıqyńdy tórt bólip,
Qaıda tartyp barasyń?
Bizden qalmaı ilesip,
Neni oılap barasyń?
Jánibek sonda sóıleıdi,
Sóılegende búı deıdi:
- Tegimdi meniń surasań,
Dosyn maıdaı saqtaǵan,
Dushpanyn sazdaı taptaǵan,
Barmaǵan jeri bolmaǵan,
Almaǵan eli bolmaǵan,
Aldynan sóz ketpegen
Atamnyń aty - er Shaqshaq.
Sol Shaqshaqtyń ulymyn,
Aıtýlynyń birimin.
Jasanǵan jaýǵa kez keltir,
Qursaýly myltyqqa kez keltir,
Kezengen oqqa kez keltir,
Dep eńirep júrgenmin.
Ne jaý emes, dos emes,
Tústeriń sýyq túksıgen,
Túrlerińdi kórgen soń,
Júristeriń tún qatqan,
Jaı emesin bilgen soń,
Qatynmyn ba qashatyn,
Ózderińdeı batyrmyn.
Kóreıin dep qyzyǵyn,
Jortyp kele jatyrmyn.
Batyrdyń biri sóıleıdi,
Sóılegende búı deıdi:
- El shetinen jaý tıip,
Salyp jatyr qıqýdy.
Etigimen sý kesher
Er basyna kún týdy.
Qalmaqtyń hany Aralbaı
Shyǵarǵan qosyn qazaqqa,
Saıdaýyt adam arandaı.
Soǵyspaqqa solarmen
Attandy qazaq urandaı.
Baǵanaly Barlybaı,
Shubar týly Jaýlybaı,
Estigensin osyny,
Shyǵarǵan qosyn turalmaı.
Naımannan batyr Baraq bar,
Súıindikten Oljabaı.
Meniń atym bolady -
Qarakereı Qabanbaı.
Aıtýly batyr mynaý da -
Qanjyǵaly Bógenbaı.
Attanysqa kelemiz,
Jón-jobamyz osylaı.
Osylaı dep batyrlar
Aty-jón bilip tabysty.
Bári de boldy orta júz,
Bolmady bular alys-ty.
Túrlerin buryn kórmegen, Estip júrgen dabysty.
Olja salǵan eline
Jaýyna bermeı namysty.
Álqıssa, bular júrip otyryp, qalmaqtyń kelip ornap, bekinip, shep quryp jatqan jerine jaqyndap kelse, bulardan buryn jınalyp kelgen qazaqtyń qalyń qoly soǵysty bastamaı, Qabanbaı men Bógenbaıdy kútip jatyr eken. Bular kelisimen qazaqtar dabyl uryp, urandaı soǵys bastady. Qazaqtyń jınalyp keletinin bilip, qalmaq ta kútinip jatyr eken.
Qaptap shyqty qalmaq ta,
Kele saldy urysty,
Urysta bolmas turys-ty.
Jekege shyǵyp bir qalmaq,
Ketirdi tym-aq tynysty.
Jekege shyǵyp bir qazaq,
Shoqparmenen salysty,
Jaǵalasyp alysty.
Qazaqty qalmaq óltirip,
Jibermedi namysty.
Úsh qazaq óldi maıdanda,
Kezek-kezek barysty.
Irilip qazaq alaqtap,
Bir-birine qarady.
Kómip qamshy atyna
Jánibek ketip barady.
Bara aıqasty qalmaqpen
Kók súńgisin salady.
Aıbaltanyń syrtymen
Saldyrmaı qalmaq qaǵady.
Aıbaltany Jánibek
Tıgizbeı tartyp alady.
Sýyryp alyp kók qylysh,
Qalqanynyń syrtynan
Batyr Jánibek shabady.
Qaq jaryp tústi qalmaqty,
Ázir turǵan qalmaqtar
At qoıyp birden shabady,
Ortaǵa alyp qamady.
Aıana ma arystan
Jalǵyz urys salady.
Qaptap ketti qazaq ta
Aıqaı-qıqý salady.
Ólekse jerge úıilip,
Sarqyrap qandar aǵady.
Qajyrly erler qaıta ma,
Týyna jyljyp barady.
Qarakereı Qabanbaı,
Qanjyǵaly Bógenbaı,
Súıindikten Oljabaı
Astynan qylysh alady.
Urysyn kórip qalmaqtar
Túrshigip jany jylady,
Birneshesi qulady.
Hany qashty ordaǵa
Qulatyp týyn jyǵady.
Mal men jany qalmady,
Shepke kirdi sheginip.
Qalyń qoldy qaq jaryp,
Jánibek bardy tebinip.
Aıqasqan jeri batyrdyń
Seldirep qalad syrylyp.
Qylyshpen shaýyp turady
At ústinen úńilip.
Toǵyz qabat tordaı shep
Bordaı tozdy bólinip.
Basyp alyp Jánibek
Sýyrdy salyp taqymǵa,
Birazy ketti julynyp,
Taqymyna ilinip.
Iesiz qalǵan mal-janǵa
Ash bórideı suǵynyp.
Jóńkilip malyn aıdady,
Etek-jeńin túrinip.
Qalmaq, qazaq eki jar Jánibek qýǵan mal basyp,
Qala jazdy qyrylyp.
Jetken erin óltirip,
Jánibek buzdy qamaldy,
Olja qyldy kóp maldy.
Úsh júzdiń barǵan adamy
Basyn qosyp jınaldy,
Shepti buzyp shyǵarǵan
Jánibektiń kúshinen
Barlyǵy bólip olja aldy.
Áýelgi shyqqan soǵysy,
On jeti jasta shep buzyp,
Aqjoldap salyp urandy.
Han bolyp bılep Táýke bul úsh júzdi,
Bir jeńnen qol, bir aýyzdan sóılep sózdi.
Baqyty alǵa basyp joǵarylap,
Nahandaı qaǵýsyzdan órge júzdi.
Qasqaıyp marqasqadaı eldi bastap,
Suǵynyp kelgen jaýyn qyryp tastap.
Bermedi tóngen jaýǵa jer men elin,
Ekinshi qaıtalatpaı qýdy alastap.
Han Táýke bárine de tótep berdi,
Qol jınap, qaıystyryp qara jerdi.
Apatqa ushyratty qan aǵyzyp,
Menmensip uıpap alam degenderdi.
Urysyp shúrshitti de shegindirdi,
Kelse de qorashsynyp, qyrǵyn kórdi.
Shaǵylyp taýandary áli kelmeı,
Qarasyn uzaq salyp, soqpaı júrdi.
