Babalar sózi: Er Ájibaı
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
***
Er Ájibaı
(Ábzeıit Málikeuly nusqasy)
Qolyna qalam aldy Ábzeıit aqyn,
Jazbaq bop batyrlardyń hıkaıatyn.
Artymda ózim ólsem, sózim qalsyn,
Appaq bop qartaıdym ǵoı, ýaqyt jaqyn.
Ketemin qalam alsam qyzyńqyrap,
Tastaımyn qol tıgende jazyńqyrap.
Baıaǵy jastyq óner qaıda ketken,
Kárilik ár nárseden qyldy jyraq.
Aqsaqal, qalamyńdy qolyńa alshy,
Azyraq óleń jazyp kóńil arshy.
Zaýlaýshy eń qalam alsań báıge atyndaı,
Júırikteı shabatuǵyn tımeı qamshy.
Shal boldyń, art jaǵyńa sóz qaldyrshy,
Oqýshym, sózderime qulaq salshy.
Burynǵy ótip ketken batyrlardyń,
Bireýin áńgime qyp qolyńa alshy.
Úsh júzdiń balasymyz, atam-qazaq,
Boldyq qoı respýblıka sodan tarap.
Ne mańǵaz, ne bilgishter týyp, ósti,
Asynǵan batyrlar bar qarý-jaraq.
Bir ata Uly júzden Alban eli,
Shyǵypty bul Albannan talaı seri,
Qalmaqtyń jaý kezinde kóp alysqan,
Ótipti Ájibaı degen erdiń biri. Albannan bul Ájibaı batyr shyqqan,
Ózimen alysqannyń bárin jyqqan.
Shabysyp qalmaqpenen ómir boıy,
Aqyry Alataýdan aıdap shyqqan.
Ájibaı Naımanbaıdyń balasy eken,
Kóziniń aǵy menen qarasy eken.
Іshinde tórt balanyń túri bólek,
Basqasy munymenen talas eken.
Tastemir, Qańlybaı men Ájibaı, Altaı-
Tórt bala týǵyzypty bul Naımanbaı.
Іshinde tórteýiniń ózgeshe bop,
Týypty júrekti bop bul Ájibaı.
Dýlattan Ótegen degen batyr shyqqan,
Shydamaı aıbatyna jaýlar buqqan.
Birigip, tize qosyp eki batyr,
Qalmaqty Alataýdan aıdap shyqqan.
Dýlat ta Qasqaraýdyń balasy edi,
Bu da asqan ýaqtysynda batyr edi.
Qaıraty men aqyly serik bolyp,
Aqylmen Dýlat elin bıler edi.
Danyshpan el aıtady darııa dep,
Kúshke myǵym, tolyq dene, aqyly kóp.
Bilikpen isti boljap, aıtqannan soń,
El ketken Ótegendi áýlıe dep.
Ótegen Ájibaıǵa bolǵan serik,
Qalmaqtyń esi ketken muny kórip.
Ómir boıy qalmaqty bular jaýlap,
Árqashan júrgen malyn alyp kelip.
Tórt bala týǵan eken Naımanbaıdan,
Bóri dep tórteýi de dańqyn jaıǵan.
Aqyl men ádildikke bolyp artyq,
Ozbapty eshqaısysy er Altaıdan. Altaı bı atanypty, aqyldy bop,
Ájibaı batyr bolǵan dúnıede joq.
Tastemir, Qańlybaımen jýas eken,
Ketipti bul ekeýi sharýa bop.
Jan baǵyp júre bergen ashty-toqty,
Bıleýshi tórteýin de Altaı bopty.
Naımanbaı qalyń berip Ájibaıǵa,
Tumarsha degen qyzǵa quda bopty.
Qystyqta Eskene degen baıdyń qyzy,
Ózi sulý aq júzdi, shyryn sózi.
Kórgen jigit qumar bop Tumarshaǵa,
Jaltyldar tanadaı bop qara kózi.
Tumarsha sulý eken óte appaq,
Aıtady keremetin árkim maqtap.
Erke basar, ártúrli kádesin ap,
Qaınyna Ájibaı da barǵan jaqtap.
Aýlyna Eskene baıdyń kúıeý bardy,
Qushpaq bop, jóni kelse, mahbub jardy.
«Kúıeýi Tumarshanyń kelipti»,-dep,
Kóp jigit osy sózden habarlandy.
Árkim-aq Tumarshaǵa eken ǵashyq,
Kóp jigit júredi eken jarmasyp.
«Kúıeýdiń túsi jaman, bir qara qul,
Bolǵyn,-dep-aıtady eken,-maǵan násip».
Aıtylyp júredi eken ártúrli ósek,
Sózderi Ájibaıdyń edi kesek.
Qulaǵy jyrym-jyrym, túsi qara,
Denesi jaratylǵan óte kesek.
Betiniń tyrtyǵy bar, naıza soıǵan,
Mańdaıyn qylysh kesip, shodyraıǵan.
Kespeltek, dym sózi joq, tolyq dene,
Qyz turmaq, kempir qorqar porymynan. Ájibaı qaınyna óstip barǵan eken,
Qazirgi Ketpen taýyn qylǵan meken.
«Aıtqany jigitterdiń shyn ba eken?»-dep,
Tumarsha Ájibaıdy kórgen eken.
Kórgen soń Ájibaıdy záresi ushty:
«Jaratqan qımapty ǵoı buǵan tústi.
Qasyna qaıtip jatam bul jigittiń»,
Jaratpaı ashýlandy, qaırap tisti.
«Tımeımin bul jigitke túsi qara,
Kerek emes, bolsa da aqyly dana.
Men-sulý, ol anadaı, qalaı bolar,
Bet-aýzy bir jóndi emes, para-para».
Tumarsha Ájibaıǵa barmaı qoıdy,
Tilderin áke-sheshe almaı qoıdy.
Qanshama jeńgeleri aıtsa daǵy,
Eshkimniń aıtqanyna kónbeı qoıdy.
Bul iske er Ájibaı ashýlandy,
Shydamaı yzasyna, ot bop jandy.
«Qap, seniń osy isińe Tumarsha,-dep,
Qınaýǵa salamyn,-dep,-shybyn jandy».
Ájibaı kúıeý bolyp jata berdi,
Dáminen baıdyń bergen tata berdi.
«Tumarsha ózi-aq izdep keledi» dep,
Solaısha jeńgesine jaýap berdi.
-Keledi ózi bir kún izdep meni,
Aıtylar sol ýaqytta sózdiń jóni.
Jylasa kózderinen qany aǵyp,
Tanıdy joldasym dep, sonda meni.
Bul iske áýre bolma barlyǵyń da,
Júrsizder Tumarshanyń jarlyǵynda.
Ilanyp buzýshy eldiń tilin alyp,
Shydarmyn bul aqymaqtyń qorlyǵyna. Jatty da on shaqty kún, ketti qaıtyp,
Baldyzy, jeńgesine hosh-hosh aıtyp:
-Biraz kún aýyl jaqta dem alam da,
Bul jerge týar aıda kelem qaıtyp.
Sóılesem sonda kelip munymenen,
Tumarsha jaýap berer jónimenen.
Taǵy da osyndaı bop shaıtansysa,
Jaqsylyq kórmes onda ózi menen.
Muny aıtyp attandy da júrip ketti,
Qyrsyǵyn Tumarshanyń bilip ketti.
On kúnde mańaıyna bir jolatpaı,
Tumarsha Ájibaıdy ókpeletti.
Qaıtysta qalmaqtardan jylqy alady,
Qalmaqtyń baılaryna qol salady.
Bir aýyldyń jylqysyn túgel aıdap,
Aýylyna aman-esen bul barady.
Ájibaı oljaly bop qaıtyp keldi,
Kórgenin bastan-aıaq aıtyp keldi.
«Tımeımin, túsi jaman,-dep,-Tumarsha»,
Altaıǵa barlyq isti aıtyp berdi.
Altaı aıtty: «Sóılesemin onymenen,
Ol Eskene oınamasyn menimenen.
Mal-basyn talqan qylyp, shaýyp alam,
Tumarsha qutylmaıdy tegi senen.
Dem alyp osy sózben jata berdi,
Ájibaı aralap júr eldi, órdi .
«Qaınyńa Ájibaıdy ertip bar» dep,
Hat jazyp Ótegenge habar berdi.
Shaqyrtyp Ótegendi habarlady:
-Qaınyna Ájibaı er barsyn taǵy.
Bul ózi Tumarshaǵa ókpelepti,
Baıqańdar, qandaı bolar sózdiń mánin. Baryńdar eki-úsh batyr jaýdan qaıtpas,
Ózi de sender barsań, basyn tartpas.
Shabyńdar jónge kelmeı qıqańdasa,
Mal-múlkin talqan qylyp, qyzyn ap qash.
Muny aıtyp attandyrdy toǵyz jigit,
Bularmen qarsylasyp qylmas úmit.
Ataqty Kúshik batyr, Esboldar bar,
Óńkeı er jarq-jurq etip, ketti júrip.
Qaınyna osylaısha taǵy bardy,
Ertip ap óńkeı batyr buzǵan jardy.
Qudamen jaı-japsaryn sóılesýge,
Basshy qyp, Atalyqty ertip aldy.
Atalyq Naımanbaıdyń inisi eken,
Aýylǵa kárııalyq qylǵan mekem.
Tumarsha jónge kelmeı shaıtansysa,
Aýylyn Eskeneniń shappaq eken.
On shaqty jasaq alyp bular júrdi.
Ataqty er jigitter buǵan erdi.
Jol júrip óńkeı sańlaq bir-eki kún,
Aýlyna Eskeneniń bular keldi.
Sabyltyp at terletip, bular jetken,
Batyrlar júrgen jerge úkim etken.
Aýlyna Eskeneniń bular kelse,
Qalmaqtar tas-talqan qyp shaýyp ketken.
Maldaryn túk tastamaı shaýyp alǵan,
Tımegen adamyna, aman qalǵan.
Jaý shaýyp, tas-talqan bop jatqanynda,
Batyrlar jaý izdegen jetip kelgen.
Qalmaqta batyr bolǵan Zona degen,
Eshkim qarsy kelmegen Zonamenen.
Álemge batyrlyǵy máshhúr bolyp,
Kóp palýandy joldas qylǵan ajalmenen. Qarýly, batyrlyǵy jannan asqan,
Ólmeı qalǵan batyr joq qarsylasqan.
Qazaq-qyrǵyz, qalmaqqa aty máshhúr,
Ataqty Zona atanǵan bala jastan.
Bulardy shaýyp ketken Zona batyr,
Túk qoımaı jylqyny apty taspa-taqyr.
Atalyq Ájibaıǵa: «Qýǵyn!-dedi,
Jylqysyn qaıyryp kel, sen de, batyr.
Tezdetip atqa mingin, otyrmańdar,
Senderdi áıel tapqan, ol da adamdar.
Ne ólip, ne jylqyny qaıyryp kel,
Inshalla, batyrlarym, jolyń bolar!
Baı bersin, tarlan bozdy astyńa min,
Batyrsyń jaý degende qaıtpaıtyn shyn.
Babamnyń árýaǵy járdem berer
Zonany qýǵyn endi kún demeı tún.
Senderdi shesheleriń ul dep tapty,
Júrsińder jigit bolyp minip atty.
Eshkimnen qaırat, kúshiń keıin emes,
Alady qoryqpaǵan batyr atty.
Tez endi, jaýdy qýyp attanyńdar,
Zonadan «myqty eken» dep qoryqpańdar.
Ony da áıel tapqan, adamzat qoı,
Kóz salyp aılasyna, oılanyńdar».
Taǵy da jıyrma-otyz jigit aldy,
Zonamen shabysýdy oıyna aldy.
Qorǵastyń jaǵasynda jatyr eken,
Artynan batyrlaryń qýyp bardy.
Qorǵastyń demalypty jaǵasynda,
Qalyń ný, bıik taýdyń arasynda.
Umtylyp jaýdy kórip qaharlandy,
Ot janyp kózderiniń sharasyna.
Ájibaı ashýlandy jaýdy kórip,
Aqyrdy sarbazyna qaırat berip.
«Atqa minbeı jylqyny qýyp shyq» dep,
Umtyldy batyrlarǵa buıryq berip.
Ótegen Ájibaıǵa: «Toqta!-dedi,
Daıyndap, qylysh, naızany myqta,-dedi.
Ónerdiń denedegi bárin jumsar,
Mezgili kázir osy ýaqta,-dedi.
Júregińniń túgi bar batyr ediń,
Jaramsyz at-turmanym,-dedi,-meniń.
Sen aıqas Zonamenen qarsylasyp,
Qaınyńnyń jaýdan alǵyn óstip kegin».
Ótegen jol beripti Ájibaıǵa:
-Sıynyp umtylǵyn,-dep,-bir Qudaıǵa.
Sen shanysh, men shabamyn aıbaltamen,
Bir qatty soǵys bolsyn osyndaıda.
Osyndaı joba qylyp at qoıypty,
Qoryqpaı batyrlaryń jaýdan tipti.
