BABALAR SÓZІ: «Kelintóbe» ataýynyń shyǵýy
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
***
Іlki zamanda qazaq dalasyna kalmaq shapqan desedi. Er azamattar jaý qolynan ólip, el eńsesi túsedi, sol kezde el ishinde Aqshabaq esimdi kelinshek bar eken. Qaýym eldi aqylmen bastaıdy. Qashqan el Qarataýdan asyp, Syrǵa jetedi. Syr jaǵasyndaǵy qalyń toǵaıǵa kirip, qalmaq qolyn adastyryp ketedi. Álgi kelinshek darııadan ótip, az kún tynyshtalǵan elge: «Ketpen ustaýǵa jaraıtyn jurt topyraq tasyp tóbe úısin, tóbe basyna shyqqanda darııanyń arǵy basy kórinetin bolsyn!»- deıdi. El eki etpeıdi, tóbeni úıedi. Kelinshek kúnde órmelep tóbe basyna shyǵyp qaraýyl qaraıdy. Kele jatqan jaýdy kúnshilik jerden tanıdy eken. Jaý tóbesi kórinse, aýylǵa habar qylady da, jurt toǵaıǵa sińip qutyla bergen. Osydan keıin Aqshabaqtyń esimi, bedeli en dalaǵa jaıylyp, halyqtyń oǵan degen qurmeti údeı túsedi. Osy mekende dıhanshylyq dáýirlep, el typ- tynysh mamyrajaı zaman keshken. Bir kúnderi qyraǵy kelinshekti búıi shaǵyp óledi. Jurt ony ardaqtap, arýlap osy tóbege kómgen eken. Sodan bul tóbe «Kelintóbe» atalyp ketipti.