Soǵysty birneshe ret qalmaq taǵy,
Oıynda bolyp kelgen qalmaq taǵy.
Sýaryp óz qanymen qyrǵyn berip,
Jiberdi jeńip qýyp aıdap taǵy. Neshe ret dáme qylyp soǵys ashty,
Urysyp qoıan-qoltyq aralasty.
Jeńilip álsiredi áli kelmeı,
«Qazaqty jolatpa» dep ári qashty.
Atanyp jaýyn jeńgen batyr qazaq,
Taý-quzda, shyndaýylda jatty qazaq.
Elin shaýyp, erin qyryp, malyn alyp,
Qıratyp talaı jerdi qaıtty qazaq.
Túrkistan ordasy eldiń tý kótergen,
Syrty taý, oıy darııa, orta jerden.
Domalap esek qurty murynynan
Jan batpaı tasyp qazaq etti kerdeń.
Qysy joq, maıdaı shýaq Syrdyń boıy,
Buıratta taý ishinde jylqy, qoıy.
Ortada jaýyn jaıqaı qazaq jatty,
Sar qymyz aǵyp maıy, as pen toıy.
El qystap syrdyń bıik sar qamysyn,
Jel qozǵap yrǵap shaıqap baldaq basyn.
Tomardaı tomsarylǵan qalyń súırik,
Jaz taýda, qystaý qystap ný arasyn.
Bilekteı baldyrǵanyn baýlap orǵan,
Jantaq pen aq sheńgelden salyp qorǵan.
Badanadaı bódenesi bytbyldyqtap,
Kók kepter erte turyp zikir salǵan.
Taýteke, buǵy, maral, bóken, elik,
Súzisip qoshqar menen arqar kelip.
Jasyl jún ásem basqan qyrǵaýyly,
Shańdatyp jatyr oınap qamat kerip.
Toqtydaı tóńkerilgen qara qurym,
Sańqyldap suńqar ańdap aıtpaı syryn.
Qaraıdy jolbarystar ańyraıyp,
Kúıeýdeı syrttan toryp kelgen uryn.
Otarlap batyrlary jatty taýǵa,
Bıik jer berikti alyp qaraýylǵa.
Qamystan oryn, Syrdan sý bermeıdi,
Batyrlar soǵys qylyp kelgen jaýǵa.
Dushpanǵa taýdan bekinis ildirmedi,
Syrdyń sýyn, qamysyn jer bermedi.
Aqyryp arystandar jolbaryspen,
Qıratyp salyp soǵys jibermedi.
Aqyrǵan arystannyń qatty únderi,
Taý jańǵyryp, kúrsildep keı kúnderi.
Mańaıdan adam túgil qus ótpeıdi,
El eri syrda syrttan sekilderi.
Qalmaqtar urys qyldy neler kelip,
Talady aıý, arystan Syrǵa kelip.
Bekinse taýǵa baryp qazaq qyryp,
Aıdady eki jaqtan túrliktirip.
Tutqa bop Túrkistannyń kók kúmbezi,
Biledi aıdaı álem, jerdiń júzi.
Handyq qyp birneshe jyl Táýke turdy,
Jeterlik bir basyna ul men qyzy.
Han boldy halyq súıetin ádiletti,
Jan edi parasatty ári tekti.
Mezgilden asyra ma qyryna alsa,
Ajaldan shárbet iship Táýke ketti.
Alladan qaıtty Táýke ajal kelip,
Bul ómir óte shyqty shaýyp, jelip.
Jıylyp jaqsylary, tamam qazaq
Táýkeni janazalap qaıtty kómip.
Han qaıtyp, halyqqa keldi bir qıyndyq,
Oılasyp han saılaýǵa jurt jıylyp.
Shaqyryp Ábilqaıyr Sámekeni,
Aqsaqal el aǵasy aıtty birlik. Handyqqa syıyspaıdy uldar kónip,
Tegin baq tabylǵandaı ákesi ólip.
Sóz bilip jamyrama kópshilikten,
Jik túsip eki araǵa el búlinip.
Az eldi bılemekshi eki kisi,
Balanyń bireýi úlken, biri kishi.
Han bolsa muratyna jetetindeı,
Eskermeı keter dep el berekesi.
Bolmady eki bala, sıyspady,
Handyqty bir-birine qıyspady.
«Kishiń qoı, úlkeniń bol» degenine,
Halyqtyń alyp tilin uǵyspady.
Jurt aıtty: «Ákeń bılep ótken eldi,
Talaspa endi kezek saǵan keldi.
Sámekege handyq bersin, talaspańdar,
Basyńdar kóterilgen zor kóńildi».
Bolmady, eki jaqtap handyq qurdy,
Shekara qyp ar jaqqa qondy Syrdy.
Bastaǵan el aǵasy, bı men batyr,
Narazy bul isine bolyp júrdi.
Halyqtyń qarııasyna renjý tústi,
Kim kórgen alaýyzdyq mundaı isti.
Ókpelep til almaǵan balalarǵa,
Birazy Saryarqaǵa tura qashty.
Bıler qut, batyr qýat ókpeledi,
Biraz el hannyń elin jek kóredi.
Aqyrda óz basyńdyq bolmaı qaldy,
Dep júrsek jurttyń qolyn jetkeredi.
Kórgen joq ómirinde araz ońyp,
Tarady jiktelip el bólek qonyp.
Osy qys jalmaýyz jut jep ketetindeı,
Taryltty beldi alyp, boran soǵyp. Qalyń qys, qarly jańbyr, boran soqty,
Qaptaǵan qalyń jylqy jonmen yqty.
Kelgen jut qanat jaıa súzekteı,
Kúızeldi qolǵa qarap qoı men toqty.
El sasty syıǵyza almaı qara maldy,
Bul boran beıbit elge lań saldy.
Osyndaı surapyldy kim kóripti,
Qarııalar júzge kelgen qaıran qaldy.
On bes kún muz, jańbyry jaýdy tynbaı,
Siresip qalyń tirek turǵan synbaı.
Bastyǵy emen bolyp kúshti aǵashtyń,
Jer bolyp qulap qaldy bolyp jymdaı.
Aınadaı jarqyrady dúnıe júzi,
Muzbenen shaǵylysyp kúnniń kózi.
Tas, topyraq, dóńi, jazyq birdeı boldy,
Esinen adasqandaı jurttyń ózi.
Taýda tas, quzdaǵy aǵash, jerde buta,
Muz basyp barlyǵy da qaldy jata.