«Batyr-ańǵal» degen sóz, shynynda, ras,
Uranyn sonda Ájibaı umytypty.
Zona da kúshke sengen batyr eken,
Demalyp Qorǵas boıy jatyr eken.
Uranyn aıtatuǵyn umytqan soń,
Aqyryp «Ájibaı» dep barǵan eken.
«Ájibaı, Ájibaı!» dep qoıdy atty,
Qyram dep tiri qoımaı qalmaq zatty.
Urandap «Ájibaılap» sarbazdar da,
Jylqyny túk tastamaı qýdy qatty.
Batyrlar kóp jylqyny qýyp berdi,
Demalyp jatqan Zona muny kórdi.
«Qazaqta Ájibaı uran joq ed» dep,
Aqyryp «batyr bolsań, toqta!» dedi.
-Tart,-dedi,-tulparymdy meniń,-Zona,
Er eken qoryqpaǵan batyr bu da.
Artymnan eshkim qýyp kórmep edi,
Muny men jibereıin o dúnııaǵa.
Zona da naızasyn ap atqa mindi,
Aqyryp, kúńirentip, jınap jyndy.
«Ájibaı, erkek bolsa shanshysyn» dep,
Er eken, qoryqpastan qarsy júrdi.
Asyǵyp atqa mindi, saýyt kıip:
-Bul ózi qaı batyr,-dep,-júrgen tıip?
Baıqamaı asyǵysta túımelerin,
Saýyttyń aldy qapty ashyq, qıyq.
Baıqamaı batyr ańǵal júrip ketken,
Zýlatyp Ájibaıdy qýyp jetken.
«Aıdaǵan jylqylardy tastaǵyn!» dep,
Aqyryp batyrlarǵa úkim etken.
Zonaǵa Ájibaı er qarsy bardy,
Ótegen muny kórip qaıta aınaldy.
Eki dáý bir-birimen qarsylasyp,
Aıamaı bir-birine naıza saldy.
Shanyshty birin-biri aıamastan,
Biri-keýde, bireýi shanshyp bastan.
Zonanyń júregine kirdi naıza,
Munan soń Ájibaıdyń kúshi asqan.
Kep qaldy Ótegen de aıbalta alyp,
Jelkeden er qalmaqty ketti salyp.
Keýdeden naıza kirip, balta tıip,
Qulady qaıran Zona esten tanyp.
Qoldady babalardyń árýaǵy,
Zonaǵa batyrlardyń kelip haly.
Jyǵyldy attan jerge batyr Zona,
Julqysqa Ájibaıǵa kelmeı haly. Jyǵyldy esten tanyp Zona batyr,
Basyna túskennen soń zaman aqyr.
Naızany qaıta tartyp alǵannan soń,
Syrtyna ishek-qarny shyǵyp jatyr.
Zonanyń astyndaǵy atyn aldy,
Sol jerde Zona batyr dúnıe saldy.
«Tanyp qoı budan bylaı, jaý qalmaqtar,
Men-qazaq Ájibaı!»-dep aıǵaı saldy.
Esitti bul habardy jannyń bári,
Yza bop qalmaqtarǵa keldi kári.
Zonany attan jerge túsirgen soń,
Byt-shyt bop qalmaqtardyń ketti bári.
Zonanyń sarbazdary ketti qashyp,
Maldardy túgel aldy, kúshi asyp.
Jıyp ap baıdyń malyn aman-esen,
Qalmaqtan otyz atty qaldy basyp.
Qol qylyp tórt jigitti baılap aldy,
Basyna qalmaqtardyń azap saldy.
«Zonany tastap ketpeı, jerlelik» dep,
Sarbazǵa eki batyr aqyl saldy.
Jemesin qarǵa-quzǵyn kózin oıyp,
Berelik qonaqasyǵa bir at soıyp.
Er edi esh adamnan taısalmaǵan,
Ketelik basyna bir belgi qoıyp.
«Maqul» dep sarbazdar da keńes berdi,
Syılady barlyq qazaq bul eki erdi.
«Batyrlar aıtqandaryń jóni bar» dep,
Bul sózdi sarbazdar da maqul kórdi.
Barlyǵy qonyp jatty, damyl alyp,
Zonanyń kórin qazdy jigit baryp.
Aq tasqa sýretin sap órnektetip,
«Er Zona-qalmaq rýy» dep qoıdy jazyp. Bir jylqy «qonaqasy» dep soıdy buǵan,
«Jigit qoı bu da bizdeı batyr týǵan.
Er joly osylaısha bolady»,-dep,
Burynǵy batyrlardyń jolyn qýǵan.
Zonany bir kún jatyp bular qoıdy,
«Batyrǵa qonaqasy» dep bir at soıdy.
«Qalmaqtyń batyrynyń pamıti» dep,
Basyna tastan oıyp belgi qoıdy.
Qorǵastyń jaǵasynda qazir de bar,
Appaq bop kórinedi munaralar.
«Qalmaq qorǵan» dep qazir atalady,
Osylaı atap ketken kóp adamdar.
Maldaryn aman-esen aıdap qaıtty,
Halqyna bolǵan istiń bárin aıtty.
«Tiri bop qutylmaspyn budan men» dep,
Tumarsha Ájibaıdan ishin tartty.
Eskene Ájibaıǵa boldy razy:
-Shyraǵym, qulyńmyn,-dep qysy-jazy.
Qaıyryp kekti áperdiń batyrlyqpen,
Maǵan da bolǵyn balam, óziń-qazy.
Qýandy qazaq halqy kek qaıyryp,
Erlikpen jaýdan maldy keldi aıyryp.
Óltirip qaıraty asyp er Zonany,
Qalmaqtar qala berdi bul qaıǵyryp.
Zonanyń Ótegenge atyn berdi:
-Atyn minip, saýytyn kıgin,-dedi.
Qolyńa naızasyn da myqtap usta,
Ári joldy, ári ushy qandy,-dedi.
Bólisti osylaısha oljalaryn,
Birine-biri razy batyrlardyń.
«Jibergen bizdi jumsap, siz ediń» dep,
Beripti Atalyqqa maldyń bárin. Tumarsha kúlimdedi qasyna kep:
«Salamat, saý keldiń be, batyrym»,- dep.
Bir jeńge, eki qyzdy qasyna ertip,
Jolyqty Ájibaıǵa osylaı kep.
Jaqyndap Tumarsha da keldi eptep,
«Ana joly batyr maǵan ókpeled» dep.
-Batyr, sen qaharlanba joldasyńa,
Qatamdy meniń qylǵan-óziń kesh,-dep.
-Tumarsha, jaqyn kelme maǵan,-dedi,
Qasyma jolatpaımyn ázir seni.
Alysyp qalmaqpenen sharshap keldim,
Tynyǵyp, áldengenshe kórme meni.
Jiberdi Tumarshany úıden qýyp:
-Kelme,-dep,-budan bylaı maǵan jýyq.
Bolsań da baıdyń qyzy, túsiń sulý,
Kóńilim qashan qalǵan senen sýyp.
Qasyna Tumarshany jolatpady,
Jaqtyryp aıtqan sózin unatpady.
Tumarsha mensinbep ed buryn ózi,
Ájibaı Tumarshadan jyraqtady.
Demalyp az ǵana kún jatty sonda,
Oljaǵa jaýdy jeńip batty sonda.
Bul joly «qyz eken» dep bir qaramaı,
Qapa bop, Tumarsha qyz qapty sonda.
Sóılesip qudalarmen qaıtyp ketti,
Toı qylyp Tumarshany bermek bopty.
Ájibaı Tumarshaǵa jaýap qylmaı,
«Sóılesem, qaıyryp ap sonda kekti».
Kekti bop Tumarshaǵa Ájibaıyń,
Batyrǵa ne qylsa da, bári daıyn.
«Ázirshe taltań basyp júre bersin,
Tabylar, Tumarsha qyz, seniń jaıyń. Sóılesip men kóremin sol ýaqta,
Іshińdi ashytarmyn, sulý, toqta.
Otyrsyń osy kúni aıtqanyń kep,
Salarmyn, tiri bolsam, seni shoqqa».
Eline júrip ketti, aman keldi,
Atandy bul Ájibaı batyr endi.
Naızamen Zona batyr óltirgenin
Qazaq, qalmaq eliniń bári bildi.
Maǵlum bop bul ataǵy, máshhúr boldy,
Qyrǵyz, qazaq, ózbek bári bildi.
«Zonany Ájibaı batyr óltirdi» dep,
Sóz qylyp eldiń bári júrdi endi.
Qalmaqta Qora degen batyr bolǵan,
Zonany Ájibaı óltirgennen habarlanǵan.
«Batyrǵa qonaqasy dep bir at soıyp,
Ózi jerlep, basyna belgi qoıǵan».
Muny estip, «anyq batyr Ájibaı» dep,
Syrtynan qumar boldy «kórsem-aı!» dep.
«Tústesip, sol batyrmen dos bolamyn,
Eger de kezim kelip jolyqsa-aı!-dep.
Shirkin-aı, anyq er bop týǵan eken,
Júr eken qandaı jerdi qylyp meken.
Zonanyń odan ólgen armany joq,
Túgi bar júreginiń naq er eken.
Kezdessem soǵan, ózim dos bolamyn,
Erligin qashan bolsa eske alamyn.
Júırikte batyrlyǵy erligimen,
Saı bolyp tórt túligi jaralǵanyn.
Toqtamas ondaı jerde kóp batyrlar
Soǵysta qan tógilgen, qalaı turar.
Qarashy, túnep jatyp, erlik istep,
Jerleýge erdiń eri áreń shydar». Ataǵy Ájibaıdyń óstip shyqqan,
Dybysyn talaı batyr estip, buqqan.
Qalmaqtyń álem bilgen Zon batyryn,
Kúshi asyp, naızamenen jerge tyqqan.
Baqyt, baq óstip qondy Ájibaıǵa,
Ataqty Zon batyrǵa saldy naıza.
Erligi osy jolǵy soǵystaǵy
Jaıylǵan qazaq, qalmaq, talaılarǵa.
Aýlynda az kún jatyp, demalady,
Etedi jurty qurmet er balany.
«Qalmaq jaýǵa taǵy da attanam»,-dep,
Ájibaı el-jurtyna sóz salady.
«Barsań bar, jolyń bolsyn!»,-dedi halqy,
Bata alar-jaýǵa attansa, erdiń salty.
Mal soıyp aq sarbasqa, bata berip,
Shýlady «Aman bol!» dep eli artqy.
«Maqul» dep sarbazdaryn jıyp aldy,
Basshy qyp Ótegendi qasyna aldy.
«Qalmaqtyń malyn shaýyp alamyz» dep,
Arasyna Alataýdyń bular bardy.
Kúshik pen birge júrdi Esbol batyr,
Gýildep óńkeı batyr kele jatyr.
Qalmaqtyń elin shaýyp, jylqysyn ap,
Basyna salmaq bolyp zaman aqyr.
Qalyń ný qaraǵaıǵa baryp kirdi,
Qaıtpaıtyn jaý degende óńkeı er-di.
«Osy jerde tynyǵyp ap, shabamyz» dep,
Boljaldap baıqap jatyr eldi, órdi.
Bir-eki kún osy jerde damyldady,
Baqylap shabar jerin jańylmady.
Attanyp úshinshi kún batyrlaryń,
Ý-shý qyp bir aýyldy shaýyp aldy. Úsh adam, júz elý jylqy alyp qaıtty,
Batyrlar oljalady jaý qalmaqty.
Eki qyz, bir jigitti quldyqqa ap,
Osyndaı oljamenen bular qaıtty.
Bireýi qyzdyń óte sulý eken,
Aı júzdi, ótkir kózdi, tilge sheshen.
Ájibaı Tumarshadan kek almaq bop,
Nekelep muny ózi alǵan eken.
Dına dep at qoıǵan eken onyń atyn,
Tekserip ne qylamyz arǵy zatyn.
Tumarsha mensinbep ed buryn muny,
Sol úshin kek qaıyryp, aldy qatyn.
Batyryń áıel alyp jata berdi,
Syılaıdy qazaq halqy Ájibaı erdi.
«Qaınyń bar, áıel apsyń, bul qalaı?»-dep,
Jaqtyrmaı bul jumysyn Altaı keldi.
-Shyraǵym, nege alasyń qalmaq qyzyn,
Ókpe qyp, joq nársege júrsiń óziń.
Kóp jigit jete almaı júr Tumarshaǵa,
Jaqtyryp otyrǵam joq munyń ózin.
Osylaı jaılap aıtyp, júrip ketti,
Ájibaı aıtty: «Tumarshanyń qorlyǵy ótti.
«Tımeımin, qul tárizdi» dep edi meni,
Qaıyram Tumarshadan dál sol kekti.
Qaıynnyń kerek emes jaratqany,
Men ózim yzamenen qalap aldym.
Qondyram Tumarshany toqal atqa»,
Batyryń osylaısha jobalady.
Esitti bul habardy Tumarsha da,
Ájibaı áıel apty bara sala.
