Almatynyń bas josparyn qoǵamdyq talqylaý aıaqtaldy
Jalpy alǵanda, qalanyń barlyq segiz aýdanynyń turǵyndary men sarapshylar bas jospardyń kólik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy damytý, ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtý, sonymen qatar aýanyń lastaný máselesin sheshý joldary men ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý sharalaryn qamtıtyn bólimderin talqylady.
Jańa bas jospar qala qurylysynyń álemdik tájirıbesin eskerip, Almaty qalasyn damytýdyń vektory bolyp tabylatyn, aglomeratsııamen tıimdi baılanysqan úılesimdi megapolıs turǵyndary men qonaqtarynyń turýy, jumys isteýi jáne demalysy úshin tartymdy jáne jaıly oryndy kózdeıdi.
Bas jospardy ázirleýshilerdiń boljamy boıynsha 2030 jylǵa qaraı Almaty halqynyń sany 2,5 mln, 2040 jylǵa qaraı – 3 mln, 2050 jylǵa qaraı – 3,6 mln adamǵa jetedi. Qujatta ázirleýshi Tamara Zalogına qala halqy kelýshiler esebinen 60 paıyzǵa, al týý kórsetkishi esebinen 40 paıyzǵa artyp otyrǵanyn jetkizdi.
«2014 jyly halyq sany kelýshiler esebinen 134 myń adamǵa artqanyn kórip otyrmyz. Bul qalaǵa 22 myń gektar jer kesilgen kezde boldy. Jalpy, halyqtyń ósý qarqyny birkelki. Biz negizinen halyq sany tabıǵı ósim esebinen artady dep boljap otyrmyz. Tabıǵı ósim 2021 jylǵy 47 paıyzdan 2050 jylǵa qaraı 60 paıyzǵa deıin artady», - dedi Tamara Zalogına.
Aıtýynsha, qala turǵyndaryn baspanamen qamtamasyz etý úshin jańa turǵyn úı qurylysynyń kólemi 2040 jylǵa deıin 45,6 mln sharshy metr bolýy tıis.
«2040 jylǵa qaraı jalpy sany 3 mln adam bolatyn Almaty qalasy turǵyndarynyń jobalyq qonystanýy mynadaı túrde júredi: Ońtústik-Batys josparlaý aımaǵynda 1,3 mln adam (44,6%), Ortalyq josparlaý aımaǵynda 0,5 mln adam (18,1%) jáne Shyǵys josparlaý aımaǵynda 0,45 mln adam (15,2%) turatyn bolady», - dedi ol.
2022 jyldyń shildesinen bastap «Almatybasjospar» ǴZI» JShS turǵyndar arasynda aýqymdy saýalnama júrgizip jatyr, onyń derekteri polıortalyqtardyń bas josparlaryna tehnıkalyq sharttardy daıyndaý úshin qajet. «Turǵyndar saýalnamasy» joba qaladaǵy adamnyń tájirıbesine júginýge, qalaı ómir súretinin, jolǵa qansha ýaqyt jumsaıtynyn, ne mazalaıtynyn, ne usynatynyn, qalanyń damýyna qatysýǵa qalaı daıyn ekenin bilýge múmkindik beredi. Bas jospardy talqylaý barysynda kóterilgen máseleler, suraqtar men usynystardyń kópshiligi «Turǵyndar saýalnamasyn» zertteýdiń aldyn ala nátıjelerimen rastalady. Búgingi tańda 11 myń saýalnama jınaqtalǵan.
Mamandar bas jospardyń qorshaǵan ortaǵa, qoǵamdyq kólikke, soltústik baǵyttaǵy ınfraqurylymdy damytýǵa qatysty bólimderi boıynsha usynystar jasady. Taýlardy qorǵaý qajettigin de atap ótti. Barlyq usynys qala qurylysy qujatynda eskeriledi. Qujatqa sáıkes, 2025 jylǵa qaraı, qoldanystaǵy BRT jelisi «Shyǵys qaqpasy» polıortalyǵyna deıin uzartylady.
