«Jyr mura» jobasy urpaqty ulttyq ónerge baýlıdy
Qyzylorda oblysynyń ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova óńirdegi belgili jyr jampozdarymen kezdesti. Erkin formatta áńgimelesip, olardyń usynys-pikirlerin tyńdady.
Kezdesý aldynda ulttyq ónerdi aıshyqtaıtyn arnaıy kórme tamashalandy. Onda ulttyq aspaptar men birneshe jyr-jınaqtar el nazaryna usynyldy.
Keleli basqosýda Gúlshara Ábdiqalyqova dástúrli óner ókilderiniń óńirdiń rýhanı-mádenı damýyna qosqan úlesin joǵary baǵalady.
Ulttyq óner janashyrlaryna qurmetin jetkizdi.
«Qorqyt babadan bastaý alǵan jádiger ónerdi jalǵastyryp kele jatqan Syr súleıleriniń árbiri - bir-bir jeke fılosofııalyq mektep, dúnıetanýshy ulttyq tálimger. Qasterli ólke ult rýhanııatynyń altyn dińgegi. Qasıetti de kıeli Syr boıy - birine-biri ómirde jol, ónerde qol bergen ataqty Syr súleıleri shyqqan óńir. Dástúrli ónerdiń daraboz janashyrlary retinde búgingi ózderińizben júzdesip, rýhanııat salasynyń ótkeni, búgini, keleshegi jóninde keleli oılar aıtyp, emen-jarqyn pikirlesý úshin jınaldyq», - dedi oblys ákimi.
Kezdesý barysynda belgili jyraý Almas Almatov oblys ákimine dástúrli ónerge kórsetken qamqorlyǵy úshin alǵys bildirdi.
Osy kezge deıin usynys retinde aıtylǵan Túrkitildes halyqtarynyń dástúrli óner akademııasynda án-kúı, jyr, aıtys, bı baǵyty boıynsha jastarǵa grant bólýdi usyndy.
Al, jyrshy, Mádenıet qaıratkeri tósbelgisiniń ıegeri Berik Saımaǵambetov Qyzylorda qalasynda «Syr súleıleri mýzeıin» ashý týraly usynys aıtsa, dástúrli ánshi Aqmaral Noǵaıbaeva oblys ákiminen Nartaıdyń shyǵarmashylyǵyna ekspedıtsııalyq zertteý jumystaryn júrgizýge yqpal etýin surady.
Sondaı-aq, jyrshy, Qorqyt murasyn nasıhattaýshy Marat Súgirbaı dástúrli óner keńinen nasıhattalýyna, ózge óńirlerde Syr eliniń eriktileriniń óner kórsetýge qolǵabys etýdi usyndy.
Jyraýlyq ónerdi jalǵastyrýshy azamattardyń pikirlerin saralaǵan oblys ákimi ulttyq ónerdi damytýǵa oń serpin beretin árbir usynystyń baıypty túrde qaralatynyn qaperge saldy.
Kezdesýde Gúlshara Ábdiqalyqova jyrshy, jyraý Almas Almatov pen Jıenbaı jyraýdyń urpaǵy Bıdas Rústembekovty mereıtoıymen quttyqtap, Syr eli jurtynyń atynan qazaqy dástúrmen ıyǵyna shapan japty.
Sondaı-aq, birqatar óner sańlaqtaryna qurmet tórinen kórindi.
QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń «Mádenıet salasynyń úzdigi» tósbelgisimen Sholpan Bımbetova, Serik Jaqsyǵulov, Aıbek Táńirbergenov marapattaldy.
Al, mınıstrliktiń Qurmet gramotasyn Marat Súgirbaı men Nurtilek Ahtaev ıelendi.
Sondaı-aq, birneshe óner janashyry oblys ákiminiń Alǵys hatyna ıe boldy.
Óńirdegi «Jyr mura» jobasy aıasynda ashylǵan jyr-terme, qobyz syndy 50-den asa úıirmede 500-den asa shákirt tárbıelenýde.
Úıirmelerden shyqqan ónerpazdar respýblıkalyq, halyqaralyq deńgeıdegi jyr dodalarynda júldeli oryndardy ıelenýmen qatar, dástúrli óner mamandyqtary boıynsha arnaýly, joǵary oqý oryndarynda bilim alyp júr.
Bıyl da Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıteti janyndaǵy «Dástúrli óner» ınstıtýtyna daryndy jastardy oqytýǵa oblystyq bıýdjetten 6 grant bólindi.
Keler jyly Syr shaıyrlary Bazar Jyraý Ońdasulynyń
180 jyldyǵy, Turmaǵambet Іztileýulynyń 140 jyldyǵyn atap ótiledi. Sondaı-aq, dástúrli «Qorqyt jáne Uly Dala sazy» halyqaralyq folklorlyq-mýzykalyq óner festıvalin uıymdastyrý josparlanyp otyr.
Eske salsaq, budan buryn Qyzylordada aýyl áıelderiniń oblystyq sleti ótken bolatyn.