Bir tal shóp jerden jylqy ıis almady,
Salǵanmen qos ketpendi qaıta-qaıta.
Syrǵanap júre almady mal men adam,
Tyrqıyp jyǵylady, bassa qadam.
Asham dep malǵa kúrek qopsań jerden,
Neshe kún kezip júrdi tappady adam.
Jyp-jyltyr dúnıe júzi boldy aınadaı,
Quz ben taý, qalyń orman, saı jadaǵaı.
Meshiti Túrkistannyń kók kúmbezdi
Kórindi muz qaptalyp pııaladaı.
Jalǵyz shóp jerden julmaı qaqıdy mal,
Bárinen ketip medeý qurydy ál.
Degen bar «mal - adamnyń jan azyǵy»,
Adamdar alas urdy tappaı amal. Qorada qamalýmen qoı da jatty,
Óltirip soıyp jatyr qoldaǵy atty.
Biriniń júnin julyp bytyrlatyp,
Qoı júndep, birin-biri eńiretti.
Tapsyryp qańtar ótip, aqpanyna,
Kónedi aqpan qańtardyń aıtqanyna.
Jumysyn oryndaýǵa bul tyrysty,
Mindetin bergen basty atqarýǵa.
Aqpanǵa boıly qyz da buǵaq qaldy,
Toqtyda ózi semiz quıryq qaldy.
Túrlenip aqpan turdy tolǵata tús,
«Qyrlan, aqpan, qyrlan» dep buıryq qyldy.
Qys ortasy zerli kún qańtar, aqpan,
Tor jaıǵan boldy malǵa qandaı qaqpan.
Jermenen-jeksen qyldy qalyń maldy,
Doldanyp, damyl bermeı boran soqqan.
Jeri muz, soǵyp boran alaqanshyq,
Úskirik aıaz qatty, tóbesi ashyq.
Qaýsar jut asha tuıaq qaldyrmady,
Baıdy basyp, kedeıdi ketti janshyp.
El soqty aqqala ǵyp qoıdan qora,
Úsingen qol-aıaqpen, beti jara.
Otyrǵan júzge kelip qarııalar,
Kórmedik surapyldy, - deıdi, - sirá.
Belgili qalmaq hany Qaldan Seren,
Ejelden shappaqshy edi qazaq elin.
Táýkeniń han bop turǵan zamanynda
Bir adym basa almaǵan qazaq jerin.
Qalmaqqa Táýke óldi dep habar berdi,
Toı qylyp, qýanǵannan saldy jardy.
Táýkeni estirtkenge at mingizip,
Bóktertip kilem ishik, berdi nardy. Berdi ton qarttaryna syı basyǵa,
Jınalǵan Qudaıyǵa jaısań qasqa.
Qalmaqtan jalǵyz erkek qaldyrmady,
Eriksiz shyqty aıdap attanysqa.
Burynǵy ótken daty shyqpaı esten,
Áli júr ishtiń tońy jibimesten.
Jut qajap jatqan qazaq arpalysyp,
Qotyrǵa shıqan shyǵyp jaý kep túsken.
Jaý kelip, ásker basyp aldy qamap,
Ketken el ózen kezip, taý saýǵalap.
Aǵyzyp at baýrynan qyzyl qandy,
Qalǵanyn jutpen birge aldy talap.
Jaý shapty, emin-erkin qotanǵa enip,
Soqqy jep jutaǵan el ashtan keýip.
Kúńirendi «jandy qalaı saqtaımyz» dep,
Bir emes ekeý keldi ajal tónip.
Sámeke, Ábilqaıyr eki handy,
Túspedi olar qolǵa qashyp qaldy.
Shýlatyp en qazaqty aıdap jerden,
Shubatyp qar ústinde qyzyl qandy.
Qazaqqa qol qatýǵa shama qaıda,
Turady, keskiledi qylyp maıda.
Qys - mynaý, qalmaq - anaý eki jaqtan
Qazaqtyń bolyp basy ólim jaıda.
Qatynnyń ekiqabat ishin jaryp,
Tirsegimen iledi naızaǵa alyp.
Josyltyp mekeninen qýyp shyqty,
Jolatpaı qýyp, qyryp aıdap salyp.
Ie bop qazaq jurtyn qalmaq basty,
Kún sýyq jol júrýge jáne adasty.
«Aman bol, qaıran qonys el men taýym»,
Jerimen shýlap qazaq amandasty. «Qarataýdyń basynan kósh keledi,
Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi.
Aıyrylǵan qaryndastan jaman eken,
Móldirep qara kózden jas keledi.
Qaı zaman myna zaman, baǵy zaman,
Bolar ma baıaǵydaı taǵy zaman.
Qaryndas pen qara orman qalǵannan soń,
Kózdiń jasyn kól qylyp aǵyzamyn.
Qaı zaman myna zaman, qysqan zaman,
Baq-dáýlet basymyzdan ushqan zaman.
Shubyrǵanda izińnen shań boraıdy,
Qańtardaǵy qar jaýǵan qystan jaman.
Qaıran Syr, qosh-aman bol, qaldyń jerim,
Kúńirendi baýyryńda qazaq eliń.
Túrkistan, sal nazaryń buqaraǵa,
Qar ústi, kók muzda aıdap qyldy tilim.
Jasaǵan kún kóremiz qaıda baryp,
Azyq joq, jalańash, ash pen aryq.
Qorladyń musylmandy munsha nege,
Barasyń Qojahmet kimge qalyp?»
Qaıran taý, qaıran Syrym, qaıran dala,
Kún kórgen ósip-ónip qatyn, bala.
Jóneldi ý-shý bolyp qazaq tozyp,
Kólik joq, eń bolmasa, ekeý ara.
Qazaqtan tartyp aldy Túrkistandy,
Hıýa bılep, Táshken, Samarqandy.
Ie bop qaldy qalmaq barlyq jerge,
Qoımady jer ústinde musylmandy.
Bul qorlyq asharshylyq, juttan da ótti,
Aırylyp jer men sýdan tentiretti.
Saryarqa men Ulytaý qaıdasyń dep,
Shubyryp jonmen qaptap qoıdy betti. Qalmaqtyń áskerleri atqa minip,
Qylyshtap qansyratyp, uryp jyǵyp.
Asyryp Myńbulaqtan aıdap saldy,
Qaltyrap jasyrynyp, el tyǵylyp.
Qorek joq qar ústinde jon jaǵalap,
Óltirip, keıbireýin qasqyr talap.
Shyńǵyrtyp kóz aldynda jegenmenen
Dármen joq bolysýǵa óted qarap.
