27 qarasha. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 27 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1963 jyly «Áýezov úıi» ǵylymı-mádenı ortalyǵy ashyldy. Ol uly jazýshy M. Áýezovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyn kópshilikke tanystyrý, nasıhattaý, zertteý jumystarymen aınalysady. Ortalyq 1951-1961 jyldary Almatyda jazýshynyń ózi turǵan Tólebaev kóshesindegi № 155 úıde ornalasqan. Ortalyq negizinen úsh baǵytta jumys júrgizedi: Birinshi baǵyty — jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy murasyn jınaqtaý, ony ǵylymı júıege túsirip saralaý, jarııalaý jáne áýezovtaný salasy boıynsha jaryq kórgen eńbekterdi jınaý. Ekinshi baǵyty — murajaıdaǵy qoljazbalar men eksponattardy, kıno, foto, dybys qorlaryndaǵy muralardy ǵylymı júıege túsirý, kórme uıymdastyrý. Qoljazba qorynda 72 myńnan astam muraǵat, sırek kezdesetin kitaptar, jazýshynyń kúndelikteri men joljazbalary, muraǵattardan jınaǵan qundy derekter, jeke qujattary, t. b. bar.
1992 jyly Almaty oblysynyń Jambyl aýdanynda Qarasaı batyr atyndaǵy qor men tarıhı-etnografııalyq qoǵam quryldy. 1992 jyly Almaty oblysynyń Narynqol aýdany Qarasaz aýylynda aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń mýzeıi ashyldy.
2007 jyly Parıjde Qazaqstannyń Halyqaralyq sot oryndaýshylary odaǵyna (HSOO) múshelikke kirý rásimi ótti. HSOO — sot sheshimderin májbúrlep oryndatýmen aınalysatyn kásibılerdiń halyqaralyq birlestigi. Odaq Eýroodaqtyń, Gaaga konventsııasynyń, BUU komıtetiniń múshesi, onyń qatarynda álemdegi 60-tan astam eldiń ókilderi bar. Odaqtyń basty mindeti — barlyq elderdiń sot oryndaýshylary arasynda tájirıbe almasý jáne kásibı baılanysty nyǵaıtý, sondaı-aq sot oryndaýshysy mártebesiniń mándiligine memlekettik organdardyń nazaryn aýdarý.
2009 jyly Bilim, ǵylym jáne mádenıet jónindegi Islam uıymy (ISESCO) Almaty qalasyn 2015 jylǵy Islam mádenıetiniń qalasy dep tanýǵa sheshim qabyldady. Bul jóninde ISESCO-nyń bas dırektory Ábdel Ázız Át-Týeıdjrı Qazaqstan Respýblıkasynyń Marokkodaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi (mindetin qosa atqarýshy) Baqtııar Tasymovpen kezdesýinde habarlaǵan.
2012 jyly Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesine ázirlik jáne ony ótkizý jóninde Memlekettik komıssııa qurý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.
2015 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy ISESCO baıqaýshysy mártebesin aldy. Islam Bilim, Ǵylym jáne Mádenıet uıymynyń (ISESCO) qyzmeti ıslam elderinde ǵylym men bilimdi jáne mádenıetti damytýǵa baǵyttalǵan.
2015 jyly Almatyda ECOTANBA tıpindegi alǵashqy ekologııalyq markalaý baǵdarlamasy tanystyryldy. ECOTANBA ekologııalyq markasy — ekologııalyq taza ónimderdi, qyzmetterdi jáne protsesterdi sertıfıkattaýdyń Qazaqstandaǵy alǵashqy ári birden-bir erikti júıesi. Ony «EcoStandard» qoǵamdyq qory iske asyrady.
2018 jyly «QazAqparat» HAA «Astana» telearnasymen birigip «Ǵajaıyp Qazaqstan» derekti fılmder toptamasyn túsire bastady. Túsirý toby Qazaqstannyń ár túkpirinde bolyp, shalǵaı aýyldardaǵy adamdarmen tildesti. Qus qanaty ǵana jetetin tumsa tabıǵatty taspaǵa túsirdi. «Ǵajaıyp Qazaqstan» — qazirgi Qazaqstannyń qupııasy ashylmaǵan tabıǵaty, tylsym kúshke jáne sheshilmegen jumbaqqa toly ǵajaıyp oryndary, sondaı-aq jaratylysy erekshe adamdar. Elimizdiń barlyq óńirlerinen syr shertetin biregeı vıdeoocherk 25 bólimnen turady.
2019 jyly Ulttyq bank nomınaly 500 teńgelik kúmis «Dala qazynasy» monetalar serııasynan «Quraq kórpe» kollektsııalyq monetalaryn jáne nomınaly 200 jáne 100 teńgelik melhıor qospasynan «Qazaqstannyń florasy men faýnasy» monetalar serııasynan «Kόbelek. Lasiommata maera» kollektsııalyq monetalaryn aınalysqa shyǵardy.
2020 jyly qazaqstandyq rejısser Ádilhan Erjanovtyń «Ulbolsyn» kınokartınasy Estonııada ótken «Qarańǵy túnder» kınofestıvalinde «Úzdik azııalyq fılm» atanyp, NETPAC syılyǵyn ıelendi.
2022 jyly «Densaýlyq saqtaýdy damytý respýblıkalyq ortalyǵy» ShJQ RMK men «Spina Bifida qoǵamy» qoǵamdyq qory birlesip, memlekettik densaýlyq saqtaý organdarynyń, áleýmettik qamsyzdandyrýdyń jáne medıtsınalyq uıymdardyń ÚEU-men yntymaqtastyǵyn nyǵaıtý sheńberinde julyn-mı gryjasy bar balalarǵa medıtsınalyq kómektiń sapasyn jaqsartý boıynsha dóńgelek ústel ótkizedi.