Sóz saldy ákesine: «Ajyrat,-dep,
Ákejan, men baıǵusty deseń bala. Barmaımyn qatyn ústine toqal bolyp,
Beresiń káıtip meni sony kórip.
Qalmaqqa toqal bolyp barǵanymsha,
Qalǵanym jaqsy emes pe odan da ólip.
Ákejan, kórgin meniń kóz jasymdy,
Qutqarǵyn bul báleden bir basymdy.
Zorlyq qyp, qalmaqqa kúń qylsań meni,
Salamyn jer astyna jambasymdy».
Ákesi jaýap berdi: «Bolmaıdy,-dep,
Qyzyna ashýlandy,-júrgin,-dep,-tek.
Eger de seni oǵan bermeı qoısam,
Talqandap shaýyp alar Ájibaı kep.
Qorqamyn Ájibaıdan ózim jaman,
Qyzym-aý, mundaı sózdi aıtpa maǵan.
Qoryqqan qylyshynan qazaq, qalmaq,
Ajaly Zona batyr boldy sonan.
Hat jazam «balańdy al» dep Naımanbaıǵa,
Men daǵy túsip turmyn sondaı oıǵa.
«Al endi kelinińdi» dep aıtamyn,
Ákel dep maldaryńdy soıar toıǵa.
Bir jaýap odan keıin bolar odan,
Ájibaı azamat qoı ul bop týǵan.
Jiberse toı malmenen kúıeýimdi,
Otaýlap, enshi bólip berem saǵan.
Kúń berem, quldy jaldap saǵan jumsap,
Jaǵdaıǵa qaraý kerek adam qusap.
Eń alǵash kelgeninde Ájibaıdyń
Aıaǵyn jibergensiń sen de tusap.
Saqtaǵan saǵan kegin qaıyrdy ol,
Ájibaı aqymaq emes, aqyly mol.
Qaraǵym, ondaı qylma budan bylaı,
Ár isti aqylǵa sal, aıtarym sol». Muny aıtyp qaǵaz jazdy qalam alyp:
«Qudeke, tyńda sózdi, qulaq salyp.
Boıjetti, on segizde qyzym meniń,
Kel daǵy kelinińdi ketkin alyp».
Osylaı qudasyna qaǵaz jazdy,
Kóńildegi qudasyna aıtty nazdy.
«Kelersiń óziń bilip er Naımanbaı,
Toı malǵa kópteı kórem, berseń azdy.
Jibergin kúıeýimdi, keshiktirme,
Sózimdi tańyrqama estigende.
«Ájibaı áıel apty» dep estidik
Baqytty bolsyn, Naıeke, keliniń de».
Oqıdy qudasynyń jazǵan hatyn,
Daıyndap ala júrdi aıtqan zatyn.
Nashar qyp jibergen joq Ájibaıdy,
Jaqsylap qudasynyń minip atyn.
Ájibaı qaınyna óstip bardy,
Razy qyp, toptap aıdap talaı maldy.
Úı tigip «kúıeý keldi aýylǵa» dep,
Qurmetpen Ájibaıdy qarsy aldy.
Qyzyna daıyndady jasaý, jabdyq,
Aldyrdy qalalardan túrli sandyq.
Bólekshe bir aýyl qyp otyrǵyzdy,
Mal bólip tórt túlikten, mine, barlyq.
Toı qylyp tamashaly at shaptyryp,
Bul toıǵa keldi halyq kóp jıylyp.
Barlyqpen Tumarshaǵa kúń, qul jaldap,
Uzatty parasatpen enshi bólip.
Uzatty osylaı qyp Tumarshany,
Túrlenip, kelisip tur barlyq sáni.
Arttyryp toǵyz narǵa jasaý, jabdyq,
Eńiresip kóshken eldeı boldy máni. Aýlyna Naımanbaıdyń kelin keldi,
Toı qylyp shaqyrypty talaı eldi.
Aldynan Tumarshanyń Dına shyǵyp,
Іzetpen ıilip kep, sálem berdi.
Tumarsha aıtty Dınaǵa: «Qaıdan keldiń,
Aldyma kishilik qyp sálem berdiń.
Qurbym-aý, bul isińniń máni qalaı,
Maǵlum qyp, aqıqatyn aıtyp bergin».
-Estigem ataǵyńdy Tumarsha dep,
Kishilik qyp turmyn aldyńa kep.
Batyrdyń báıbishesi bolǵannan soń,
Qurmet qyp turmyn ǵoı, qyzmetker bop.
-Dınajan, bul isińe kóp rahmet,
Joldas bop tatý-tátti, oıyńa jet.
Oılaýshy em, mundaı adam emes qoı dep,
Batyrǵa bir adamdaı bolalyq tek.
Toı boldy tamashaly kelin túsip,
Halaıyq qaryq boldy, qymyz iship.
Jalaıyr jasóspirim Qaban aqyn
Kelinmen jańa túsken ketti aıtysyp.
Tumarsha óleńge de óte sheber,
Óleń men sózdi aldyna tógip berer.
Aıtysyp eki aqyn tań atqansha
Kún shyǵa bul ekeýi tarqady der.
( Aıtystan úzindi )
Qaban:
-Áýeli sóz sóıleımin, ıá, Rahman,
Bul toıǵa jurt jıyldy jaqsy-jaman.
Dám aıdap bizdiń elge kelin bopsyz,
Jeńeshe, saý júrmisiń esen-aman?
Tumarsha:
-Men daǵy sóz qozǵaıyn bismilladan,
Bilmeıdi qatar jaıyn keıbir adam.
Kózime óte jas bop kórinesiń,
Esimińiz kim bolady, aıtshy maǵan.
Qaban:
-Bilseńiz aqyn Qaban-meniń atym,
Suradyń amandaspaı jigit atyn.
Qanshama maqtaǵanmen Tumarsha dep,
Jeńeshe, shamaly eken maǵlumatyń.
Tumarsha:
-Qaınym-aý, ózińiz de júrsiz be aman,
Jeńge bop kep otyrmyn ózim saǵan.
Shyraǵym, ashýlanbaı jónin aıtshy,
Atyńdy ne sebeppen qoıdy Qaban?
Qaban:
-Atymdy qaıtpasyn dep, qoıdy Qaban,
Qaıny bop jaratyldym ózim saǵan.
Erkimen qalmaqqa kúń bolǵannan da,
Bolyp pa meniń atym odan jaman.
Tumarsha:
-Qaınym-aý, jaman emes seniń atyń,
Balasyń baıqap tursam sóz uǵatyn.
Áıeldi, kim mal berse, sol alady,
«Naq súıer», «aq toqal» namdy bolar qatyn.
Qaban:
-Eshkimnen týa bermes sizdeı perzent,
Bitipti hor qyzyndaı sizge kelbet. Toqaldyń jaramdysy bolasyń ǵoı,
Baıqasam diniń tetik, sóziń ójet.
Tumarsha:
-Bolmasam da toqal áıel aǵań súıgen,
Ózińdeı talaı jastyń ishi kúıgen.
Qaınym-aý, toqalsyń dep kemitpegin,
Toqalǵa áýel bastan duǵa tıgen.
Qaban:
-Sózderiń, jeńeshetaı, qandaı tátti,
Kóńildiń jarqyratyp shamyn jaqty.
Batyrǵa aq toqal bop jastaıyńnan,
Anańnan týypsyz bolyp baqty.
Tumarsha:
-Saý bolǵyn, qaıran qaınym, kórgenimshe,
Іshimnen qaıal ketpes ólgenimshe.
Ketpessiń kúndiz esten, túnde tústen,
Qaınym-aý, oılap júrgin sen de ózińshe.
( Osymen aıtys toqtady )
Toı tarqap, eldiń bári ketti tarap,
Attandy toıǵa kelgen barlyq qonaq.
Aǵaıyn, jaqyndaryn jıyp alyp,
Altaı bı sóz bastaıdy jurtqa qarap.
-Ájibaı bólek aýyl bolsyn,-dedi,
Bir saıǵa kóship baryp qonsyn endi.
Atanyp Ájibaı aýyly, dańqy shyǵyp,
Ózine ózi qoja bolsyn,-dedi.
Ájibaı ózi bólek aýyl boldy,
Bir jerge jeke aýyl bop kóship qondy.
Tumarsha Dınamenen tatý bolyp,
Ólgenshe bir uryspaı dáýren súrdi. Birqatar osymenen kúnder ótti,
Arasy qazaq-qalmaq bolǵan kekti.
Estilip sýyq habar Ájibaıǵa,
«Qazaqty qalmaq kelip shaýyp ketti».
Muny estip shydamady er Ájibaı
Qorlyqty kórgen emes buryn mundaı.
«Qalmaqtan kek alýǵa attanam» dep,
Halqyna habar saldy dep osylaı.
Attandy qastaryna sarbaz alyp,
«Ósh, kekti qaıtaram,-dep,-jaýǵa baryp».
Eger de kúshi jetse qalmaqtarǵa,
Qaıtpaq bop malyn alyp, oıran salyp.
Ótegen jolaýshylap Samarqanǵa
Saparlap ketip edi, joq bop munda.
Attandy qalmaqtarǵa basqalarmen,
On besteı jigit alyp, shyqty jolǵa.
Joqtady Ótegendi er Ájibaı,
«Batyrdyń bul joryqta bolmaǵany-aı.
Aqylgóı, basshylyqqa jaqsy edi»,-dep,
Ókinip attandy da júre berdi-aı.
Qoshtasyp elimenen júrip ketti,
Qalmaqtan qaıyrmaq bop bular kekti.
«Tez júrip, búgin taýǵa jetemiz» dep,
Attaryn qatty qınap, úkim etti.
Qınady qatty júrip mingen atyn,
Keledi bular qurap batyr saltyn.
Kún shyǵa toǵaıǵa kep tyǵylǵanda,
Qalmaqtar kórip qaldy jaýdyń artyn.
Qazaqtan qalmaqtaryń habarlandy,
Halqyna habar berip jıyp aldy.
Deıtuǵyn Qatyn tóre bastyǵy bar,
«Usta!» dep attandyrdy barlyq jandy. Baqytsyz kez keldi olar bir saparǵa,
Uryndy barlyq jigit bir qaterge.
Qalmaqtar aınalasyn qamap alyp,
«Ustańdar!» dep buıyrdy osy jerde.
Qatyn han «tiri usta» dep buıryq berdi,
Jaýlardy almaq bolǵan bizdiń eldi.
Aınala qalyń qalmaq ortaǵa alyp,
Qorshap ap, shyǵarmady bir adamdy.
Qazaqty qalyń qalmaq ortaǵa alǵan,
Mingeni Ájibaıdyń aqboz tarlan.
Aıǵaılap qalyń jaýǵa baryp edi,
Júrmedi sharshaǵan at odan arman.
Qamalap jaý qalmaqtar ustap aldy,
Tas baılap, aıaǵyna kisen saldy.
Ájibaı jaý qolyna túskennen soń,
Qalǵanyn soǵyspaı-aq baılap aldy.
Qul qylyp barlyǵyn da baılap jatyr,
Qor bolyp, qolǵa tústi qaıran batyr.
«Ap júr» dep, Qatyn tóre ámir qyldy,
Qul qylyp qazaqtardy kele jatyr.
Qalmaqtyń qýanyshty adamdary,
Qazaqtyń qolǵa tústi batyrlary.
Ájibaı bastyǵy bop segiz adam,
Qul bolyp kete berdi barshalary.
Qalǵany qashyp-pusyp taýǵa ketti,
Segizin baılap alyp, qalmaq ketti.
Ustalǵan qazaqtarǵa qınaý salyp,
Qor qylyp, Qatyn tóre jumys istetti.
Ájibaıdy Qatyn tóre qolyna aldy,
Aıaqqa qashpasyn dep kisen saldy.
Tas tasyp, or qazdyryp, qatty qınap,
Sharshatyp, beısharany qatty azdyrdy.
Sharshady Ájibaıdyń áli ketip,
Qý dúnıe osymenen barady ótip.
Eki jarym jyl quldyqpen ómiri ótti,
Aıaýsyz jaý qolynda beınet etip.
Ájibaı tutqyn bolyp qolda jatty,
Qalmaqtyń azdy-kópti dámin tatty.
Batyryń kisendeýli jata bersin,
Aqynym, qazaqtardan habar aıtshy.
Eline qalǵan qazaq qashyp ketti,
Azyp-tozyp, jaıaýlap áreń jetti.
Segiz jigit «Ájibaı ustaldy» dep,
Qazaqtar qashyp barǵan habar etti.
Osylaısha estildi sýyq habar,
Іshinde tutqyndardyń Ájibaı bar.
Bul sózdi estip Altaı qaıǵyrady:
«Apyraı, endi kúnim qandaı bolar?!
Qaldy eken qandaı jerde qaıran bozdaq,
Aırylyp Ájibaıdan qaldym bozdap.
Kótergen Alataýdy Ájibaıym,
Basymnan ajyramas saldyń azap.
Aıryldym Ájibaıdan tirideı-aq,
Basymnan meniń ushyp ketti ǵoı baq.
