28 sáýir. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik eńbekti qorǵaý kúni
Álemniń 100-den astam elinde jyl saıyn atap ótiledi. 1989 jyly amerıkalyq jáne kanadalyq qaza tapqan jumysshylardy eske alý maqsatynda arnaıy shara (the Workers Memorial Day) ótkizilgen bolatyn. Sodan beri atap ótý is-sharalary jalǵasyp keledi.
Dúnıejúzilik aldyn ala tólem kúni
Dúnıe júzindegi adamdardy álemdi jaqsartýǵa kómektesetin kishigirim ıgi ister jasaýǵa yntalandyrý úshin jasalǵan.
«Aldyn ala tóle» qozǵalysy Ketrın Raıan Haıdtyń 1999 jylǵy «Aldyn ala tóle» romanynan keıin týdy. Romanda álemdi jaqsy jaqqa ózgertý josparyn oılap tapqan 12 jasar Trevor MakKınnı týraly baıandalady. Ol bul jospardy «aldyn ala tóleý» dep ataıdy, ıaǵnı qyzmet alǵan adam aldyn ala tólem jasap, taǵy úsh adamǵa jaqsylyq jasaıdy. Sodan keıin úsh alýshynyń árqaısysy taǵy úsh adam úshin qyzmet aqysyn tóleıdi.
Genetıkalyq aýrýlardan zardap shegetin balalar kezdesetin qıyndyqtardy habardar etý kúni (UCAD)
Jyl saıyn sáýir aıynyń sońǵy jumasynda atap ótiletin bul mereke dıagnozy qoıylmaǵan nemese sırek kezdesetin genetıkalyq aýrýlardan zardap shegetin myńdaǵan balalar men olardyń otbasylary kezdesetin qıyndyqtar týraly habardar etý úshin qurylǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1870 jyly Tashkent qalasynda tuńǵysh qazaq basylymy – «Túrkistan ýálaıatynyń gazeti» jaryqqa shyqty. Gazet «Túrkistan vedomostaryna» qosymsha retinde aıyna eki ret, eki tilde shyǵyp turdy.
1955 jyly Syr óńiriniń shól dalasynda Baıqońyr ǵarysh aılaǵynyń qurylysy bastaldy. Ǵarysh aılaǵynyń qurylysy rekordtyq merzimde aıaqtaldy. 1957 jyly mamyrda polıgonnan Sergeı Korolev konstrýktsııasynyń R-7 qurlyqaralyq ballıstıkalyq zymyrany alǵash ret ushyryldy. Baıqońyrdan tarıhta alǵash ret Jerdiń jasandy serigi (1957 jyly) jáne bortynda adam bar alǵashqy ǵarysh kemesi (1961 jyly) ushyryldy. 1994 jyly Baıqońyrdy RF 20 jylǵa jalǵa aldy. 2004 jyly Reseıge ǵarysh aılaǵyn 2050 jylǵa deıin jalǵa berý kelisimine qol qoıyldy.
2001 jyly amerıkalyq mıllıoner Dennıs Tıto ǵaryshkerler Talǵat Musabaev jáne ıÝrıı Batýrınmen birge týrıst retinde ǵaryshqa ushty. Dennıs Tıto – álemdegi tuńǵysh ǵarysh týrısi.
2007 jyly Halyq Qaharmany, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ardageri, jazýshy Qasym Qaısenovtiń Keńsaıdaǵy zıratyna eskertkish ornatyldy. Qasym Qaısenov (1918-2006) - partızandar qozǵalysynyń kórnekti uıymdastyrýshysy, V.Chapaev atyndaǵy dıvızııa otrıadtaryn basqarǵan, Ýkraınanyń, Moldovanyń, Rýmynııanyń, Chehoslovakııanyń jerinde kóptegen operatsııalardy ótkizdi. Uly Otan soǵysynyń І dárejeli ordenimen, Bogdan Hmelnıtskııdiń, «Eńbek Eri», «Halyq qaharmany» ordenderimen, KSRO-nyń 25 medalimen jáne qurmet gramotalarymen marapattalǵan. Qazaq ádebıetindegi partızan soǵysy taqyrybynyń negizin qalaýshy qalamger «Jas partızan», «Ilko Vıtrıak», «Pereıaslav partızandary», «Jaý tylyndaǵy bala», «Jaý tylynda», «Partızan shaıqastary» syndy áńgimeler, ocherkter men povester jazyp qaldyrǵan.