Qoǵamdyq talqylaýlar barysynda barlyq segiz aýdannyń turǵyndary óz shaǵyn aýdandarynyń áleýmettik nysandary, ınjenerlik jelileri jáne basqa da ınfraqurylymdyq qurylysyn damytý barysymen tanysty. Olardyń suraqtary men usynystary negizinen naqty salalarǵa qatysty boldy jáne bas jospardyń negizgi taraýlaryna áser etken joq. Degenmen, jumys tobynyń músheleri olardyń eskertýlerin qarap, nazarǵa alatyn bolady. Máselen, Almaty qalasy boıynsha sý qubyry jelileriniń tozýy – qazirgi ýaqytta 54,2 paıyz. Tıisinshe 1 943 shaqyrym sý qubyry jelilerin aýystyrý qajet. Kárizderdiń tozýy – 56,6% paıyz, ıaǵnı 1000 km-den astam jelini jańartý kerek.
Sý qubyry men qurylǵylar qurylysynyń birinshi kezegin iske asyrý aıasynda 2030 jylǵa deıin quıylatyn ınvestıtsııa kólemi – 144 mlrd teńge. Injenerlik ınfraqurylym qurylysynyń ekinshi kezegine (2040 jylǵa deıin) 257 mlrd teńge mólsherinde qarjy qajet, onyń ishinde 1 545 km sý qubyry jelilerine. Sýmen jabdyqtaý júıesin damytýmen bir mezgilde qalalyq aýmaqtardy kárizdeý baǵdarlamasyn jedel iske asyrý kózdelgen
Іle Alataýynyń etegindegi baý-baqshalardy saqtaý máselesine qatysty mamandar bas josparda qalanyń jasyl qoryn saqtaý men ulǵaıtý qarastyrylǵanyn, taý bókterlerin damytýǵa qatań shekteýler engizilgenin túsindirdi. Qoǵam belsendileriniń barlyq usynysy da esepke alynyp, egjeı-tegjeıli josparlaý jobasy ázirleýshilerge beriledi.
Sarapshylardyń sózinshe, sońǵy jyldary álem boıynsha ekologııalyq ózgeristerge baılanysty Almatynyń jasyl keńistigi nasharlaǵan. Sondaı-aq, jasyl keńistikti kútip ustaýdaǵy bizdiń burynǵy ádisimiz óz mańyzdylyǵyn joıdy. Osyǵan baılanysty jańa tehnologııany qoldanyp, qalaǵa jaýyn-shashyn mol jaýatyny eskerilýi kerek.
«Bas jospardy jasaýǵa 20-dan asa uıymnyń sarapshysy jáne mamany qatysty. Qujatta eń bastysy polıortalyq jasaý týraly tujyrymdama naqty bekidi deýge bolady. Árbir turǵyn óz jerindegi máseleni aıtýǵa tyrysty. Onyń bári eskeriledi. Degenmen, qazirgi mańyzdy mindet – basty erejelerdi bekitý», - dedi ýrbanıst, bas jospar ázirleýshisi Svıatoslav Mýrýnov.
Al, ardager sáýletshiler túrli pikir men eskertýlerge qaramastan, bas jospardy tezdetip qabyldaý keregin aıtady.
«Qalanyń bas josparyn ýaqyt kúttirmeı qabyldaý kerek. Ózgertýlerdi keıin de engize berýge bolady. Qala qurylysy 10 jyldan beri naqty josparsyz damyp jatyr. Sondyqtan da, úıler men saıabaqtar qalaı bolsa solaı salynyp ketti. Ekologııanyń lastanýy da, jalpy qala qurylysyna qatysty haos ta osydan týyp otyr», - dedi sáýletshi Saıran Fazylov.
Úsh kúndik qoǵamdyq talqylaý barysynda sarapshylar men azamattardan túsken barlyq usynystar men eskertýler Almaty polıortalyqtarynyń bas josparlaryn ázirleý boıynsha tehnıkalyq tapsyrmalardy (TT) belgileý kezinde eskeriletin bolady.
Aıta keteıik, qazirgi bas jospar osydan 20 jyldan astam ýaqyt buryn, dálirek aıtqanda 2002 jyly bekitilgen jáne onda qalanyń ósip kele jatqan qajettilikteri eskerilmegen. Bas josparǵa engizilgen túzetýler ony jan-jaqty jetildire almady: qujat ózgeristerdi eskermedi, ózektiligin joǵaltty jáne túbegeıli qaıta qaraýdy qajet etti.
Sondyqtan, byltyr Almaty qalasynyń ákimi Erbolat Dosaevtyń tapsyrmasy boıynsha osy jyldyń birinshi toqsanynda qabyldanady dep josparlanǵan 2040 jylǵa deıingi qalanyń jańa bas jospary boıynsha jumys bastaldy.