Aıryldym asqar taýdaı Ájibaıdan,
Óltirdi-aý, jaý qalmaqtar aıamaı-aq!»
Qaıǵyryp Altaı bıiń jatyp qalǵan:
«Aıyryldym Ájibaıdan dúnıe jalǵan.
Kózimnen bulbulsha ushty qaıran erim,
Shemen bop, tirshilikte ketti-aý arman.
Arystanym, qandaı jerde qaldyń eken,
Dúnııany qaıtip qana saldyń eken.
Qul bolyp qalmaqtarda beınet istep,
Jan qınap, bir quldyqqa saldy ma eken?!» Ájibaıdan qazaq eli kúder úzip:
«Bosanbas, sirá, budan qamal buzyp.
Zon batyrdyń jýady qanyn qanmen,
Batyrdy óltirdi ǵoı moınyn úzip».
Óldi dep Ájibaıdan kúder úzgen,
Kóńil aıtty Naımanbaıǵa árkim sózben.
Qoımaıdy kápir qalmaq kek qaıyrmaı,
Batyrdy el qorǵaǵan moınyn buzǵan.
Tul qaldy Ájibaıdyń áıelderi,
Joq bolyp, habarsyz bop ketti eri.
Árkim-aq «Tumarshany alamyn» dep,
Qazaqtyń aıtyp júrdi jigitteri.
Aqymaqtar: «Tumarshany alamyn, dep,
Ómirlik uzaq joldas bolamyn, dep,
Tumarsha durys kórip tıse maǵan,
Qyzyqty ólgenimshe kóremin»,-dep.
Tumarsha Dınamenen óte tátti,
Bularǵa aǵaıyny tipti qatty.
Altaıǵa Tumarshany jek kórsetip,
Bir jigit bı Altaıǵa kep jamandapty.
-Keliniń buzyldy ǵoı, Altaı aǵa,
Qalmaıtyn bizde boldy endi baǵa.
«Sýannyń bir jigiti alamyn» dep,
Kúnde kep túneıdi eken Tumarshaǵa.
Muny estip renjıdi Altaı bıiń,
Ákimdik ol kisige emes qıyn.
-Shyn bolsa osy sóziń, inishegim,
Aýzyna túsiremin onyń mıyn.
Osyndaı ártúrli ósek sózder boldy,
Alam dep jesir qalǵan áıelderdi.
Sóz salyp aǵaıyny «maǵan tı» dep,
Aǵaıyny Tumarshaǵa bále boldy. Eshkimge bul Tumarsha tımeı qoıdy,
Jigittiń aıtqan sózi buzdy oıdy.
«Kebenek kıip ketken batyrym ǵoı,
Kútemin ólgenimshe jolyn»,-dedi.
Kúneltip osymenen júre berdi,
Umytty barlyq qazaq Ájibaıdy.
Albannyń balalary meken etip,
Júr eken Kóksý menen Kúreńbeldi.
Sý jetpeı jazdy kúni boldy shataq,
Shóldegen jylqylar men qoıdy matap.
Dına men Tumarshaǵa «qudyq qaz!» dep,
Altaı bı bul ekeýin jumsady atap.
Kórsetti bir bókterdi ertip baryp,
Kúrek, ketpen kóterdi eki ǵarip.
«Osy jerden sý shyǵaryp, qudyq qaz» dep
Tastady aıdalaǵa alyp baryp.
Kórsetken jerinen bul qudyq qazdy,
«Meken qyp úı tiksek,-dep,-myna sazdy».
Kún ystyq, kıimderin sheship tastap,
Shól qysyp ótkizedi ala jazdy.
Tumarsha qudyq qazyp jatyr edi,
Demalyp Dına syrtta otyr edi.
-Bireý kele jatyr ǵoı dúrsildetip,
Dınajan, kóılegimdi áper,-dedi.
Dına aıtty: «Kórinbeıdi eshbir adam,
Ol dúbir estilip tur qaıdan saǵan.
Qaza ber qudyǵyńdy sharshaǵansha,
Esh nárse kórinbeıdi syrtta maǵan».
Tumarsha osyny aıtyp otyra qaldy,
Qolymen eki emshegin basyp aldy.
Uıalyp óz-ózinen «Atataılap»,
Iilip sálem qyldy bir dáý shaldy. Eńkeıip, izetpenen sálem qypty,
Saqaly uzyn, bet-aýzy eken túkti.
Astyna esek mingen, sáldesi bar:
-Aý, balam, qandaısyń,-dep jaqyn kepti.
Shal aıtty: «Qolyńdy jaı, balam, dedi,
Kóńiliń bop júr eken alań, dedi,
Zarlaǵan daýysyńa shydaı almaı,
Kelip em, bata bergeli saǵan»,-dedi.
Tumarsha «áýmın» dep qolyn jaıdy,
-Jaratqan tiri ákel,-dep,-Ájibaıdy.
Salamat, aman kórset batyryńdy,-dep,
Jaratqan ońdaı kór,-dep,-barlyq jaıdy.
-Bir Alla oıdaǵysyn bergin, dedi,
Kóz jasyn beısharanyń kórgin, dedi,
Jandyryp eńbekterin istep jatqan,
Bulaq bop, astynan sý óngin,-dedi.
Joldasyn kezdestirgin aman-esen,
Tuqymy ósip, balasy bolsyn kósem.
Aıamaı mal men basty birdeı berip,
Іshinen balasynyń shyqsyn sheshen.
Sony aıtyp álgi adam júrip ketti,
Tumarsha batasyn ap «áýmın» depti.
-Men kórgem joq, sen ne aıtyp otyrsyń?-dep,
Dına osylaı Tumarshaǵa jaýap etti.
-Men ózim álgi adamnan qatty uıaldym,
Dınajan, kóılegimdi ápermediń.
Qol jaıdym «áýmın» dep, bata berdi,
Anyq kórdim, ol kisini sen kórmediń.
Qyzyr kep bata berdi Tumarshaǵa,
Qudyqty qaza berdi, taǵy jana.
Kúregin salǵan jerden sý burq etip,
Qudyqtan jóneldi sý asyp aǵa. Sý iship, sýsyndady eki paqyr,
Qudyq tolyp, sý asyp aǵyp jatyr.
Ekeýi búgingi iske qaıran bolyp,
Birine-biri aıtyp, qarap otyr.
Qudyqtan sý aǵyzyp úıge qaıtty,
Altaıǵa bolǵan istiń jónin aıtty.
«Kelinder sýdy qalaı shyǵardy» dep,
Bıekeń atqa minip baryp qaıtty.
Kórgen soń, bek qýandy Altaı bıiń:
Bul jerden sý shyǵýy óte qıyn.
«Talaı jigit tereń qyp qazsa daǵy,
Sý shyqpaı qalýshy edi, bolmaı buıym.
Bul jerden shyǵardy sý balalarym,
Kep edi ósekke erip meniń kárim.
Bulardyń kóńilin endi kótereıin,
Bop júr ǵoı beısharanyń kóńili jarym».
Altaı bı kóńildenip úıge qaıtty,
Kóshirip Tumarshanyń júgin artty.
«Óziń qazǵan qudyqtyń sýyn ish» dep,
Altaı bı kelinderine aqyl aıtty.
Sol qudyq qaınar bolyp áli jatyr,
Sý aǵyzyp, qazyp júrgen eki paqyr.
«Keremet Tumarshada bar eken» dep,
Oılady aqylmenen Altaı batyr.
«Apyr-aı, bul kelinim tegin emes,
Bolmas,-dep,-Tumarshaǵa eshkim teńdes.
Bul ózi qasıetti adam eken,
Endi Altaı aradaǵy ósekke ermes».
«Siz-biz» dep munymenen júre berdi,
Qasıetin Tumarshanyń kózben kórdi.
Árqashan Tumarshaǵa aqyl salyp,
Osylaı yntymaqpen júre berdi. Qyzyrdan Tumarsha óstip bata alady,
Meken qyp júre berdi sary dalany.
Qazirgi Taldyqorǵan aımaǵynda
«Bastaýy,-dep,-Tumarshanyń» atalady.
Sol qudyq bastaý bolyp aqyrynda,
«Ras» dep el aıtady osy kúnde.
Qysy-jazy sýy bir úzilmeıdi,
Mal baqqan jetip jatyr talaı janǵa.
Jaılaıdy bul bastaýdy kolhozdar kep,
Jaqsy jer, shóbi shúıgin, maly da kóp.
Aınalada appaq bop qoı jatqan soń,
Ketipti osy kezde «Aq bastaý» dep.
Qazaqtar sýyn iship jata bersin,
Qyzyqqa qudyq qazyp bata bersin.
Ájibaı kisendeýli qalyp edi,
Batyrdan aqyn endi habar bersin.
Qul qylyp Qatyn tóre Ájibaıdy,
Bolmady batyrǵa bul óte jaıly.
Jarytpaı tamaqqa da ıt qusatyp,
Qınaý sap dedi tóre «ólse meıli».
Aıtaıyn Qatyn tóreniń endi jaıyn,
Aqylmen bıleıdi eken ózi baıyn.
Baıyna erik bermeı bılik jasap,
Dep ketken Qatyn tóre sodan keıin.
Sonymen eldi bılep júredi eken,
Arasyn Alataýdyń qylyp meken.
Azýly bolǵannan soń munyń ózi,
Qalmaqtar «Qatyn tóre» degen eken.
Ájibaı eki jarym jyl munda boldy,
Aryqtap qyzyl júzi ábden soldy.
Kúndiz-túni sorlyǵa bir tynym joq,
Batyryń qorlyqpenen ólmek boldy. Esitti bir kún Qora Ájibaıdy,
Biledi qandaı bolsa batyr jaıdy.
«Qul bolyp júr osy kúnde Ájibaı» dep,
Biletin bireý kelip aıtty jaıdy.
«Qul qyp júr Qatyn tóre Ájibaıdy,
Arypty ólmek bolyp, emes jaıly.
Álsirep hali ketip osy kezde,
Sorlyǵa jóndep bermes ystyq shaıdy».
Muny estip Qora batyr atqa mindi,
Anyǵyn bileıin dep tura júrdi.
«Ájibaı qazir qul bop júrse onda,
Onymen dos bolaıyn,-dedi,-endi.
Tóreden Ájibaıdy surap alsam,
Bosatyp, surap alyp, qoıa bersem.
Er edi ul bop týǵan adamzatta,
Erkimen qaıran sabaz bos bop júrsin».
Tórege osyny oılap keldi batyr,
Salypty Ájibaıǵa zaman aqyr.
Sóıleýge aýzy zorǵa áreń keler,
Sharshapty ábden aryp taspa-taqyr.
Tóreden saýǵa surap batyr keldi:
-Olja,-dep,- Ájibaıdy bergin,-dedi.
Óltirgen Zon batyrdy dál osy edi,
Júreginiń qanyn ishem munyń endi.
Jalynyp surap jatyr batyr Qora:
-Sensiń,-dep,-qalmaqtarǵa bolǵan mura.
Syılasań batyrym dep, taqsyr hanym,
Berińiz Ájibaıdy, sultan tóre.
-Apar,- dep Ájibaıdy berdi oǵan,
Ákelgen syılyq, tartý-batyr soǵan.
Qatyn tóre suraǵanyn bergennen soń,
Qaıtypty razy bop batyr budan. Batyr kep Ájibaıdy surap aldy,
Tórege Qora batyr aıtyp jaıdy.
Úıine Ájibaıdy alyp kelip,
Bir semiz qysyr emgen soıdy taıdy.
Terisine Ájibaıdy orap saldy,
Qaljalap Ájibaıǵa soıdy maldy.
Mápelep úsh aı baǵyp batyryńdy,
Burynǵy eti tolyp adam boldy.
Ájibaıdy Qora batyr úsh aı baqty,
Qaljalap tamaq berip mápelepti.
«Kóńili kóterilsin batyrdyń» dep,
Qasyna bir jas áıel joldas qypty.
Batyrdyń eti tolyp adam boldy,
Jaqsylap baqqannan soń boldy óńdi.
Eki batyr keńesip, syrlaspaq bop,
Bir kúni Ájibaıǵa habar berdi.
Shaqyryp Ájibaıdy qasyna aldy,
Tústesip eki batyr dos bop qaldy.
«Batyrym, elińe endi qaıtaram» dep,
Bul sózdi Qora batyr aýzyna aldy.
-Suraıtyn, batyr, menen qolqań bar ma,
Suraǵyn keregińdi, qapy qalma.
Beremin qalaǵanyńdy, batyr, seniń,
Maqtanǵyn aýlyńa alyp bar da.
-Suraıtyn eshnársem joq, batyr, senen,
Dos boldym qushaqtasyp ózińmenen.
Aqylǵa salsaq muny, az olja emes,
Mundaıdy eshkim tappas dúnıeden.
Mingizdi Ájibaıǵa qysyr bıe:
-Ózińe bolǵyn,-dedi,-óziń ıe.