Denesi júkten aýyr arqalaǵan,
Qar ústi ne tabylsyn qý daladan.
Dalaǵa shyryldatyp tastap ketti,
Ata-ana aqyr bezip jas baladan.
Jas bala qalyp jatyr barlyq salyp,
Qımaı júr sorly anasy qaıta baryp.
Jan tátti aqyrynda ketti tastap,
Betinen súıip, jylap úsh aınalyp.
Jonǵa shyqty, qý dala ashtyq keldi,
Baspaqshyl basqa tússe, aqyr kóndi.
Ne ylań tabylmaıdy áli joqqa,
Kóbisi aýqaty joq úsip óldi.
Aqtaban boldy halyq shubyryndy,
Áýeli qys qatań bop jutqa uryndy.
Ekinshi ony qoımaı qalmaq shaýyp,
Kún buryn jonda qańǵyp kúńirendi.
Jut - jeteý aǵaıyndy, jıen - segiz,
Bolady aıyr aǵash jáne toǵyz.
Qalmaı júr qabattasyp qyrsyq erip,
Telegeı kózdiń jasy bolyp teńiz.
Halyqqa keldi osyndaı aýyrmalyq,
Maly joq, adam boldy ash pen aryq.
Birneshe býaz qatyn jonda qaldy,
Balasy ishte ketti kórmeı jaryq.
Qydyryp quba jondy tarap ketken,
Aýqat joq jetken jerde demi bitken.
Irilip alqa-qotan ólip jatyr
«Alqa kól, sulama» osy el esitken.
Sol jonda býaz qatyn bala tapty,
Jeri muz, kúni sýyq, aıdaı qatty.
Kim jylytyp esirkeıdi elsiz jerde,
Músápir balasymen birge qatty.
Qyraýda qystyń kúni úsip ólip,
Tııanaq jetkizer dep Aqqa senip.
Tiri kól, Aınakól men Qyzyl jyńǵyl,
Qulady jalǵyz jarym Sarysý kelip.
Arqaǵa bir kúnderi habar bardy,
Qalmady taıly-tuıaq el jınady,
Aldynan shyǵyp, baýyryn izdep,
Ár jerden qar ústinen terip aldy.
Halyqtyń sasty qosqan zarlyq úni,
Qosylǵan jańa taýyp aǵany ini.
Osyndaı oqıǵanyń aýyryna
Qaraıyp, kúıip turdy aspan kúni.
Úsingen tula boıy jáne de ash,
Bolmaıdy aıap muny kúnde tolas.
Barǵanda Tasbulaqqa kún jylynyp,
Sýyqtan yzǵar ketip berdi shydas.
Ajaly jetpegender aman qaldy,
Joq boldy jınaǵandar myń men sandy.
«Batyr bir oq, baıda bir jut» degen naqyl,
Kórgender aıtyp ótken sonan qaldy.
Bireýdiń ákesi bar, balasy ólgen,
Bireýler tuqym qalmaı jalǵyz kelgen.
Bolǵan joq mundaı apat erteli-kesh,
Estigen jerdiń ústi úreılengen. Esen-saý keldi aman ólmegeni,
Tipti joq, ólmese de, kórmegeni.
«Pánı egiz, basy jumyr dúnıe» degen
Kórmeı jan kórge kirmes árnemeni.
Áýelde barshamyzǵa jazǵan Qudaı,
Kórmes ek bul beınetti qalsaq týmaı.
Taǵdyrdyń jazǵan isi ekeý bolmas,
Bulqynyp kete almaısyń úzip týlaı.
Úsh júzdiń juttan aman balalary,
Jánibek bas bop arǵynnan keldi bári.
Baǵanaly han Barlybaı, Jaýlybaımen
Kórisip jylap-syqtap amandary.
Ortadan jylýmenen jıyp maldy,
Mundaǵy turǵan elge sanat saldy.
Baıyna tolyq qara, kedeıine qoı,
Sháýettep eldik qylyp jınap aldy.
Týyrlyq kıiz jınap arqan men jip,
Úı-múlik, kilem, kórpe jıdy syı qyp.
Kıgizdi el qatarǵa basyn qurap,
Degen bar «kól bolady túkirse kóp».
Toıynyp aman qalǵan jınap esin,
Kirgizdi jurttyq qylyp berekesin.
Ketken el ashtyq qýyp úsh bólinip,
Jazasyn qorlaýshynyń Qudaı bersin.
Bir bólek ońtústikke ketken kezip,
Aıdaǵan jutpen birge qalmaq ezip.
Bir bólek kúnbatysqa ketken múlde,
Aıyrylǵan mal men jannan qabat bezip.
Bir bólek Saryarqada kóshpeı qaldy,
Shyǵardy aman-esen mal men jandy.
«Saryarqa - mal kindigi» degen naqyl,
Burynǵy qarııalardan aıtqan bar-dy. Qazaqqa týdy, mine, osyndaı jaı,
El edi dáýleti mol, azamat saı.
Esitip bul syqyldy oqıǵany,
Kóp maldy keldi aıdap tóre Abylaı.
Kórisip amandasyp Jánibekpen,
Qaıyrly aıtyp kóńil Táýkege ótken.
Ne kelmes er basyna tiri kúnde,
Tosylmaı kim ketedi zaýlap betpen.
Abylaı Jánibekpen qatýlandy,
Úsh júzge jar shaqyrtyp, jandy jıdy.
«Kelsin kep tiri qalǵan bar erkegi»,
Qalmaqtyń qorlyǵyna qapalandy.
Qalypty Syrdyń boıyn qalmaq basyp,
Ielik etti qalmaq, qazaq qashyp.
Ólsheýsiz ómirim joq bir kún jeter,
Kóreıin oǵan sheıin aralasyp.
Basyp ap bılep jatyr qalmaq Syrdy,
Qosylyp jutpen birge eldi qyrdy.
Jer berip, eldi óltirip jaı otyrmaı,
Jolyna qyldym qurban az ómirdi.
Kók naıza tolǵamaly alyp sadaq,
Óltirgen bir oqpenen myńyn qadap.
Jaramdy ertip nóker jandaryna,
Naımannan Jantaı batyr, keldi Baraq.
Qaz daýysty Qazybek, Tóle keldi,
Syrymǵa Malaısary ere keldi.
Oljabaı tama rýy Eset batyr
Tútigip, túgi shyǵyp tóne keldi.
Kórisip Jánibek pen Abylaıǵa
Súıindik sóz bastatyp Oljabaıǵa.