2010 jyly Venadaǵy «Avstrııa bankiniń» saltanat zalynda 1941-1945 jyldary Avstrııa aýmaǵynda qaza tapqan qazaqstandyq jaýyngerlerdi eske alý kitaby tanystyryldy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys batyrlarynyń eren erligine arnalǵan jáne Jeńis kúnine oraı basyp shyǵarylǵan eskertkish kitapty Qazaqstannyń Avstrııadaǵy Elshiligi Soǵys saldaryn zertteý jónindegi Lıýdvıg Boltsman atyndaǵy Soǵys ınstıtýtymen jáne Avstrııanyń Qara krest uıymymen birlesip ázirledi. Avstrııa tarapynan qoldaýǵa ıe bolǵan dıplomatııalyq mıssııanyń bastamashylyǵy boıynsha úlken izdeý-zertteý jumystary júrgizilip, sonyń nátıjesinde Avstrııa aýmaǵynda fashızmmen kúreste óz ómirlerin qıǵan 980 jerlesimizdiń aty-jóni anyqtaldy, 200-den astam zırat tabyldy, muraǵat qujattary men fotomaterıaldardyń biregeı qory jınaldy.
2012 jyly QR Ulttyq banki «Ǵarysh» serııasynan 500 teńgelik jáne 50 teńgelik «Beıbitshilik» ǵarysh serııasy estelik monetalaryn qoldanysqa shyǵardy.
2016 jyly Qazaqstannyń BUU-daǵy turaqty ókili Qaırat Ábdirahmanov pen Lıberııa elshisi Djordj Patten Nıý-Iorkte eki el arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas týraly birlesken kommıýnıkege qol qoıdy.
2016 jyly Islam yntymaqtastyq uıymyna múshe bes memleket Astanada azyq-túlik qaýipsizdigi boıynsha Islam uıymyn qurý týraly Astana bastamasyna qosyldy. Kelisimge Bangladesh, Qatar, Mozambık, Tájikstan, Kamerýnnyń mınıstrleri qol qoıdy.
2016 jyly Astanada Birikken Ulttar Uıymy Azyq-túlik jáne aýylsharýashylyq uıymdarynyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Baılanys jáne áriptestik bıýrosy ashyldy (aǵylshynsha Food and Agriculture Organization, qysqasha FAO).
2017 jyly Tegeranda rejısser Sábıt Qurmanbekovtiń «Oralman» kórkem fılmi Iranda ótken XXXV Fadjr halyqaralyq kınfestıvlinde úzdik Azııa fılmi marapatyna ıe boldy.
2018 jyly 100 mln astam kitap saqtalatyn jáne álemdegi eń úlken kitaphana sanalatyn AQSh Kongresi Kitaphana qoryna Іlııas Esenberlınniń aǵylshyn tiline aýdarylǵan «Kóshpendiler» kitaby berildi.
2021 jyly Norvegııa eliniń Steigan.no aqparat-saraptama portaly Qazaqstanda koronavırýsqa qarsy shyǵarylǵan vaktsına týraly maqala jarııalady. Onda QazVac vaktsınasyn ázirleý jáne testileý kezeńderi týraly egjeı-tegjeıli baıandap, sondaı-aq, atalǵan oqıǵanyń máni týraly kommentarıı usynǵan. «Qazaqstannyń óz vaktsınasyn shyǵarýy tańǵaldyryp jatqan joq. Qazaqstanda osyny júzege asyratyn zertteýshilik orta bar. Bizdiń oıymyzsha, bul vaktsınanyń oqshaýlanyp, sekventsııalanǵan naqty Covid-19 vırýsynyń negizinde shyǵarylǵany qyzyq bolyp otyr. Bizdiń túsingenimiz, tipti farmatsevtıkalyq alyptardyń eń tanymal vaktsınalary da vırýs bóliginiń ózinen emes, kompıýterlik model negizinde shyǵarylady», - dep atap ótti Steigan.no.
2021 jyly QR Ulttyq banki «Este qalar oqıǵalar men birtýar adamdar» serııasynan QAZAQSTANNYŃ ASTANASY – NUR-SULTAN kollektsııalyq monetalaryn satylymǵa shyǵardy.
Moneta nomınaly - 1 000 teńge. Jalpy massasy - 62,2 gramm, onyń 46,2 gramy 925/1000 synamaly kúmisten, 16 gramy 999/1000 synamaly altynnan turady. Daıyndaý sapasy - «proof». Dıametri - 50 mm. Shyǵarylǵan dana sany – 1000.