Saýyp ish jetkenińshe, shóldemeısiń,
Aýlyńa bir barasyń júre-júre. Qoshtasyp Ájibaıdy jolǵa saldy,
-Aman bol, batyrym,-dep qolyn aldy.
Berersiń bir kep sálem, batyr bolsań,
Muny aıtyp batyr Qora keıin qaldy
-Ájibaı, saǵan aıtar meniń sózim:
Tynysh qaıt, erlik qylmaı seniń óziń.
Qolǵa túsken batyrǵa bul da bir sert,
Túspesin jylqylarǵa, batyr, kóziń.
Bir jyldaı attanbaǵyn qalmaq jaqqa,
Úlkenniń jaman bolmas sózin uqsa.
Bir jyldan soń óziń bil, Ájibaıym,
Batyrǵa oıǵa alatyn bul bir nusqa.
Eline jalǵyz ózi kele jatyr,
Er Qora «tynysh qaıt!» dep aıtqan aqyl.
Batyrǵa osylaı shart yrym bolar,
Egerde tek qaıtpasa, bolmas batyr.
Ájibaı qosh aıtysyp, júrip ketti,
Birtalaı eki arada kúnder ótti.
Aýlyna jalǵyz ózi kele jatyr,
Qutylyp qalmaqtardan, buryp betti.
Bul aqyl oıynda bar, tynysh qaıtty,
Batyrdyń Qora dosy jolyn aıtty.
Aqyryn jele aıańdap bosaǵan soń,
Eline tynysh káne týra tartty.
Naımanbaı Ájibaı joqta ólgen eken,
Muqyry, Kóksý boıyn qylǵan meken.
Taǵdyry qaza jetip ólgennen soń,
Ózgesi taza arýlap kómgen eken.
Mal soıyp jatyr eken asyn berip,
Jıylyp shaqyrǵan el bári kelip.
Dýyldap el jıylyp jatqanynda,
Ájibaı óldi degen qaldy kelip. Qýanyp eldiń bári amandasty,
Shýyldap kelip jatyr kári-jasty.
Іshinde kópshiliktiń ózgeshe bop,
Altaı bı «baýyrymdap» amandasty.
-Ólgenim tirildi me, otym janyp,
Jurtym-aý, Ájibaı ma mynaý anyq?
Kózime álde meniń elestedi me,
Shyn ba, álde ótirik pe aıtshy, halyq?
Senbeımin, men osyny Ájibaı dep,
Áıteýir kórinip tur qasyma kep.
Jurtym-aý, kóńilimdi qýantsańshy,
Kúldirip, men baıǵusqa birdeme dep.
Sol kezde Ótegen kep attan tústi,
Tústesip Ájibaımen bul kóristi.
-Bıeke, baýyryń keldi, kórimdik ber,
Ótegen Altaı bıdiń tonyn sheshti.
Ájibaı aman-esen elge keldi,
Kelgenin saý-salamat halqy bildi.
«Salamat, kórmegeli saýmysyz» dep,
Áýeli úlkenderge sálem berdi.
Kezdesti Dına menen Tumarshaǵa,
Bularǵa esh ýaqytta bolmas baǵa.
Batyrdyń altyn júzin aman kórip,
Túrlendi bir túrli bop Tumarsha da.
Salamat qýandy eli batyr kelip,
Ákesi marqum bolyp, qalypty ólip.
«Óldi» dep kúder úzgen Ájibaıdan,
Jatqanda asyn berip qaldy kelip.
Osyndaı qýanyshqa bular kirgen,
Úsh jyldaı elin kórmeı, qul bop júrgen.
Kebenek kıip ketken er emes pe,
Eline aman-esen bu da kelgen. Demaldy biraz ýaqyt tynysh jatyp,
El-jurty qýanyshqa qaldy batyp.
Keldi dep batyr aman estigen soń
Jas-kári kelip jatyr kún-tún qatyp.
Qosyldy er Ótegen joldastasyp:
«Batyrym, buıyrdy,-dep,-elden násip.
Qalmaqty tize qosyp bir shapsaq», -dep,
Іshinen eki batyr bop júr asyq.
Jaz ótti. Qys ta ótti, bir jyl toldy,
Bir kúni eldi Ájibaı jıyp aldy.
«Qalmaqqa attanamyn, bata ber» dep,
Qazaqtyń kárııalaryna aqyl saldy.
Mal soıyp, eldi jıdy eki batyr,
Jaqsydan talaı adam kelip jatyr.
«Qalmaqqa attanamyz, ruqsat ber» dep,
Batyrlar bilimpazdan surap jatyr.
«Maqul»,-dep bata berdi qazaq halqy,
At tonyn daıarlady, eldiń salty.
«Árýaqtar járdem bergin batyrǵa»,-dep,
Qol jaıyp, bata berdi shýlap halqy.
Qasyna elden ylǵap joldas aldy,
Kórmessiń mundaı týǵan batyr jandy.
On jigitke basshy bop eki batyr,
Qoshtasyp aǵaıyny jolǵa saldy.
Jasanyp on eki adam jolǵa shyqty,
Qaıtpaıtyn, qarsylassa, óńkeı myqty.
Bet alyp Alataýdy óńsheń mańǵaz,
Іleden sal býdy da ótip shyqty.
Baıshymyr, qasyna ergen Esbol batyr,
Gýildep óńsheı erler kele jatyr.
Kózderi qyp-qyzyl bop qantalaǵan,
Salady, qarsylassa, zaman aqyr. Sal býyp, júzip ótti Іle sýyn,
Qolyna kóterip ap soǵys týyn.
Tún qatyp, kúndiz júrmeı kele jatyr:
«Qaıtsaq,-dep,-shaýyp alyp qalmaq jaýyn».
Barlyǵy Shelekti órlep kele jatyr,
«Qalmaqty shabamyz» dep eki batyr.
Bekindi taý ishindegi qaraǵaıǵa,
«Bularǵa salamyz,-dep,-zaman aqyr».
Kórinbeı qalyń nýǵa ketti kirip,
Bas baǵyp, qalmaqtardy jatyr baǵyp.
Ájibaı jigitterge mynany aıtty:
-Qoraǵa kelem,-dedi,-sálem berip.
-Ótegen, barsań bar,-dep jaýap berdi,
Qurmettep syılaý kerek ondaı erdi.
«Batyr-aý, jaý qalmaqqa barmaǵyn» dep,
Jigittiń ózgeleri zar eńiredi.
-Qoraǵa sálem berip amandasam,
Batyrmen jumys jaıly aqyldasam.
Osy jerde sender tynysh jata bergin,
Men endi solaı qaraı qadam basam.
-Barma,-dep ózge jigit jalynady,
Zaty jaý, qalmaqqa jat ne qylady.
Sizben dos bolǵanmen, túbi jaý ǵoı,
Ustap ap bárimizdi qul qylady.
-Barma,-dep ózgeleri jalynady,
Ájibaı: «Baramyn»,-dep qabynady.
Barsyn,-dep,-shyn dos bosa aqyl aıtar,
Jalǵyz-aq boldy Ótegen unaǵany.
Basqanyń tilin almaı júrip ketti,
Batyrlar qalmaqtarǵa óte kekti.
Kórinbeı esh adamǵa, túnde júrip,
Qoraǵa er Ájibaı baryp jetti. Úıine sálem berip kirip bardy,
Kelgenin Ájibaıdyń habarlandy.
-Salamat, dosym, aman keldiń be,-dep,
Qýanyp Qora batyr qarsy aldy.
-Aman ba el-jurtyń men qatyn, balań,
Ájibaı, seniń maǵan artyq baǵań.
Tóstesip dos bolyp eń menimenen,
Jaradyń, kelip óziń berdiń sálem.
Qorqyp, qaýip qylyp taıynbadyń,
Kóńilden dostyq jolyn aıyrmadyń.
Bolady sonda batyr qasıetti,
Dosym-aý, sol minezden aırylmaǵyn.
Men saǵan rızamyn, ne deseń de,
Qalmaqtyń bárin shaýyp sen jeseń de.
Aıt, qandaı jumystaryń bolsa mende,
Qylmaspyn jamanshylyq ý berseń de.
Qosh keldiń, Ájibaıym, sálem berip,
Qartaıǵan otyrsyń ǵoı meni kórip.
Al, dosym, jumystaryń bar ma mende,
Sóılegin, Ájibaıym, habar bergin.
-Dosym dep habar berip sizge keldim,
Batasyn alyp keldim talaı eldiń.
Aýyzǵa dostyq ataq alǵannan soń,
Dep keldim úlkensiz ǵoı, qolqa bergen.
«Barma» dep aıtyp ediń, qalaǵanyń,
Ol kezde nashar bolyp ala almadym.
Kegimdi qalmaqtardan alyp berseń,
Anyq dos bolyp, iske jaraǵanyń.
Kelip em, aqyl surap ózińizden,
Aqsaqal dos boldyńyz óziń bizben.
Dos bolsań aqyrettik, sózde turyp,
Kegimdi alyp bergin elińizden. Suraıtyn, batyr, sizden qolqam osy,
Jóndeler, aqyl berseń, eldiń qoshy.
Kegimdi qaıtyp alam, jolyn kórset,
Batyrdyń aqyrettik bolsań dosy.
Batyrsyń dúnıeni túgel kezgen,
Aralap barlyq eldi kózben kórgen.
Úsh jyldaı zyndanǵa sap Qatyn tóre,
Batyr-aý, álsiretip ábden ezgen.
Aqyl aıt, qaıtyp alam osy kekti,
Qorlyǵy osy ıtterdiń jaman ótti.
Taqsyr-aı, sizge salǵan qolqam osy,
Ruqsat berseń, maǵan jol kórsetshi.
Qoraǵa dál osylaı sózder aıtty:
-Sizge men aqtaımyn,-dep,-dostyq shartty.
Járdem ber osy joly, dosym, maǵan,
Kózime batyrlyqty bir kórsetshi.
-Jaraıdy,-dedi Qora,-aıtam aqyl,
Sózime meniń aıtqan bolsań maqul.
Aıtaıyn endi saǵan bir áńgime,
Sen maǵan endi taman otyr jaqyn.
Aǵasy Qatyn tóreniń Kúrite baı,
Baılyǵyn aıtyp bolmas tipti solaı.
Aıamaı mal men basty sol Kúrtige,
Esepsiz kóp jylqyny bergen Qudaı.
Jaqynda men sol baıǵa ókpeledim,
Júr edi isim túspeı kópten meniń.
Qaıyrdy renjitip batyryńdy,
Soǵan men isim túsip, baryp edim.
Kúrite degen edi baıdyń aty,
Qul bolǵan osy baıǵa qalmaq halqy.
Ataqty qalmaqtarda jylqysy kóp,
Bir taıdyń maıyn bermes edi salty. Kúriteniń batyr miner bir aty bar,
Sol atty bir minýge bop em qumar.
Atynyń maıyn surap baryp edim,
Aqymaq bermeı qoıdy jaman mundar.
Kúrite teriskeıge qonǵan eken,
Ol ózi Shelek boıyn qylǵan meken.
Jylqyny Alataýǵa aıdap salyp,
Aýlynda bıe baılap jatyr eken.
Aty bar qula tóbel batyrǵa laıyq,
Kóbeıip jylqylary, ketti baıyp.
Ol atty jylqyǵa áste jibermeıdi,
Júredi túnde baılap, kúndiz jaıyp.
Osy atyn surap edim, bermeı qoıdy,
Osyǵan yza bolyp buzdym oıdy.
Ájibaı, soǵan qatty ashýlandym,
Shyraǵym, soǵan iste endi «toıdy».
Bir týǵan Qatyn tóre aǵaıyndy,
Aıtaıyn, dosym saǵan men jaıymdy.
Qatynǵa kúshiń jumsap áýre bolma,
Shaýyp al, shamań kelse, sol baıymdy.
Aqylym saǵan aıtar osy meniń,
Áýeli aqylǵa sap bilgin jónin.
Otyrǵan saıdyń basy-bir keń jaılaý,
Kórinbeı sol araǵa bekin óziń.
Kúrtiniń jylqysy sonda jatyr,
Myqty bop, saı basyna bekin, batyr.
Sol jerden ańdyp júrip atty alǵyn,
Shyǵasyń sonda qyrǵa óziń aqyr.
Tynysh jat, myqty bolyp bekinip al,
Ol jerde qalyń toǵaı-terek pen tal.
Áıteýir ańdyp júrip atty alsań,
Batyrym, seniki ǵoı jaıylǵan mal. Atty almaı, áýre bolma maldy qýyp,
Qolyńa atty túsir ábden turyp.
Atty almaı, basqa maldy alǵanyńmen
Bolasyń, Ájibaıym, qury joryq.
Áýeli atty qolǵa túsirip al,
Sonan soń kóp jylqyǵa qolyńdy sal.
Shelekten tóbemenen aıdap ótseń,
Batyrym, onan keıin seniki mal.
Atty almaı jylqyny aıdap áýre bolma,
Qatty aıdap kóp jylqyny salǵyn jolǵa.
Órletip Jińishkeni qýalaı ber,
Nashary qap, áldisi shyqsyn alǵa.