Qısyq naıza Súgiráli Ábilmámbet,
Ie boldy en qazaqqa osylaıda. Jol bermes sary qolǵa tulpar keldi,
Biri-birinen qaıtpaıtyn suńqar keldi.
Otyrǵan bı men manap, jaqsylarǵa
Ústine kire sóıleı Buqar keldi.
Belgili Buqar jyraý sheshen edi,
Jıylǵan amandasty el kósemi.
Kek ketpes adam salǵan, esi bolsa,
Bárinen boldy jaqsy er esebi.
Buqar sonda sóıleıdi
Sóılegende búı deıdi:
- Sálem berdim kóbińe,
Qasqa, jaısań, begińe.
Qalmaq qondy jerińe,
Qyrǵyn saldy elińe.
Tulymdyńdy tul qyldy,
Solqyldaǵan myrzańdy
Taranǵa salyp jon qyldy,
Bekterim, ony bildiń be?!
Qyraýly qysta aıdaǵan,
Topyrlatyp baılaǵan,
Qazynańdy alǵan jaınaǵan,
Qonysyńnan aýdaryp,
Jer-sýyńnan qańǵyrtyp,
Qyrylyp jonda ańyraǵan,
Kekti qashan alasyń,
Tirimisiń, bekter, óldiń be?!
Sálem berdim begińe,
Oń bolsyn sapar, datqalar,
Moldalardan hat qalar,
Ustalardan dat qalar,
Bilimi mol bilgirler,
Ósıetti uǵyp jatqa alar.
Ózinen kishi keıinge
Ǵaqlııa sóılep maqtanar.
Halyqtaı asqan danaǵa Óresi jetpeı soqtanar
Ósıet bilmes buqpalar.
Boıamanyń belgisi -
Kórinip turyp joq bolar,
Kúıip, janyp, shoq bolar.
Shyn bilgirdiń belgisi -
Oıyńdy bolar ólkesi.
Jamandyq pen jaqsylyq
Basynan bárin atqarar.
Shyn batyrdyń belgisi -
Ajalsyzdy qutqarar.
Zarlap kelgen eliń bar,
Jaýda qalǵan jeriń bar,
Tórt túlik túgel jınaldyń,
Úıde qalǵan kimiń bar?!
Abylaı men Jánibek
Jasanǵan jaýǵa eriń bar,
Odaǵyń qashan attanar.
Ordamyz edi Túrkistan,
Qojahmettiń qalasy.
Qys qonys edi, jaz - jaılaý,
Syr men Shý, Sarysý jaǵasy.
Elge beıqut degen bar
Batyr degen panasy.
Meńgerip bárin basqarǵan,
Erlerin ertip qasqarǵan.
Qııa shyń órlep tastardan,
Er Táýke edi eldiń jaǵasy.
Zardabyna shydamaı,
Oıda - shúrshit, qyrda - orys,
Ashylyp edi arasy,
Úzilip edi qarasy.
Kók maısa tarlaý betege
Taýlarymnyń darasy.
Jaıqalǵan orman tamyljyp,
Talasqan kókke aǵashy.
Alataý men Qarataý -
Biri aǵyp qoıǵan salasy. Qaldan Seren qalmaqtyń
Osy edi bizge talasy,
Osy edi jeri alasy.
Qonys qyldy jerińdi,
Kúńirentip qýdy elińdi,
Salyp nazar qarashy!
Qysty kún aq qar, kók muzda,
Jonda qaldy balasy.
Bekterim áser etpeı me
En qazaqtyń jylasy!
Jónińdi bildir, bekterim,
Attanyp qashan barasyń?!
Basshy bolǵan aldynda,
Esim hannan eski jol,
Qasym hannan qasqa jol,
Jáne de kóp basqa jol.
Taýdy tilip tas jarǵan,
Bar emes pe aspa jol?
Adastyrar erińdi,
Obaǵa jyǵar erińdi,
Jalǵyz aıaq qashpa jol.
Barsakelmes syqyldy
Serik bolmas ómiri,
Uzamaıdy qysqa jol.
Tebingi termen shirigen,
Terlikteri órilgen,
Erlerdiń salǵan soqpaǵy,
Osy berik usta jol.
Tolǵamaly kók súńgi,
Tógildirin shashaq ustamaı,
Jeke kelgen jaýlaryn
Shabaqsha qaǵyp tastamaı,
Erlik atyń shyǵar ma,
Eńirep jaýyń qaqsamaı.
Qozyjaýryn sary sadaq,
Tartyp shirep oq salyp,
Dushpanyńa daq salmaı.
Jeńilgenniń belgisi - Tomsaryp qalsa tamsanbaı.
Shyn sheshenniń belgisi -
Shyrmalǵan tordy sheshkeni.
Shyn sheberdiń belgisi -
Topshyny mol qyp pishkeni.
Shyn batyrdyn belgisi -
Samsaǵan qol, sary jaý,
Qan bolyp attan túskeni.
Naızagerdiń belgisi -
Qaǵysqanda maıdanda
Jaýdyń attan ushqany.
Qylyshkerdiń belgisi -
Qoıan-qoltyq jolatpaı,
Dalıta jaryp eskeni.
Sadaqkerdiń belgisi -
Toǵyz qabat aq saýyt,
Toqsan torly oımaýyt
Úskideı ótip teskeni.
Men toqtattym sózimdi,
Tapsyrdym Haqqa ózińdi.
Aman qylsyn jolyńdy,
Qaqpasyn dushpan qolyńdy.
Bastan óter bul zaman
Boljaýsyz, shirkin, kóshpeli!
Erlerdiń basy quralǵan,
Tulpar minip tý alǵan,
Maıdanda talaı synalǵan.
Naızasy túspeı qolynan,
Jeli turyp ońynan,
Túre tıip sońynan,
Myńnan ozyp júlde alǵan,
Az benen kópti mol da alǵan.
Qoramsaqqa qol salǵan,
Bir salǵanda mol salǵan.
Tartqan oǵy zyrlaǵan,
Túsken jeri zarlaǵan,
Ótpeı keıin turmaǵan.
Belgili erler, batyrlar - Ordabasy Jánibek,
Qaz daýysty Qazybek,
Qarakereı Qabanbaı,
Qanjyǵaly Bógenbaı,
Súıindikten Oljabaı,
Básentıin Syrym bar,
Malaısary buryn bar,
Jantaı, Baraq, Jaýlybaı,
Baǵanaly Sarybaı,
Taýǵa jortqan quljadaı,
Túsirgen maldy oljadaı,
Han atasy Jánibek,
Balasyna qazaqtyń
Handyq qurdy Abylaı.
