Zorlyq-zombylyqty kóre tura arasha túspegen adam jazalana ma
ALMATY. KAZINFORM – Zańger Baýyrjan Seralın zorlyq-zombylyq jaǵdaıyna kýá bolyp, biraq jábirleýshige arasha túspegen azamattardyń is-áreketine quqyqtyq baǵa berdi.
Búgin Almatydaǵy turǵyn úılerdiń birinde er kisiniń áıeldi aıaýsyz uryp-soqqanyn kóre tura eki adamnyń arasha túspegenin jazǵanbyz. Osy oqıǵany mysalǵa ala otyryp tanymal zańger Baýyrjan Seralınnen zorlyq-zombylyqty toqtatpaǵan adamdarǵa zań júzinde qandaı jaýapkershilik bar ekenin suradyq.
- Bolyp jatqan tóbeleske qarap, olardy ajyratpaǵan adamdardy sol úshin quqyqtyq jaýapkershilikke tartýǵa negiz joq. Bul adamdar ózderi quqyqqa qarsy áreket nemese áreketsizdik jasap turǵan joq.
Ajyratýǵa mindetteý zańnamamen bekitilmegen, óıtkeni bul basqa adamdarǵa da qaýip-qater ákelýi múmkin.
Al eger tóbeles aýyr qylmysqa aınalyp bara jatsa, osyndaı qylmys týraly habarlaý mindeti bar. QR Qylmystyq kodeksiniń 434-babyna sáıkes qylmys týraly habarlamaý úshin qylmystyq jaýapkershlik kózdelgen.
Alaıda bul mindet kez-kelgen qyzmetke qatysty emes, tek daıyndalyp jatqany nemese jasalǵany anyq belgili:
* kámeletke tolmaǵan adamnyń jynystyq tıispeýshiligine qarsy aýyr qylmys,
* asa aýyr qylmys (mysaly adam óltirý),
* terrorızm aktisi týraly habarlamaý úshin qalmystyq jaza taǵaıyndalady, - dep túsindirdi zańger.
Sonymen qatar Baýyrjan Seralın zorlyq kórgen adamǵa arasha túsý quqyqtyq emes, adamgershilik mindet ekenin atap ótti.
- Jalpy arasha túsý quqyqtyq emes, adamgershilik moraldyq mindet, ol ár adamnyń óz ómirlik qaǵıdasyna baılanysty. Adamsúıgishtik (gýmanızm) prıntsıpine negizdelip, qoldan kelgenshe kóz aldyńyzda qylmys jasalýyna jol bermeýge tyrysqan jón. Árıne, eń birinshi, óz qaýipsizdigińizdi umytpaý kerek. Tipti kúsh salyp aralaspasańyz da, joq degende telefondy alyp 102-ge habarlasyp bolyp jatqan jaǵdaı týraly aıtýǵa bolady, bolmasa vıdeoǵa túsirip alý - keıin dáleledemeler úshin qajet bolýy múmkin. Qalaı bolǵanda da osy sharalar, úndemeı eshteńe kórmegendeı bolyp jasalyp jatqan qııanattyń qasynan ótip ketkennen artyq bolar, - dedi zańger.