Sonan soń qansha kerek, iriktep al,
El júrgen Alataýdaǵy asýǵa sal.
Dóńinen Alataýdyń asqannan soń,
Eshkimniń aqysy joq, seniki mal.
Aıdama basqa jolmen budan bólek,
Batyrym, ár nársege aqyl kerek.
Jylqyny ornynan qozǵaǵan soń,
Toqtatpaı Alataýdan asý kerek.
Muny aıtyp Ájibaıdy jolǵa saldy,
Qoshtasyp Qora batyr úıde qaldy.
-Úsh kúnde joldasyńa aman kelip,
Aıtyp ket, baıan qylyp bolǵan jaıdy.
Batyrlar muny estip qýanady,
Sol jaqqa qaraı keshke domalady.
Saıdy órlep, eń basynan oryn alyp,
Sol jerde bular jatyp demalady.
Ataqty qalmaqtarǵa batyr Qoryn,
Kelmegen eshkim qarsy budan buryn.
Kárteıip, osy kezde áli ketip,
Kórsetti Ájibaıǵa batyr jolyn.
Ceksenge aıaq jımaı jasy kelgen,
Jón biler jaqsy kisi, kópti kórgen.
Shelektiń qalasynyń taý jaǵynda
Sol jerde bir aýyl bar Qoram degen.
Qoranyń meken etken egin jeri,
Qalmaqtyń qaıratty bir, asqan eri.
Qazir de «Qoram» kolhoz dep ataıdy,
Batyrdyń otyratyn jeri edi.
Atymen Qora batyr ketken ózi,
Kárııalar áńgime qyp aıtar sózi.
Burynǵy sol batyrdyń atymenen
Atalyp áli kúnge júr ǵoı ózi.
Bekindi batyrlaryń taý basyna,
Ortaq bop Ájibaıdyń oljasyna.
Kúriteniń bir jylqysyn ustap alyp,
Aparyp taýdyń soıdy eń basyna.
Arǵy jaǵy qyrǵyzdyń Alataýy,
Malyna Kúriteniń tıdi jaýy.
Qaýip joq, eshbir adam utylmaıdy,
Aspanǵa tirelip tur arǵy jaǵy.
Sol taýdy meken qylyp bular jatty,
Buıyrǵan bulaqtardyń sýyn tatty.
Syrtynan birneshe kún ańdyp júrip,
Taltúste qula tóbel atty apty.
Atty ap, bekindi olar shatqal saıǵa,
Batyrlar túsip jatyr árbir oıǵa.
-Jylqyny túk qaldyrmaı aıdańdar,-dep,
Bárine habar berdi Ájibaı da.
Ájibaı Qulatóbeldi ózi mindi,
Jylqyny tún bolǵan soń aıdady endi.
Aqyryp aldyna sap «Ájibaılap»,
Aýyldy tas-talqan, shý qyldy endi. Aýyldy basyp aıdap, ótti sýdan,
Aqyryp «Ájibaılap» jylqy qýǵan.
Shelekten kóp jylqyny toptap aıdap,
Aýylda at qaldyrmaı bárin jıǵan.
Tusynan Dalashyqtyń aıdap ótti,
Qalmaqqa eki batyr ábden kekti.
Qula atpen oıqastatyp Ájibaı batyr
Qýǵannyń atyn alyp, uryp ketti.
Aspaq bop Alataýdan kele jatyr,
Kózderi qantalaǵan óńkeı batyr.
Jylqyny órge qaraı qýyp aıdap,
Boldyrǵan taı-týlaqtar qalyp jatyr.
Shebindi jotasynan áreń asty,
Boldyrǵan tastap jatyr kári-jasty.
Qalmaqta buryn qul bop júrgeninde
Ájibaı osy taýdyń bárin basty.
Sondyqtan Ájibaıǵa bári málim,
Shyń, shatqal, bıik jartas, toǵaı qalyń.
Barlyǵyn qul bop júrip, baıqap kórgen:
«Bosansam, alamyn,-dep,-qalaı malyn».
Órletip Jińishkeni taýǵa shyqty,
Kóp jylqy keledi aıdap óńkeı myqty.
Artynan qýyp jetken qalmaqtardy
Ótegen aıbaltamen uryp jyqty.
Ózderin uryp tastap, atyn alyp,
Basyna qalmaqtardyń qaıǵy salyp,
Jylqynyń túk tastamaı bárin aıdap,
Kúriteni óstip Ájibaı aldy shaýyp.
Mal aıdap Alataýdan aman asyp,
Batyrlar kóp jylqymen keled qashyp.
«Aman astyq, aman jol atansyn» dep,
Ketipti «Amanjol» dep tasqa basyp. Sol ataq, «Amanjol» at áli de bar,
Bıik taý eki jaǵy jartas quzar.
Eńbekshi qazaq aýdanynyń jaılaýy bul-
«Amanjol asýy» dep ataıdy olar.
Aıdaǵan Amanjolmen qalmaq malyn,
Baı eken bul Kúrite elge málim.
Jaǵdaıyn Kúriteniń túgel aıtyp,
Oqýshym, keteıin de qylyp málim.
Kúrite qalmaqtardyń bir baıy eken,
Shelektiń eki jaǵyn qylǵan meken.
Aǵasy Qatyn tóreniń birge týǵan,
Tórege dál osylaı jaqyn eken.
Sol jerdi «Kúriteniń saıy» deıdi,
Súısinip mal súıirdiń shóbin jeıdi.
Qunarly, shóbi shúıgin bolǵannan soń,
Kúriteniń qoly jetip alǵan deıdi.
Qazirde «Kúrimte» dep ataıdy ózin,
Alypty kolhoz ornap munyń tórin.
«Kúrimte» kolhozy dep ataq berip,
Qalmaqtyń óshirmepti áli sózin.
Kegenniń aýdanyna bul qarasty,
Batyrlar qalmaq malyn alyp qashty.
Atanyp Kúriteniń ataǵymen,
Bul jerde Kegen aýdan kolhozdasty.
Batyrlar jylqyny aıdap qaıda ketti,
Aqynym, endi sodan habar etshi.
Bir asyp Amanjoldan ketip edi,
Qýalap kóp jylqyny qaıda jetti.
Asýdan asqannan soń eldi oılap,
Túrgenniń ózenimen tómen boılap,
Kúni-túni attan túspeı qatty qýyp,
Іleniń qamysyna kirgizdi aıdap. Az ǵana tamaqtanyp, damyl aldy,
Kók maısa quraqtaryn jylqy shaldy.
«Osy jerde jigitter aldansyn»,-dep,
Bir semiz, qysyr emgen soıdy taıdy.
Damyldap osy jerde tynyǵady,
Sharshaǵan mal da, adam da jyǵylady.
Úsh táýlik attan túspeı, uıqy kórmeı,
Qyzarǵan kózge uıqy tyǵylady.
Demalyp, tynyǵady tamaqtanyp,
Jylqy aıdap kele jatyr qalmaqty alyp.
«Іleden endi ótip ketemiz» dep,
Aıdady jylqylaryn jıyp alyp.
Іleden ótpek boldy, jıyp maldy,
Tynyǵyp batyrlar da boldy haldi.
Áldenip batyrlaryń alǵannan soń,
Jylqyny toptap aıdap sýǵa saldy.
Kókala jar degen jerden ótip shyqty,
Keledi qalmaqty alyp óńkeı myqty.
Kózderi qantalaǵan qyp-qyzyl bop,
Salamat, batyrlaryń aman jetti.
Eline batyrlaryń aman keldi,
Kelgenin saý-salamat halqy bildi.
Jylqysyn Kúriteniń aıdap kelip,
Olja qyp batyrlaryń elge berdi.
Jeti júz jylqy aıdap kelgen eken,
Altaıǵa bárin sanap bergen eken.
«Eńbekteriń zaıa bop ketpesin» dep,
Top-top qyp, batyrlarǵa bólgen eken.
Eline aman kelip amandasty,
Altaı bı asyp týǵan aqyldy, esti.
«Halqyna batyr ortaq» degen sóz bar,
Olja bop úsh júz jylqy mal úlesti. Bireý-atyn, bireýi-bıesin ap,
Qalmaqtan kelgen maldy el oljalap.
Kóp jylqy bular aıdap kelgen edi,
Qazaqtar bólip aldy, bárin talap.
Birqatar bular jatty demin alyp,
Qaryq bop qaldy halyq olja alyp.
«Keldik,-dep,-qalmaqtardy talqan qylyp»,
Tynyqty Ótegen de úıge baryp.
Eki aıdaı tynysh jatyp damyl aldy,
Qarap jatpaı ań aýlap, búrkit saldy.
Qaýip joq esh nárseden eki batyr,
Qalmaqtan beker aıdap keler maldy.
Ótegen Ájibaımen aqyldasyp:
«Qalmaqty alamyz,-dep,-taǵy basyp».
Hat jazdy Táshkendegi Sardar erge:
-Omar gangýndy erte kel qasyńa alyp.
Senimdi joldasyńdy qasyńa alǵyn,
Betine qaramalyq esh adamnyń.
Qalmaqtyń batysynan jaý bop tıip,
Shamańnyń kelgeninshe shaýyp alǵyn.
Jabylyp qalmaqty aıdap, jerdi alaıyq,
Qalmaqqa barlyǵymyz kúsh salaıyq.
Qýalap Alataýdan qalmaqtardy,
Jerine qoja bolyp biz qalaıyq.
Hat jazyp qyrǵyzdyń da batyryna,
Erlerim, tynysh qana jatasyń ba?
Qalmaqtyń tynysh jatqan Alataýda
Maldaryn, elin shaýyp almaısyń ba?
Qyrǵyzda ne bahadúr, bar kóp batyr,
Qalmaqqa salǵan solar zamanaqyr.
Birlesip qazaq, qyrǵyz, ózbek bolyp,
Qalmaqty qurtqan bolar taspa-taqyr. Óshtesip qalmaqtarmen soǵys ashyp,
Batyrlar tus-tusynan alǵan basyp.
Qazaq, qyrǵyz, ózbek batyryna,
Biraz kún osy qalmaq bolǵan násip.
Bir kezde attanypty Sardar batyr,
Qalmaqtyń basyna sap zaman aqyr.
Shetinen shaýyp alyp qalmaqtardy,
Oljalap jylqylaryn alyp jatyr.
At minip jigitteri qalmaqtardan
Maldy aıdap aman-esen Táshken barǵan.
Sharshamaı, uıyqtamaı júrgen jigit,
Bir jerde atty baılap, uıyqtap qalǵan.
Bular da qatty uıyqtap jatqan eken,
Attaryn baılamaǵan qylyp mekem.
Sharshap kep, qatty uıyqtap qalǵanynda,
Bosanyp attyń bári ketken eken.
Qashypty er toqymmen on-on bes at,
Sharshap kep uıyqtaǵan, bek qabaǵat.
Bosanyp órisine at týra tartyp,
Shapqylap er toqymmen keledi at.
«Jaý kelip qalypty»dep qalmaq halqy,
Úrikti muny kórip qalmaq arty.
«Shańdatyp qaraǵaıǵa jaý kirdi»,-dep,
Estilip qalmaqtarǵa solaı dańqy.
Kóp qalmaq bul sarynmen úrkip qashty,
Іlgeri qorqaqtary qadam basty.
Bir munsha er jigitter joldy tosyp,
Jaýmenen kele jatqan qarsylasty.
Jaý emes, kele jatqan óńkeı bos at,
Qoryqqan sony «jaý» dep bek qabaǵat.
El úrkip, jasaq jıyp júrgenderi
Er toqymmen qashyp júrgen on-on bes at.
Halqyna: «toqtańdar»dep habar saldy,
Ustady da qashqan atty alyp bardy.
«Úrkipti ala taıdan» degen qalmaq,
Laqap bop keıingige sóz bop qaldy.
«Toqta!» dep qashqan elge habar saldy,
Toqtatty qashyp júrgen qýyp maldy.
Osyndaı qalmaqtarda bir is bolyp,
Qorqytyp, úrkitken talaı jandy.
Osyndaı qalmaqtarǵa qaýip týyp,
Batyrlar tus-tusynan jatyr qýyp.
Qyrǵyz, qazaq, ózbek muny jaýlap,
Alyp júr ý-shý qylyp shetten qýyp.
Attanyp qyrǵyzdyń da batyrlary
Qalmaqtyń budan qorqyp shyqty jany.
Biletin taýdyń jaıyn qyrǵyz eli,
Qoımady baılaýly atty, aldy ony.
Jyrmalap jaqyn jerden malyn alyp,
Qalmaqqa kúndiz-túni joryq salyp.
Urlaıtyn jylqylaryn kúnde baryp.
Eki-úsh jigit bolsa da atqa minip,
Qalmaqqa qarsy bolyp batyrlar jaý,
Maldaryn urlap, qorlap kóp alady-aý.
Ózbek, qazaq penen qyrǵyz bolyp,
Jabylyp qalmaq malyna qol salady-aý.
Osylaı alyp júrdi tize qosyp,
Shydamaı qara qalmaq ketti bosyp.