Aıtýly bular er edi,
Bularǵa kim teń edi.
Tusyndaǵy bıleri,
Ábilmámbet, Áıteke,
Qara jigit Qazybek,
Álimbaı uly Tóle edi.
Bular da asqar bel edi,
Asýsyz taǵy ór edi,
Saıraǵan sheshen til edi.
Han boldy Abylaı,
Symǵa tartqan kúmisteı.
Aırylǵandaı erýi
Shaqshaq uly Jánibek -
Báriniń boldy tireýi.
Basyn qosyp barlyǵy
Attanysqa júredi.
On eki myń qol jınap,
Az ǵana emes mol jınap.
Jazyqpen órlep yldılap,
Taýmen tómen quldılap,
Sherý tartyp jónedi.
Qazybek bas bop bıleri,
Elde qaldy barlyǵy,
Birge biraq tileýi. At qulaǵyn tigisken,
Jeńgen jaýyn egesken,
Tel qozydaı teń ósken,
Baǵlan etin qoıdyrǵan,
Qysyrdan taıdy soıdyrǵan,
Myń da bolsa toıdyrǵan,
Sapyryp qymyz quıdyrǵan
Kúmisti syrly tegeshpen,
Samarly sary shómishpen,
Keregege ildirgen.
Shyńǵyrtyp qulyn baılaǵan,
Aıdap ákep belesten.
Qasqartyp qara sabany
Dúrsildetip pistirgen,
Qos aıaqtap ishtirgen.
Qaıǵysyz zaman, qyzyqpen
Qyz-kelinshek es bilgen.
Pispektiń saby sary altyn,
Torsyldaǵy quıma altyn,
Shyǵyrshyǵy kúmisten.
Qaldan Seren qalmaq jaý
Shyǵardy aıdap tegisten.
Jer men sýdan aıyrylyp,
Qanatynan qaırylyp,
Mine, qazaq izdesken.
Ie bolyp jer, malǵa,
Iesiz mal syqyldy
Ketken ótip oń shetten.
Qatyp saba qańyraǵan,
Qymyzy ketip ishimen,
Shımaıly torsyq shubar kónekten,
Qabyl bolmaı tilekten.
Sar dalany shandatqan,
Jer ıesin ańyratqan,
Jylqy ketip túnekten.
Qyz-kelinshek aıyrylǵan
Marjandy maqpal jelekten.
Raqymsyz qalmaq handary
Beıbit eldi kúńirentken, Jas balany eńiretken.
Tórt bólip tún uıqyny,
Tas emshegin jibitken,
Tar qursaǵan keńitken,
Syrly besik terbetken,
Álpeshtegen balany
Qart, qarııa anany,
Eńiretip bárin áketken.
Qol bastap júrdi Abylaı,
Sońynan ertip qyrandy.
Jar shaqyrdy Jánibek,
Abylaılap shapty urandy.
Tekejáýmit mingeni,
Torqaly saýyt kıgeni,
Sarala qylysh, sar sadaq
Qaryna naıza jarandy.
Erligi onan kem bolmas
Seıitbattal qazydan.
Silkidi Ahmet torańdy
Qabaǵynan qar jaýyp,
Yzǵarly túsi surlandy.
Shaqshaq uly Jánibek,
Ábilmámbet Abylaı
Áskerdi qalyń órletti,
Býyrqandy bursandy,
Muzdaı temir qursandy.
Aspan, jerdi shań aldy,
Jemenker jendet batyrlar,
Ertip nóker arystandy.
Jasyndaı jaınap tutanyp,
Shaqpaqtaı shaqqan ot alyp,
Ardabektiń asqardaı
Kelbetteri tym sýyq.
Titiretip jer men aspandy,
Ýáli uly Abylaı
Oılaǵan eldiń qamyn-aı,
Qatardan baǵy asqan-dy.
Han bolyp turǵan kezinde Qaımyǵyp kimnen jasqandy.
Artyq qonyp daraja,
Alashtyń ulyn basqardy.
Ólsheýsiz úzdik baq qonyp,
Talaıdyń solqyn basqan-dy.
Ábilmámbet, Abylaı han,
Jánibek bas bop attandy.
Almas qylysh qaıralyp,
Kók naızalar saptaldy.
Shambal sadaq oqtaldy,
Qalmaq Qaldan hanynan
Qustyrýǵa jutqandy.
Dańqy attanǵan jer jaryp,
Orys, shúrshit saqtandy.
Abylaıǵa tartý ákelip,
Osylaı shúrshit bas qorǵap,
Aman qalyp, maqtandy.
Tartý, syıyn berip syrtqy elder,
Bastaryn qorǵap qutqardy.
Qalmaqtyń keldi eline,
Joıqyn ásker jondy alyp,
Qarataýdaı beldi alyp,
Syrdarııa ózen, jerdi alyp,
Jaıylǵan qazaq eldi alyp.
Basyn qosqan qalmaqtar,
Túrkistanǵa jınalyp,
Qarsaqty buzyp, shep salyp.
Armansyz ábden bekingen,
Qaraýyldap qamdanyp,
Talma tústiń shaǵynda,
Qulady ásker shańdanyp,
Dúnıeni joıqyn tý alyp,
Kúmbezdi kórip qýanyp.
Tıemiz dep qalmaqqa,
Etek túrip, bilek sybanyp,
Ózennen qulap sý alyp,
Kólikterin sýaryp, Jabylyp qaıta shyqqanda,
Ózen qaldy sýalyp.
Qazaq jaıyp tura qaldy qanatyn,
Batyrlaryn bir yńǵaılap baratyn.
Han men qarttar sabyr tappaı,
Emes shappaı ylǵı kókjal turatyn.
Bul batyrlar qamal buzǵan qashannan,
Jaýdy kórip tynshymaı tur jasanǵan.
Jekken attaı jiger kútip daıyn tur,
Shash al dese, bári daǵy bas alǵan.
Qalmaqtar da túzetti saptaryn,
Yshqyndyryp sabap shaýyp attaryn.
Qylmańdatyp at oınatyp qoıady,
Naıza, qylysh, sadaq penen shoqparyn.
Qalmaq jaqtan keldi bireý maıdanǵa,
Jetetindeı emes qushaq jaıǵanǵa.
Attyń soǵyp qolańsasyn, aıaǵyn,
Kóldeneńi birdeı uzyn boıynda.
Maıdan kirip «jekpe-jek» dep shaqyrdy,
Aıbatymen qatty aıqaılap baqyrdy.
