30 sáýir. QazAqparat kúntizbesi

None
ASTANA. QazAqparat – Oqyrman nazaryna 2023 jylǵy 30 sáýirge arnalǵan ataýly kúnder, este qalar oqıǵalar kúntizbesi usynylady.

ATAÝLY KÚNDER

Dúnıejúzilik baýyrlas qalalar kúni

1957 jyly 28 sáýirde Frantsııanyń Eks-le-Ben qalasynda Dúnıejúzilik baýyrlas qalalar federatsııasy uıymdastyryldy. Onyń maqsaty –memleketterdiń qoǵamdyq-saıası júıelerindegi aıyrmashylyqtarǵa qaramastan, ártúrli elderdiń qalalary arasyndaǵy dostyq baılanystardy nyǵaıtý.

Dúnıejúzilik baýyrlas qalalar federatsııasynyń sheshimimen, jyl saıyn sáýirdiń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. Halyqaralyq mereke alǵash ret 1963 jyly atap ótildi.

Halyqaralyq músin kúni

2015 jyly Halyqaralyq músin ortalyǵy (International Sculpture Center) qurǵan jyl saıynǵy mereke. Onyń mindeti – músindi óner túri retinde tanymal etý jáne adamdarǵa áıgili músindik shedevrler týraly múmkindiginshe kóbirek bilýge kómektesý.

Halyqaralyq djaz kúni

Alǵash ret 2012 jyly atap ótildi. Jańa ataýly kúnniń kúntizbege engiziletini týraly UNESCO Bas konferentsııasy 2011 jylǵy qarashada jarııalaǵan edi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1945 jyly dál osy kúni Raqymjan Qoshqarbaev pen Grıgorıı Býlatov Reıhstagqa tý tikti. Reseıdiń Áskerı tarıh ınstıtýty 1-i Belarýs maıdanyndaǵy 150-i atqyshtar dıvızııasynyń leıtenanty Raqymjan Qoshqarbaevtyń 1945 jyldyń 30 sáýirinde Reıhstagqa tý tikkeni týraly tarıhı oqıǵany 2007 jyldyń 7 mamyrynda resmı túrde rastady.

2012 jyly taekvondodan jattyqtyrýshy tarazdyq Rýslan Ismazov «Ordabasy» atty jańa komandalyq oıynyn patenttedi. Bul oıynda tórt adamnan quralǵan eki komanda shyǵys jekpe-jeginen saıysqa túsip, jalaýdy ıelenýge talasady.

2013 jyly almatylyq Olga Korenchýktiń «Doroga nomadov» atty týyndysy jyl saıynǵy «Aýstrııalyq fotosýrettik sýperkrýızde» «Arnaıy taqyryptar» bólimi boıynsha altyn medal ıelendi.

2013 jyly Astanadaǵy «Respýblıkalyq neırohırýrgııa ǵylymı ortalyǵy» AQ Joint Commission International (JCI) halyqaralyq birlesken komıssııasy quramyna kirdi.

2014 jyly Astana ýaqyty boıynsha 7 saǵat 35 mınýtta Kýrý ǵarysh aılaǵynan eýropalyq «Vega» zymyrany ushyryldy. Ol orbıtaǵa Qazaqstannyń Jerdi qashyqtyqtan zondtaý spýtnıgin shyǵardy.

2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janynan ınstıtýtsıonaldyq reformalardy júzege asyrý maqsatynda Jańǵyrý jónindegi ulttyq komıssııa quryldy.

2017 jyly repressııa jyldarynda qýǵynǵa ushyraǵan aqyn jáne dramatýrg Іlııas Jansúgirovtiń qujattary aqynnyń Taldyqorǵandaǵy ádebı-memorıaldyq mýzeıine berildi.

2018 jyly qazaqstandyq oqýshy Dinmuhammed Tólendıev 7 jasqa deıingi sanatta shahmattan álem chempıony atandy.

2018 jyly UNESCO-nyń Parıjdegi shtab-páterinde ótken «Egoızm men mádenı qundylyqtardyń qaıta órleýi: túrki tili ótkennen bolashaqqa deıin» halyqaralyq forýmy aıasynda tanymal qazaqtyń uly aqyny Maǵjan Jumabaev týraly kitap tanystyryldy.

2019 jyly Astanada Horvatııa elshiligi ashyldy. Bul Qazaqstandaǵy 70-shi shet memleket ókildigi boldy. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Horvatııa Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Refık Shabanovıch.

2021 jyly Q.Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatry ishinen erkin shyǵarmashylyqqa arnalǵan «QALLEKI» teatr zerthanasy ashyldy. Zerthananyń maqsaty – shyǵarmashyl jandar úshin baılanys ortasyn qurý jáne ónerge ózgeshe kózqaras jasap, tyń dúnıelerdi sahnalaý. Zerthana alańynda eksperımenttik spektaklderdi sahnalaý, sheteldik mamandarmen sheberlik saǵattaryn uıymdastyrý, jazýshy-dramatýrgtermen kezdesý, pesa talqylaý, jańa rejısserlermen baılanys ornatý jáne taǵy da basqa kóptegen tyń dúnıelerdi júzege asyrý josparlanǵan.

2021 jyly «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazy Damır Nurkejanov óziniń jeke robototehnıkalyq mektebiniń bazasynda oqýshylarymen birge taıaqtyń kómeginsiz júre almaıtyn zaǵıp adamdardyń ómirin jeńildetetin biregeı tehnologııany oılap tapty. Olar tehnologııany «kómekshi bilezik» dep atady. «Bizdiń qurylǵy 3 metr qashyqtyqta jolda bolýy múmkin kedergiler týraly dabyl beredi. Siz oǵan jaqyndaǵannan keıin dabyldyń dybysy kúsheıedi. Bir zaǵıp adam qazirdiń ózinde tehnologııany synap kórdi. Ol qalany aınalyp ótý óte yńǵaıly dep jaýap berdi», dedi Damır Núkejanov.


Сейчас читают
telegram