Zona men Qora batyr ólgennen soń,
Jónelgen Alataýdy tastap qashyp.
Ájibaı Ótegenmen aqyldasyp:
«Qalmaqty alamyz,-dep taǵy basyp».
Ertip kel Sardar menen Omar erdi,
Shabalyq kelistirip, bolsa násip. Jumsady Ótegendi Táshken jaqqa:
-Barǵyn,-dep,-járdem surap batyr jaqqa.
Attanyp tórteýimiz tize qosyp,
Sıynyp bir kórelik bar árýaqqa.
Men jııam daıyn qylyp sarbazdardy,
Daıyndap jaýǵa kerek saımandardy.
Sardar batyr kelse eger Omarmenen,
Alamyz qaryq bolyp jatqan maldy.
Jiberdi solaı jumsap Ótegendi,
Daıyndap batyrlaryn jatyr endi.
Qaı kúni kep qalar dep otyrǵanda,
Sarbazdar shoqpar, naıza daıar endi.
-Shonjyny qalmaq kelip shapty, deıdi,
Talqandap Eskene aýylyn apty, deıdi.
Tezdetip batyrlarǵa habar qylyp,
Shapqynshy Ájibaıǵa aıtty,-deıdi.
Attanyp er Ájibaı júrip ketti,
«Qalmaqtan qaıyram» dep osy kekti.
«Jaýlardyń alǵan malyn qaıtaram» dep,
Kelgenshe Ótegender muny depti.
Artynan jaý qalmaqtyń qýyp bardy,
Qasyna ertip aldy sarbazdardy.
Eline aıdap maldy jetkeninde,
Batyrlar qýyp jetip, soǵys saldy.
Shabysty qyzyl qan bop eki jaǵy,
Soǵysta jeńer eken qaısy jaǵy.
Jabyldy qalyń qalmaq qazaqtarǵa,
Yqtady keshke jaqyn qazaq jaǵy.
Qazaqty qara qalmaq qaptap ketti,
Jabylyp qalmaqtardyń qorlyǵy ótti.
Soǵysyp keshke deıin qyzyl qan bop,
Ájibaı ábden sharshap, álsirepti. Kún bata Ájibaıdy baılap aldy,
Qoly men aıaǵyna buǵaý saldy.
Qolyna Ájibaı túskennen soń,
Ózgesi óz-ózinen qul bop qaldy.
Qamaldy qolǵa túsip qaıran batyr,
Qýanyp qalmaqtardyń bári jatyr.
Biri-qylysh, biri-naızasyn ap,
Úlesip qalmaq jaǵy qaryq bop jatyr.
Sol jerde Kúriteniń balasy kep,
Tanydy Qulatóbeldi «bizdiki» dep.
«Janýar, buıyrǵan mal ózime» dep,
Qýanyp ol jóneldi atty minip.
Bireýler: «Óltiremiz qazir» dedi,
Keıbiri: «Qoıa turǵyn ázir» dedi.
Berelik hanǵa aparyp bul batyrdy,
«Syılyq qyp, olja qylsyn bárin»dedi.
Qalmaqtar tóresine alyp ketti,
Kektengen Ájibaıdyń kúni bitti.
Qul qylyp sarbazdaryn sońyndaǵy,
Osylaı qyp, qalmaqtardyń qorlyǵy ótti.
Baıaǵy Qatyn tórege alyp bardy,
Aıtty olar ádemilep bolǵan jaıdy.
«Muny endi tiri qoımaı óltirem»dep,
Zyndanǵa apardy da tóre saldy.
Qýanyp Ájibaıdy ustap alyp:
-Shyǵaram alǵanyńdy, ishiń jaryp.
Qolymnan qazaq meniń bosaǵan soń,
Kúriteniń myń jylqysyn ketti alyp.
Qolyma taǵy keldiń óziń qul bop,
Qazaqtan týypsyń sen asyl ul bop.
Ózińdi ajaldan ap qalatuǵyn,
Óldi ǵoı ajal jetip, Qora da joq. Saǵan men aıtqanymdy keltiremin,
Ózińdi ıt qorlyqpen óltiremin.
Qolymnan amalsyzda shyǵyp ketken,
Kúriteniń myń jylqysyn óndiremin.
Astyńnan qazir seniń atyń aldyq,
Qýanyp buǵan da biz máz bop qaldyq.
Súıretip sol atpenen óltiremin,
Alatyn endi seni Qora da joq.
Osyny aıtyp Ájibaıdy qamap qoıdy,
Qalmaqtar ańdyp jatyr ár bir oıdy.
Ájibaı qamaýda óstip jata bersin,
Aqynyń qazaqtardan aıtady endi.
Ótegen Sardardy ertip kelgen edi,
Qaıratty, qoryqpaıtyn shyn er edi.
Deıtuǵyn Omar gangýn qasynda bar,
Jıyrmadaı bahadúrler ergen edi.
Esitti Ájibaıdy ketipti dep,
Qalmaqty qýyp baryp jetipti dep.
Soǵysyp, qyzyl-ala qan maıdan bop,
Tutqyn bop er Ájibaı ketipti dep.
Toqtamaı muny estip júrip ketti,
Qyrǵyzdyń batyryna habar etti.
«Ájibaı qalmaqtarda, qolǵa tústi,
Áskermen tezdep endi kelsin»depti.
Toqtamaı batyrlaryń tezdep júrdi,
Birtalaı er jigitter buǵan erdi.
«Soǵysyp qalmaqtardy qyzyl qan qyp,
Bosatyp alaıyq dep Ájibaı erdi».
Dınany ertip aldy kıindirip,
«Jansyz bop qatynas qyl, birge júrip.
Qalmaqtyń tilin ábden bilesiń ǵoı,
Barǵyn,-dep,-qalmaq jaýǵa bizben erip». Attanyp kóp áskermen bular bardy,
Ertip ap habarshyǵa Dınajandy.
Sabylyp Alataýdan bular asyp,
Bekinip, meken qyldy qaraǵaıdy.
Dınany «bilip kel» dep jiberedi,
Qaıtpaıtyn, qoryqpaıtyn shyn er edi.
Aralap qalmaq elin táýip bolyp,
Aýlyna Qatyn tóre kelgen edi.
Tyń tyńdap, árbir jerden habar kózdep,
Aralap Ájibaıdy júr ǵoı izdep.
Bir jerde bir top áıel áńgime aıtyp,
Otyr eken Ájibaıdy bular sóz qyp.
Tyńdady aıtqan sózin tura qalyp,
Baıqady sózderine qulaq salyp.
«Qazaqtyń qolǵa túsken zor batyryn,
Óltir dep buıryq qypty taýǵa aparyp.
Óltiredi erteń ony atqa súırep,
Qalsyn dep súıekteri ábden kúırep.
Qatyn tóre qul qylmaı endi ony
Óltir dep aıtypty ǵoı elge súıdep».
Áıelder áńgime qyp osyny aıtyp,
Esitip bul habardy, ketti qaıtyp.
«Qamaýda jatyr qazir ol batyrlar,
Beıshara, óledi ǵoı qapa tartyp».
Sóz qyldy bir top áıel osylaısha,
Aralap Dına júrdi bosqa, jaısha.
Baıqady zyndandy da qamap qoıǵan,
«Kúsh salsa alar edi-aý!» dep tur ońasha.
Ap keldi bul habardy batyrlarǵa,
Demalyp barlyq batyr jatyr munda.
Qyrǵyzdyń batyrynan da habar keldi,
«Kelem,-dep,-jasaq alyp jaýlasýǵa». Ótegen Sardarmenen qýandy bek:
«Qyrǵyzdan balýan, batyr kelipti, dep.
Qudaıym qýat berse endi bizge,
Bosatyp Ájibaıdy alamyz»,-dep.
Keshine qyrǵyz kelip amandasty,
Jıylyp barlyq batyr sálemdesti.
Tynyǵyp, tamaqtanyp osy aradan,
Qalmaqqa erteń túste shabam desti.
Qyrǵyzdar bir adamdy jiberipti,
Qalmaqtar ne qyp jatyr, til alypty.
«Óltir» dep erteń keshke Ájibaıdy,
Halqyna tóre solaı habar qypty.
Sondaı habar ákeldi qyrǵyz jandar:
«Al endi tezdetip, batyr, qamdanyńdar.
Batyrdy túske deıin ajyratpasań,
Aırylyp Ájibaıdan qalǵanyńdar».
Sóılesti batyrlaryń aqyldasyp,
Tal túste almaq boldy jaýdy basyp.
Dınany qalmaqtarǵa jiberedi:
«Júrgin,-dep,-qalmaqtarmen habarlasyp».
Bekinip batyrlaryń jatty deıdi,
Erttedi sáske mezgil atty deıdi.
«Keýdeden jan ketkenshe qaıtpańdar» dep,
Áskerge Sardar batyr aıtty deıdi.
Jıylyp qalmaqtar da jatyr eken,
Shelektiń keń arnasyn qylyp meken.
«Súıretip, qorlyqpenen óltirgin» dep,
Tóresi osyny aıtyp otyr eken.
Bar eken ózbekterde eki myltyq,
Qolyna aldy Sardar birin qymtap.
Ketpegen oǵy teris, óte mergen,
Bireýin ózi ustady Mamyt kerbek. Táshkende aty shyqqan asqan mergen,
Ketpeıdi odan aman kózi kórgen.
Mamyt kerbek atanyp mergendikpen,
Seskener bilgen adam kórgen jerden.
At qoıyp kelip qaldy óńkeı batyr,
Artynan qalyń sarbaz kele jatyr.
Jıylǵan qalmaqtarǵa myltyq atyp,
Qashqandy Mamyt kerbek atyp jatyr.
Aldynan Dına shyqty habar berip,
Qalmaqtyń arasynan júrgen kórip.
«Batyrdy súıretkin dep shyǵaryp edi,
Zyndanǵa qaıta saldy sizdi kórip».
Esitip bul habardy batyrlaryń,
Qalmaqqa qahary kep, tókti zárin.
«Zyndanǵa men baraıyn, ruqsat ber»dep,
Surandy batyrlardan Omar gangýn.
«Tez jet» dep ruqsat etti Ótegen batyr,
Qalmaqqa salyp jatyr zaman aqyr.
Batyrlar kez kelgenin julyp tastap,
Attaryn astyndaǵy alyp jatyr.
Er edi Omar daǵy kúshke sengen,
Tezdetip zyndanǵa bul jetip kelgen.
Atynan qarǵyp túsip Omar batyr,
Soǵysyp, kóp qalmaqqa jaıaý tıgen.
Baspen de, aıaqpen de birdeı uryp,
Zyndannan baqtashyny shyqty qýyp.
-Ájibaı, bar ma janyń, batyrym,-dep,
Esikti tars etkizip aldy julyp.
Zyndanǵa qoryqpastan ketti kirip,
Syrttaǵy baqtashyǵa saldy búlik.
Ornyqty sonda ǵana er júregi,
Ájibaıdyń tiri ekenin kózi kórip. Bosatyp Ájibaıdyń qolyn sheshti,
Zyndanda eki batyr esendesti.
Aqyryp Ájibaı da shyǵa keldi,
Qalmaqqa kórsetem dep qıyn isti.
Batyrlar qalmaqtardyń atyn alyp,
Qor boldy qalyń qalmaq jaıaý qalyp.
Ótegen aldymenen qula atty ustap,
Ákeldi Ájibaıdyń aldyna alyp.
Aqyryp mindi Ájibaı qula atqa,
Iirip aldy jaýdy óńkeı datqa.
«Maldaryn qolǵa túsken tastama,-dep,
Aıqaılap aıtty Ájibaı qazaq jaqqa.
Aıdańdar bar jylqyny jolǵa salyp,
Talqanda bul ıtterdiń aýlyn shaýyp».
Qalmaqty batyrlaryń shaýyp aldy,
Talqandap ý-shý qylyp, qaıǵy salyp.
Bularǵa eshkim qarsy shyǵa almady,
Ájibaı bosanǵan soń shydamady.
«Qap, seni tipti tiri qoımaımyn» dep,
Tóreniń ordasyna umtylǵany.
Qalmaqty óstip bular shaýyp ketti,
Tintelep qalmaq tóresin kóp izdepti.
O daǵy jannan asqan bir qý eken,
Baǵana-aq jaý kelgende qashyp ketti.
Soǵysta sol qalmaqtyń basyn kesip,
Talaıy oq tıgen soń ketti ushyp.
Batyrlar jan qoıatyn bolmaǵan soń,
Mal-basty tastap, tirisi ketti bosyp.
Batyrlar qalmaqtardyń malyn aldy,
Basyna elin shaýyp, qaıǵy saldy.
Qıratyp shańyraǵyn tas-talqan qyp,
Qul qylyp uly menen qyzyn aldy. Qalmaqtyń elin shaýyp, malyn aıdap,
Keregin alyp jatyr ábden jaılap.
Dına kep Ájibaıǵa amandasyp,
Bular da shyǵa keldi gúl-gúl jaınap.