Bata berip Ábilmámbet, Abylaı
Shyǵarady Qoraz degen batyrdy.
Qoraz bardy, myna qalmaq umtyldy,
Qylǵyp jutar sý búrkitteı jutyndy.
Naızamenen ilip alyp Qorazdy,
Shanshyǵan kúıimen jerge uryp óltirdi.
Sálim bardy bir urǵannan shyqpady,
Qazaqtardyń kóńili aýyryp toqtady.
Jáne bireý baryp edi Isaqan,
Bir urǵanmen ólip ketti qaıtpady. Keldi batyr: «Ber ruqsat, turam ba-aı,
Shyǵý kerek bul qalmaqqa qamalmaı».
Ruqsat alyp jetip keldi maıdanǵa
Qarakereı atyshýly Qabanbaı.
Qabanbaıǵa qarap qalmaq: «Er, - deıdi,
Myna jatqan qazaǵyńdy kór, - deıdi.
Qazaq-qalmaq bir týysqan kisisiń,
Maǵan qalǵan kezegimdi ber», - deıdi.
- Jaraıdy, - dep tosty qalqan basyna,
Qylysh alyp keldi qalmaq qasyna.
Qushyrlanyp salyp qylysh jiberdi,
Qaıtpas maǵan kelgen búgin qosyna.
Qylyshynyń aýyr tıdi salmaǵy,
Aýdarý jaqyndady es zardaby.
Qudaı saqtap, aman qaldy Qabanbaı,
Qatty uıydy eki qol men qar daǵy.
Kezek berip qalmaq qalqan jamyldy,
Ashý kernep Qabanbaıdaı jalyndy.
Barlyq kúshin qolǵa jınap túkirip,
Qalqannyń taq syrtynan salyndy.
Qaldyrǵan joq kúshin aıap sermedi,
At-matymen jyǵyldy da, ólmedi.
Túregeldi beli úzilip, aty óldi,
Túbi qandaı ázir ólim kelmedi.
Endi kezek qalmaq alyp atqaly,
Sadaǵyna saldy oǵyn tartqaly.
Tasqa tıgen almastaı-aq shaq etip,
Qaıta tústi Qabanbaıǵa batpady.
Oq ekpini Qabanbaıdy qatty urǵan,
Basqa bolsa naǵyz ajal taptyrǵan.
Bir paıdasyn kórdi batyr saýyttyń,
Seksen baıtal qysyraqqa soqtyrǵan. Endi kezek Qabanbaıǵa beredi,
Ashýlanyp bu da sadaq shiredi.
Qalmaqty erdiń basyn mezgep naq júrek,
«Ajal oqtyń tusy osy» dep túıredi.
Kiristen oq zaýlap júrip dala ketti,
Naq saqpannyń tasyndaı-aq sart etti.
Bar kúshimen tartyp edi Qabanbaı,
Maırylyp oq batpaı qaıtyp jarq etti.
Naızasyn ap qalmaq kirdi jekege,
Ómiri bar, endi ajaly bite me?
Saýyt buzar kók súńgisin sermedi,
Kókirekten túırep tesip óte me?
Júgirtip kep saldy naıza ońynan,
Shyǵarmaqqa birdeı túırep solynan.
Qanjarmenen qaǵyp tastap naızasyn,
Aldy batyr bul qalmaqtyń jonynan.
O da ustady jaǵasynan shap berip,
Julqyp tartyp jaǵalasyp ıterip.
Kókpardaı basyp alyp aldyna,
Abylaı hanǵa alyp bardy óńgerip.
Osymenen qas qaraıyp, kún batty,
Kesh bolǵan soń áskerlerdi tarqatty.
Eki jaqta qatty kúzet qaraýyl,
Bir mezgilde sharlap torǵaı tań atty.
Maıdan jerge kelip turdy eki sap,
Qalmaq, qazaq qarsylasqan eki tap.
Qalmaq jaqtan shyqty bireý maıdanǵa,
Belden úlken bir arǵymaq minip ap.
Abylaıdan alyp ruqsat Bógenbaı,
Shyǵysqan at, qarý-jaraq bári saı.
Eki jaq ta bul qazaqqa tandandy,
«Adamzat pa, dııý me, - dep, - ıapyr-aı». Qalmaqtyń da saı kórindi quraly,
Júrip qalǵan adamdardaı arany.
Surap alyp yńǵaılandy qylyshyn,
Kezeksiz-aq Bógenbaıdy urǵaly.
Bógenbaı da jyldam edi jasynan,
Maıdanda ólmeı jaý qaıtqan joq qasynan.
Aıbaltany sýyryp alyp taqymnan,
Sart etkizip salyp ketti basynan.
Qalmaq ushty attan jerge julyndaı,
Bir ókirgen shyqty daýsy qulyndaı.
Qars kirgen jalmany men aıbalta
Dal-dal qylyp aldy basyn sýyra almaı.
Kezekpen kelip batyr qalmaq ta,
Nıetteri Bógenbaıdy almaqta.
Jetpis qalmaq qaza tapty qolynan,
Egeýdeı irkilgen bári tańdatpa.
Keshke taman qaıtyp bardy qolyna,
Otyrdy kep batyrlardyń qasyna.
Bógenbaıdyń qaıratyna qaıran bop,
En qalmaqtyń kárisi men jasy da.
Tań atyp jurt eki jaqtan óredi,
Maıdan jerge talapkerler kiredi.
Ábilmámbet, Jánibek pen Abylaı
Maslıhatty kópke bylaı beredi.
- Jekemenen óne me urys tam-tumdap,
Jatamyz ba kúnde erteńmen aqymdap.
Shashaqty naıza qanǵa súńgip tunshyqpaı,
Qan shashpaı almas qylysh jarqyldaı.
Bas-aıaǵyn talapker er shaqtasyn,
Qarııa, jastar taýda qalsyn shappasyn.
Qamal buzyp, kórsetińder bir qımyl,
Ashylyp baq, er eńbegi aqtalsyn. «Jaraıdy» dep talapkerler qýandy,
Tek turyp bilekterin sybandy.
Abylaılap atty qoıyp jiberdi,
Jer kúńirentip saldy erler urandy.
Aıbyndy tós tóge kelip yzǵardaı,
Aıtqan uran jer kúńirenip kók jardy.
Tebirengen at tepsingen er dúbirmen,
Deýge boldy osy dúnıe qozǵaldy.
Mámbet, Abylaı Jánibekke qarady,
Buzylyp tús batyrdyń da barady.
