Aral óńiri kún sanap damyp keledi

None
None
ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev úshin qasıetti qazaq jeriniń qaı aımaǵy da aıryqsha ystyq, qaı múıisi de erekshe qymbat. Degenmen, kez kelgen sýretkerdiń de ózgelerinen góri janyna jaqyn tutatyn týyndysy, árbir ata-ananyń basqalarynan góri alaqan jylýyn kóbirek tógetin perzenti bolady emes pe. Osy turǵydan kelgende, Aral aımaǵy men onyń mańaıyn jaılaǵan qalyń jurt Prezıdentimizdiń dál sondaı árdaıym júreginiń bir túkpirinde júretin ózgesherek óńirlerdiń birine jatady desek, artyq aıtqandyǵymyz emes.

Óıtkeni, muny Nursultan Ábishulynyń ózi de áldeneshe ret qadap turyp aıtty. Aıtyp qana qoıǵan joq, ony óńirge qatysty kóptegen irgeli isterimen birneshe ret dáleldep te berdi. Qazaqstan memleketiniń shırek ǵasyrdaǵy tarıhynyń árbir paraǵy - kezeń jańalyqtarynyń jylnamasy.

N.Á.Nazarbaev Qazaq eliniń Tuńǵysh Prezıdenti bolyp saılanyp, úlken tebirenis ústinde ant bergende zaldaǵylar da, teledıdar arqyly kórgen tileýles halqy da zor tolqynys ústinde bolǵan edi. Sebebi, bul Táýelsizdigimizdiń alǵashqy bastaýy bolatyn. Sonda tuńǵysh Prezıdent minbege kóterilip, tolǵana sóz sóıledi. Al, ekologııa máselesine kóshkende Araldyń Qazaqstan, Orta Azııa respýblıkalary úshin ǵana emes, búkil elimiz úshin naǵyz ekologııalyq apatqa aınalǵandyǵy aıtyldy. Shekarasy Aqtóbe oblysynyń Shalqar, Yrǵyz aýdandarymen, Qaraǵan¬dynyń Ulytaý aýdanymen jáne Qara¬qalpaq Respýblıkasymen shektesip jat¬qan Aral aýdanynyń tarıhy 90 jylǵa jýyq ýaqytty qamtıdy. Qazaqstan men Ózbekstan aýmaǵynda ornalasqan Aral teńizi bir kezderi kólemi boıynsha jer betindegi tórtinshi teńiz sanalǵan. Biraq, teńizdiń birtindep tartylyp qurǵaýy ekonomıkalyq jáne ekologııalyq jaǵynan halyqqa aýyrtpalyq ákeldi. Soǵan baılanysty, 1992 jyly apattyń aýyr zardaptaryn joıýdy zańdylyq turǵysynda qamtamasyz etýge uıytqy bolǵan da Elbasymyz bolatyn. Al, araldyqtardyń jadynda 2005 jyldyń 27 sáýiri esten ketpesteı bolyp jattalyp qaldy.

Sársenbiniń sátine sáıkes kelgen bul kúni tabıǵat ta erekshe eljirep turdy. Aýdanǵa arnaıy jumys saparymen kelgen Elbasy Halyqaralyq Kýveıt qory arqyly júrgizilip, halyqtyń asyǵa kútken taza sýynyń qubyryn óz qolymen iske qosyp berdi. Prezıdent dıdarynan nur shashylyp, sýdyń dámin tatyp: «Eń taza aýyzsý araldyqtarda», dep aǵynan aqtarylǵan edi. Osy jerde tebirenispen: «Men Aralǵa kómektessem degen armanyma jetkenime qýanyshtymyn!» degen tarıhı sózin aıtty. Qazir osy sóz qaladaǵy kórnekti jerden kórinis tapqan.