Malyn ap, elin shaýyp qaıtty bular,
Esh adam qarsy kelmes bul batyrlar.
Ár jerde sonda kelgen balalardyń
Tuqymy ósip-óngen áli de bar.
Olardy qul qylmady, adam qyldy,
Er jetip, jigit bolyp, esi kirdi.
Áıel alyp, qyzdary erge tıip,
Qazaqqa birqatar tuqym berdi.
Bosatyp, qutqaryp aman Ájibaıdy,
Basyna dushpanynyń qaıǵy saldy.
Salamat, aman-esen barlyǵy da,
Oljany razy bop bólip aldy.
Eline qosh aıtysyp qyrǵyz ketti,
Salamat oljaly bop bu da jetti.
Qosylyp el-jurtyna aman-esen:
«Qalmaqtan qaıyrdyq,-dep,-óstip kekti» .
Sardar men Omar gangýn oljaly bop
Jylqyny tóbemenen aıdady kóp.
Elimen bular da kep amandasty
«Qalmaqtan kek qaıyrdyq osylaı»,-dep.
Maldaryn Shonjy eliniń túgel berdi,
Qurmettep Ótegen men Ájibaı erdi.
«Batyrlar, jamanshylyq kórmeńder»,-dep,
Shýyldap mal alǵandar bata berdi.
Kóp adam batyrlarǵa razy bolyp,
Shonjynyń malyn bergen túgel bólip.
Halyqtyń sol jerdegi batasyn ap,
Batyrlar óz eline ketti júrip. Tastamaı qalǵan maldy ketti aıdap,
Qýanyp batyrlaryń gúl-gúl jaınap.
«Qalmaqty qalaı talqan qyp shaptyq» dep,
Keledi qýanyshpen kúlip, oınap.
Eline saý-salamat keldi bular,
Batyrlar jaýdan qaıtpas, soǵys qumar.
Qalmaqty tas-talqan qyp, elin shaýyp,
Eline aman-esen keldi bular.
Aýlyna eki batyr aman keldi,
Shaqyryp Altaı bıiń barlyq eldi:
-«Eline batyr ortaq» degen sóz bar,
Alyńdar olja qylyp maldy,-dedi.
Úlesin Ótegenniń sanap berdi,
Qurmetpen el syılady bul eki erdi.
Olja alǵan batyrlardan eldiń bári,
Shýyldap batalaryn berdi deıdi.
Ólgenshe júrgen eken bata alyp-aq,
Tuqymy ósip, ekeýine de qonypty baq.
El bılep balalary, ataq alyp,
Ázirde tuqymynan ketpepti árýaq.
Ótegen Ájibaımen tatý bolǵan,
Qalmaqty talaı shapty bular qolmen.
«Dostyń túbi súıekpen aırylsyn» dep,
Qalyńsyz bul ekeýi quda bolǵan.
Ótegen qyz bermek bop balasyna,
Sóziniń esh adam joq arasynda.
«Qalyńsyz, kádesiz qyp beremin» dep,
Osylaı sóılesipti rasynda.
Ájibaıdyń Jaınaq degen úlken uly,
«Kúıeý ǵyp alam,-dedi,-endi muny».
Qyzy bar Ótegenniń Maqta degen,
Jaınaqqa bermek boldy endi muny. Ájibaı Ótegenge shider berip,
Ekeýi quda bopty ańda júrip.
«Dos edik, jaman jolda joldas bolǵan
Qalyńmal, káde-sáde bolmasyn»,-dep.
Dos túbi quda bolǵan súıek berip,
Sózine ekeýi de óte berik.
Ul er jetip, qyz daǵy boıjetken soń
Sálem aıtqan, kelinin alsyn kelip.
Jaınaqty qaınyna jiberipti,
«Birqatar aparǵyn»,-dep mal beripti.
«Ýádem olaı emes» dep Ótegen
Maldaryn túgel qaıyryp jiberipti.
Qaınynda az kún jatyp Jaınaq qaıtty,
Maqtamen oınap-kúlip tatý-tátti.
«Toı qylyp uzatamyn, jaz shyqsa» dep,
Ótegen qudasyna solaı aıtty.
Qaıyrdy qudasyna osyny aıtyp,
Aýlyna kúıeý, quda ketti qaıtyp.
«Kórgenshe saý bolǵyn»dep Maqta qaldy
Baldyz ben jeńgesine qosh-qosh aıtyp.
Maqta aıtty Jaınaqqa: «Qaıtpaǵyn,-dep,
Az qaldy ýaqyt jaqyn, jaz daǵy kep.
Moınynan qushaqtady, qorqam senen,
Júregim sýyldap tur, birdeme bop».
Jaınaq aıtty: «Qoryqpa, Maqta janym,
Belgili bir ózińe boldym málim.
Kelemin jaz shyqqan soń, qaıta aınalyp,
Shydaǵyn oǵan deıin mahbub janym.
Kelemin qar ketken soń, keshikpeı-aq,
Maqtajan, júrek seni tur ǵoı aıap.
Ózińdi kórgenimshe bolam asyq,
Oılamaı, júre bergin gúl-gúl jaınap». Aýlyna osy sózben Jaınaq keldi,
Esitti bul habardy Ájibaı endi.
Qýanyp osy sózge er Ájibaı,
Bek qatty Ótegenge rızalandy.
Osymen qaharly qys ketti ótip,
Maqta júr «kep qalar» dep úmit etip.
Toqtaı ma kúni bitse, kim bolsa da,
Uzamaı Jaınaq óldi sýǵa ketip.
Kúni bitip, Jaınaq myrza sýǵa ketti,
Merzimdi kóretuǵyn kúni bitti.
«Ajal aıaq astynda» degen sóz bar,
Jete almaı muradyna ajal jetti.
Jaınaqty estigen soń keldi Ótegen,
At qoıyp «Qulynym» dep batyr kelgen.
Jylasyp Ótegen men er Ájibaı,
Ótegen qudasyna bylaı degen:
-Jibershi Tumarshany bizdiń úıge,
Qaıǵyly túsip qaldyń mundaı kúıge.
Balańdy joqtat, kelinińdi alyp kelip,
Maqta da qaıǵyly bop kelsin munda.
Ótegen Tumarshany ketti ertip,
Otyryp qalǵan Maqta betin búrkep.
Toı qylmaı jasaýymen shyǵarady
Maqtany Tumarshaǵa jiberdi ertip.
Maqtany óligine keldi alyp,
Joqtatty Jaınaq jasty, daýys aıtyp.
Uzatty jasaýymen kúıeýsiz-aq,
Bar eken sol zamanda sondaı tártip.
Jaınaqqa Maqta kelip daýys aıtty,
Beıshara jastaıynan qapa tartty.
Bir kúni Ótegen kep Ájibaıǵa,
Syrlasyp batyrlaryń mynany aıtty: - Ájibaı, balalaryńdy kórset maǵan,
Bireýin bala qylyp tańdap alam.
Ornyqsyn kóńilimiz ekeýmizdiń,
Bireýi bolsyn,-depti,-kúıeý balam.
Tumarsha tapqan eken jeti bala,
Barlyǵy balasynyń bopty dana.
«Kúıeýim jas bolsa da Jalby ǵoı» dep,
Ótegen aıtqan eken jas bolsa da.
-Jalań but, kúıeý balam qara bala
Maqtajan, ıkem tartyp soǵan qara.
Butyna kelistirip dambal tikkin
Bala,-dep,-bolmasynshy kóńiliń ala.
Maqtanyń qalaǵany Qudakeldi,
Jaqtyryp, «teteles» dep soǵan tıdi.
«Meniń aıtqan balama tımediń»,-dep,
Maqtaǵa Ótegen batyr ókpeledi.
-Kórmeımin,-dedi Ótegen,-Maqta júzin,
Dalada qaldy bosqa meniń sózim.
Bir ólgen bala shyǵar bul aqymaq,
Qudaıym kórsetpeı-aq qoısyn ózin.
Taýypty jeti bala Maqta sonda,
Barmaq bop ákesine shyqty jolǵa.
Ertip ap eki balany kele jatyr,
Batyryń ne aıtady barǵanda onda.
Músirkep, Esirkepti ertip bardy,
Eresek eki balany qasyna aldy.
Qasyna joldas alyp, sapar shegip,
«Kelem»,-dep ákesine habar saldy.
Ótegen: «Kórmesin,-dep,-Maqta meni,
Kórmeımin tirshilikte,-dedi,-ony.
Jalbyǵa tımeı qoıdy jas bala dep,
Ólgenshe umytpaımyn tegi sony». Ótegen jatyp aldy ońasha úıde,
Ashýly tústi batyr sondaı kúıge.
Ertip ap eki balany aldyna sap,
Maqta bardy Ótegen jatqan úıge.
«Barǵyn»dep jiberdi áýel balalardy,
Artynan sálem berip ózi bardy.
Músirkep: «Tur, ata!» dep minip edi,
Esirkep saqaldaryn julyp aldy.
Saqaldan tartyp basyn kóteredi,
«Oıpyrmaı, myna bala bul kim edi?
Tuqymy pyshaqtasyp ketedi eken,
Sharýa myna balań bolar»,-dedi.
Osylaı balalarǵa baǵa bergen,
Tanyǵan balalardy kórgen jerden.
Betine Maqtanyń qarap turyp:
«Shyraǵym, aıybyńdy keshtim»,-degen.
Tuqymy osylardyń Kegende bar,
Barlyǵy qaıtpaıtuǵyn boldy kókjal.
Tóbelesse, pyshaq sap óltiretin,
Іshinde shataqtary áli de bar.
Ul bolyp Tumarshadan jeteý týǵan,
Mynadaı balalardyń atyn qoıǵan:
«Jaınaq, Qudakeldi, Máýke, Baıys,
Jalby, Qydyráli, Berdiqoja» dep atyn qoıǵan.
Dınadan Qonaq degen bireý týǵan,
Er bolyp atasynyń jolyn qýǵan.
Atamqul, Qydyq degen azamattar
Halyqtyń aıtýynsha sodan bolǵan.
Ájibaı qartaıǵanda toqal alǵan,
Toqaldan Taýteke degen bala qalǵan.
Munyń daǵy tuqymy ósip, ónip,
Birqatar shamasynsha aýyl bolǵan. Osymen kóp zamandar ótken eken,
Quda bop eki batyr ketken eken.
Bul jerden qalmaq úrkip ketkennen soń,
Túrgendi Ájibaı meken etken eken.
Túrgendi Ájibaı meken qylyp júre berdi,
Syılaıdy jurttyń bári Ájibaı erdi.
Eń alǵash bul Kereıden qonys alǵan
Qazaqta batyr týǵan Ájibaı der-di.
Túrgennen shyǵarypty toǵan qazyp,
Bolsyn dep tuqymyma buzǵan azyq.
«Ájibaı toǵany» dep ataıdy áli,
Sýynan jurttyń bári boldy qaryq.
Bul dálel sózderimniń rasyna,
Qaldyrǵan aqylmenen murasyna.
Myń alty júz seksende, ne toqsanda
Qazypty bul toǵandy sol shamasynda.
Jaılapty bir jyl baryp Qara toryq,
Batyryń qınalypty qatty aýyryp.
«Túrgenge áýre qylyp aparmaı-aq,
Bólektiń qasyna meni qoı aparyp».
Myń jeti júz úshinshi bolǵanda jyl,
Oqýshym, bilip qoıǵyn ólipti bul.
Jasynda jetpis toǵyz qaıtys bolyp,
Osyndaı is qylypty batyryń ol.
Batyrdyń Shelekte dúr zııaraty,
Halyqtyń solaı bergen maǵlumaty.
«Úıgen tas» jatyr deıdi qarııalar,
Jatyr der bir tóbe bop, eski qalpy.
Balasy Ájibaıdyń Jalby degen,
Qazaqtyń bılerine aryz bergen.
Ákemniń eńbegi kóp sińip edi,
Albanǵa Alataýdy bergin degen. Jaqsylar: «Jóni bar» dep bergen eken,
Albandar Alataýdy qylǵan meken.
Ájibaıdyń osy dálel-erligine,
Albandar qazir de júr qylyp meken.
Taýshelekke Jalby kóshti bastap barǵan,
Aldymen Ájibaı tuqymy oryn alǵan.
Taýshelektiń kúngeıi men teriskeıin,
Tuqymy sol batyrdyń meken qylǵan.
Batyrdyń áńgimesin jazyp bittim,
Oqyǵannan rahmet degen sózdi kúttim.
Jaı sózdi el aýzyndaǵy óleń qylyp,
Kempirmen aqyldasar jaıdy uqtym.
Oqýshym, bul jazbamdy syna kúshpen,
Bitirdim izdep júrip, kóp jumyspen.
Bar shyǵar aşysy da, táttisi de,
Demeımin jemisimniń bári pisken.
Bitirdi muny jazyp Ábzeıit aqyn,
Batyrdyń el bilsin dep hıkaıatyn.
«Kózińniń maıyn taýysyp, sharshadyń» dep,
Kempir de ashýlanyp kóp ursatyn.