- Aıbatyńnan bizdiń dene shimirikti,
Qandaı qııal kernedi? - dep surady.
Tur ekeýi tý kóterip qasqaryp,
Qaldan Seren qalǵan eldi shyǵaryp.
- Qudaı pana bolyp, pirler qoldasa,
Bir kirermin qalmaq qolyn qaq jaryp.
Asaý kúreń jambasyna qamshy urdy,
Keıingi artyn Abylaıǵa tapsyrdy.
Qalmaq, qazaq aralasqan mılasyp,
Іshten kire narkeskendi sýyrdy.
Qysyp taqym er Jánibek shý dedi,
Birin shanshyp, birin shaýyp túıredi.
Shynjyr tastap toı jerine qalmaqtyń,
Qyryq, otyzyn býyndyryp súıretti.
Órt syqyldy Jánibektiń qyrǵany,
Yǵysty jaý, qarsy aldyna turmady.
Naızamenen túırep ótip barady,
Qylysh shaýyp, sadaq tartyp qyrmady.
Qaldan Seren kórdi muny alystan,
Jaıpap keled ashyqqan bir arystan.
Shanshyǵan naıza, shapqan qylysh, atqan oq
Batpaı keled toǵyz qabat quryshtan. Qan Barlybaı urysyp júr, Jaýlybaı,
Óte shyqty er Jánibek zaýlap-aı.
Jantaı, Baraq, Oljabaı men Súgiráli
Júrgen jaǵy qalyp barad ýlap-aı.
Kózin salyp, kórse qarap Qabanbaı,
Urysyp júr qatarynda Bógenbaı.
Jánibektiń aldy tolǵan ólekse,
Siltep barad ońdy-soldy dem almaı.
Tize qosyp ylǵı kókjal birigip,
At ólikten júre almady súrinip.
Dal-dal boldy júrgen jaǵy bulardyń,
Túnergen bult kóshkendeı-aq syrylyp.
Birin shaýyp, birin shanshyp tur edi,
At ústinen julyp alyp úıiredi.
Eki asyqtaı kezek qaǵyp laqtyryp,
Túsip jerge talaı ólip kúıredi.
Tapqyzbady qýyp qyryp sharany,
Arystandaı ashylǵan kún arany.
Basyp-janshyp óli-tiri aralas,
Týyn jyǵyp, ıekke aldy qalany.
Shepke qyldy tus-tusynan qımyldy,
Batyrlardyń bári birden jumyldy.
Syrttaǵysy kire almady qalmaqtyń,
Іshtegisi amal tappaı syǵyldy.
Shebi qaldy tozǵan tordaı qıylyp,
Ólik jatyr jer-jahandy ap úıilip.
Qaldan Seren shyqpaq boldy jekege,
At erttetip qarý-jaraq kıinip.
Maıdan shyǵyp Qaldan Seren keledi,
Aıtýly erdiń zamanynda bul biri edi.
Jalǵyz ózi kelip turyp maıdanda:
- Kel, Jánibek, dámeń bolsa, - tiledi. Qaldan Seren maıdanda tur úńilip,
Batyrlardy qosty basyn birigip.
Qynabyna sımaı qylysh, qan tutyp,
Qaınap, tasyp, burqyldap tur tógilip.
At aq kóbik, aqsýyr bolǵan súmektep,
Naızadan qan quıylyp tur shúmektep.
Asaý kúreń basyna boı bermeı tur,
Otyz jigit alysyp júr jetektep.
Jánibek batyr mindi atyna barmaqqa,
Ádeı arnap shaqyrǵan soń tańdap ta.
Taısalmapty qaıtar er emes,
Salyp uryp keldi júrip qalmaqqa.
Sadaǵynyń Jánibekti atty oǵymen,
Muny óltirse, aınalyspaq sonymen.
Bulǵalaqtap zaýlap kelgen kez oqty,
Aldy qaǵyp Jánibek qolymen.
Taıandy oǵan batyr Jánibek saspady,
Oǵyn jerge laqtyryp tastady:
- Berekesiz atqan oǵyń ne qyldy,
Kórset taǵy, berdim kezek basqany.
Uzyn naıza salaıyn dep sermedi,
Aldy julyp, batyr Jánibek bermedi.
Julyp alǵan boıymenen Qaldandy
Naızasymen hannyń ózin túıredi.
Túırep naıza kóteredi tumaqtaı,
At ústinen tik kóterdi qulatpaı.
Zýyldatyp naızamenen úıirdi,
Saýyt - saıman, sadaq, qylysh bulǵaqtaı.
Jánibek aıtty turyp tómende:
- Jaıyń qalaı endi, Qaldan? - degen-di.
- Áli senen men joǵary, Jánibek,
Kóremisiń, oınap júrmin tóbeńde. «Solaı ma» dep urdy jerge úıirip,
Tamam qalmaq jylap jatyr kúıinip.
Aıaq-qoly munaradaı sozyldy,
Zaýlap qany aǵyp jerge quıyldy.
Jeke shyǵyp Jánibekten jany óldi,
Bılep turǵan bastyǵy edi bir eldi.
Urys jónin basqaratyn adam joq,
Jeńildi de qalmaq qashyp jóneldi.
Qashty qalmaq Qarataýdy kóbelep,
Qyzdy qazaq emin-erkin denelep.
Balqash kólin basyp ári jóneldi,
Tiri ketti deımiz keıin kebenek.
Qazaq jeńip, kóp qalmaqty qashyrdy,
Jeńilgeni aıaǵyna bas urdy.
Aıdap saldy jer shetine qaıtpastaı
Ararat pen Altaı taýdan asyrdy.
Aıdap saldy ary ysyryp Altaıdan,
Ketti ári shúrshit penen qytaıdan.
«Sonan qalmaq Saryarqaǵa basqan joq»,
Dep aıtady qarııalar qartaıǵan.
Qalmaq qashyp endi bosap jer qaldy,
Qutty qonys atameken Syr qaldy.
Tý kótergen ordasy edi qazaqtyń -
Kók munara Qoja Ahmet pir qaldy.
El tynshyǵyp, jaý basylyp, kóńil jaı,
Toqty qozydan, qulyndady qalmaı taı.
Myń qoı aıdap jesir qatyn, jas bala,
Qoı ústine jumyrtqalap boztorǵaı.
Jaýǵa shapsa, qasqaıyp qol bastaǵan,
Daýǵa salsa, sýyrylyp top bastaǵan,
Qazaqta Jánibekteı batyr ótti
Artyna erligimen sóz tastaǵan.