Aral halqy búginde taza sýdyń rahatyn kórip otyr. Elbasy taza sýdyń tusaýyn kesken kúndi este qaldyrý maqsatynda aýdan ákimdigi qaladaǵy S.Seıfýllın kóshesiniń boıyna stella ornatty. Memleket basshysy sol saparynda Uly Jeńistiń 60 jyldyǵyna oraı, soǵystan oralmaǵan 6 myń araldyq bozdaqqa arnalyp salynǵan «Taǵzym» alańynyń lentasyn qıyp, alǵashqy gúl destesin qoıdy. Baıyrǵy ata kásiptermen qaıta qaýyshqan aǵaıynǵa degen erekshe iltıpaty bolar, Elbasy balyq ósirip jatqan Qosjar pıtomnıgine at basyn tiregen bolatyn. Sol jyldan bastap, Aral óńirindegi sý aıdyndarynan balyq aýlaý kólemi jyldaǵyǵa qaraǵanda óse tústi.

Elbasynyń elge kelýi rasynda da araldyqtarǵa qut boldy. «Kishi Araldy uly teńizden bólip alyp, jaǵalaýdy qalaǵa deıin jetkizýimiz kerek. Ol úshin SARATS jobasynyń birinshi kezeńin bastap ketýimiz qajet», dep kesip aıtqan edi. Osydan bastap aıtylǵan sharýany oryndaý jolynda qyrýar jumystar bastalyp ketti. Joba osylaı júzege asty. Bul bir jaǵy qanshama qıynshylyq aldan shyqqanyna qaramastan, alǵan betinen qaıtpaǵan Prezıdenttiń qaısarlyǵyn kórsetti. Sol qulshynystyń nátıjesinde qazir Kishi Aral teńizi paıda bolyp, qalaǵa tótesinen 18-aq shaqyrymdaı ǵana jerde tur.

Alyp jobanyń birinshi kezeńi boıynsha «Kókaral» bógeti turǵyzylyp, «Aqlaq» sý tospasynyń aıaqtalýyna baılanysty kólder júıesin qalyptastyrý, sýlandyrý, sý rettegishter ornatý, retteý jumystaryn atqarýǵa qol jetkizildi. Syr¬darııa ózeniniń arnasy rettelip, «Qara¬ózek», «Áıtek» tospalary qaıta jań¬ǵyr¬tyldy. Sonyń nátıjesinde, búgin¬de jan-jaqtaǵy kólderge sý kelýde. «Aqlaqtyń» keleshegi zor. Qazirgi kezde sonda sý elektr stantsııasyn salý kózdelýde.

Mine, osylaı, jyl ozǵan saıyn aýdannyń áleý¬met¬tik jáne ekonomıkalyq kór¬¬¬set¬¬kish¬teriniń kó¬te¬rińki qalypqa kó-terilýi halyqtyń turmysyna da oń yqpalyn tıgizýde. Bul kúnde Elbasy naza¬¬ryn¬daǵy aıdyndy Araldyń ajary aıshyqty, kelbeti kórkem. Aralǵa qo¬symsha kómek kórsetý maqsatynda «Aral aýdanynyń 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan jol kartasynyń» qabyl¬danýy jáne osy baǵyttaǵy is-sharalardy tolyq qarjylandyrýdyń kózdelýi 75 myńnan astam halqy bar Aral jurtshylyǵynyń keler kúnderge degen senimin odan ári nyǵaıtty.

Búgingideı Táýelsizdigimizdiń shı¬rek ǵasyrlyq merekesi tusynda Elba¬symyz¬dyń budan birshama ýaqyt buryn: «Qyryq jyl ekologııalyq qasiret shekken aýdan¬nyń halqy onyń bar qıyndyǵyn qaıys¬paı kóterip, naǵyz qaısarlyq tanytty. Bolashaqqa senimmen qarady, mine, endi sonyń jemisin kórip otyr. Jalpy, bul óńirdiń keleshegi kemel» degen kóregendikpen aıtqan sóziniń Aral halqyna úlken kúsh pen jiger bergendigin aıtqymyz keledi.

Сейчас читают
telegram