Ankarada alǵys aıtý kúnin atap ótti
Olar bul kún ortaq tarıhqa degen úlken qurmettiń belgisi dep esepteıdi.
«Túbi bir túrki jurty, sonyń ishinde meshet túrikteri atynan keń peıildi qazaq jurtyna alǵysym sheksiz. Sebebi, totolıtarlyq rejım saldarynan Qazaqstanǵa kóshken ata-babalaryma qazaq halqy pana bola bildi». Túrkııa Respýblıkasynyń prezıdentiniń bas keńesshisi, osy elde ómir súretin meshet túrikteriniń ókili ıAlchyn Topchý Ankarada Alǵys kúnine oraı ótken sharada osylaı dedi. Onyń aıtýynsha, tórtkúl dúnıedegi meshet túrikteri ultaralyq birliktiń ortalyǵy - Astanada bas qosyp, alǵys toıyn uıymdastyrýy kerek.
«Qazaq halqyna meshet túrikteri jáne jeke ózimniń atymnan myń da bir alǵys aıtamyn. Alǵys aıtý kúni aldaǵy ýaqytta túrkitildes halyqtar arasynda keńinen atalyp ótýine tilektespin. Budan keıingi jyldarda shartarapta ómir súretin meshet túrikteri, Qazaqstanda súretin 130 ult ókilimen qazaq halqyna alǵysyn bildirý úshin bas qosýyna tilektespin. Bul usynysty aldaǵy ýaqytta júzege asyrý úshin bar kúsh-jigerimdi jumsaýǵa daıynmyn», -deıdi Túrkııa prezıdentiniń bas keńesshisi ıAlchyn Topchý.
Elshi Abzal Saparbekuly Elbasynyń «Ustanymymyz - tatýlyq pen tynyshtyq, uranymyz - bereke men birlik» degen sózi bul kúnniń urany ispettes ekenin atap ótti. Ol XX ǵasyrdyń basynda qazaq baýyrlaryna qushaq ashqan túrik úkimeti men halqyna alǵysyn bildirdi.
«Qazirgi tańda Túrkııada 20 myńnan astam qandasymyz ómir súredi. 1930 jyldary kóshken otandastarymyz búginde eldiń áleýmettik, saıası jáne ekonomıkalyq ómirinde mańyzdy ról atqaryp otyr. Osy jyldary qazaq halqyna qamqor bola bilgen túrik halqyna alǵys aıtamyn», -dep atap ótti Qazaqstan elshisi.
Sondaı-aq shara barysynda belgili pýblıtsıst Saǵat Áshimbaevtyń «Ádebı syn maqalalar» jáne jazýshy Shárbaný Beısenovanyń «Bir mahabbat baıany», «Súzgeniń sońǵy kúnderi» «Bozoq arýy» atty túrik tiline aýdarylǵan týyndylarynyń tusaýkeser rásim ótti. Kitaptardy túrik tiline aýdarǵan - túrkitanýshy Jemıle Kynajy. Ol - qazaq ádebıeti jónindegi 6 kitaptyń avtory. Onyń ekeýin ózi jazsa, 4 kitapty túrik tiline aýdarǵan.
Jemıle Kynajynyń aıtýynsha, barlyq zertteý jumystary qazaq áıelderimen baılanysty. «Sol sebepti, Shárbaný Beısenovanyń túrik jáne qazaq áıelderi jaıly jazǵandary qyzyǵýshylyǵymdy oıatty», -deıdi jazýshy. Jıyn sońynda jıylǵan kópshilikke kitaptar taratylyp, avtorlar qoltańba berdi. Merekelik kesh Túrkistan oblysynan kelgen ónerpazdardyń kontsertine ulasty.