«Jyldyń kóbi ótip, azy qalǵanda bıylǵy bıýdjet qaıta bútindeldi»- respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Elbasy N.Nazarbaevtyń elimizde qazaq - túrik óndiristik aımaǵyn qurý týraly tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstriniń orynbasary N.Saýranbaev bastaǵan jumys toby Túrkııa eline baryp qaıtty. Sapar barysynda qazaqstandyqtar Ystambul qalasy mańyndaǵy «Gebze» jáne «Qojaeli» eldi mekenderindegi óndiristik aımaqtarda bolyp, Túrkııanyń óndiris aımaqtaryn basqarýshy birqatar kompanııalarmen kezdesýler ótkizdi. Sondaı-aq, elimizde júrip jatqan údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyna túrik ınvestorlaryn tartý maqsatynda bıznes qaýymdastyqtarmen jáne túrik kásipkerlerimen ekijaqty kelissózder júrgizildi. Bul jaıynda keńirek «Egemen Qazaqstan» gazetindegi «Qazaq-túrik ónerkásip aımaǵy qurylmaq» degen maqaladan bile alasyzdar.
***
Osydan eki jyl buryn bokstan Mılanda ótken álem chempıonatynda Qazaqstan quramasy jalǵyz ǵana júldege ıelik etip, elimizdiń san myń jankúıerleriniń kóńilin kúpti etken edi. Sol jarysta 69 keli salmaqta kúsh synasqan Serik Sápıevtiń qola medalǵa qoly jetken. Ózge bylǵary qolǵap sheberlerimizdiń barlyǵy da jeńilis taýyp, elge eńseleri túsip oraldy. Al aǵymdaǵy jyly Bakýde ótip jatqan júldeli jarysta jerlesterimiz erlep tur. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetindegi «Ázirge tórt júlde qolda tur!» degen taqyryptaǵy maqalada jan-jaqty baıandalǵan. «Sóıtip, tórt birdeı jerlesimiz júldegerler sanatyna qosyldy. Olardyń barlyǵy London rınginde baq synaý qurmetine ıe boldy. Endi biz Ǵanı Jaılaýov, Serik Sápıev, Ádilbek Nııazymbetov jáne Ivan Dychkodan odan da zor nátıje kútemiz. Sonymen qatar shırek fınalda utylǵan Danabek Sýjanov ta Olımpıada lıtsenzııasyn oljalady. Al Vasılıı Levıttiń joldamany ıelik etýi úshin shırek fınalda onyń aldyn oraǵan Qytaı boksshysy Hanhın Vang keminde aqtyq synǵa shyǵýy kerek», - dep jazady basylym.
Munaıly el bolǵandyqtan da, jyl saıyn dástúrli túrde «Munaı jáne gaz» KIOGE kórmesi jáne sonyń aıasynda munaıshylardyń halyqaralyq konferentsııasy ótip kele jatqanyna bıyl 19 jyl boldy. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetinde «Moran myrzadan Myńbaev nege úlgi almaıdy?» degen taqyryppen jarııalandy. Kórme jaıynda keńinen baıandalǵan maqalada qazaq tiline qatysty túıtkildi jaıt ta kóterilgen. «Súıinshi suramas pa edik, eger Myńbaev pen Qıynov esh bolmasa sálemdesýdi qazaq tilinde aıtqanda. Al Ulybrıtanııanyń Qazaqstan men Qyrǵyzstandaǵy elshisi Devıd Moran myrza bolsa, qazaq tilinde baıandama jasady. Súıinshi suraıtyndaı bar ma, joq pa? Bizdińshe bar. Elshi baıandamasynyń bir abzatsyn qazaqsha aıtyp, artynsha onyń aǵylshynsha aýdarmasyn da jasap, baıandamany eki tilde kezek-kezek jasap shyqty. Sóıtip, Moran aıdy aspanǵa bir-aq shyǵardy», - dep jazady basylym.
***
Sonymen byltyr qabyldanyp, jyl basynan beri eki túzelgen bıylǵy jyldyń basty qarjy qujaty Senattyń da batasyn alyp shyqty. Jyl aıaqtalýyna 2 aıdan sál artyq ýaqyt qalǵanda «2011-2013 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zań qaıta qaralyp, Úkimet ózi taýyp ákelgen 93,8 mlrd. teńgesin qaıta bóliske salyp edi, buǵan Parlament «qoı» degen joq. Bıýdjettegi bólinisti bir aýyzdan quptady. Áıtse de jyldyń ortasynan aýǵanda qarjyny qaıta qarastyrýdy ádetke aınaldyrǵan bıýdjettik fılosofııany synǵa alǵandar da boldy. Parlament qabyrǵasyndaǵy keleli keńes «Alash aınasy» gazetiniń juma kúngi sanyndaǵy «Jyldyń kóbi ótip, azy qalǵanda bıylǵy bıýdjet qaıta bútindeldi» degen taqyryptaǵy maqalada egjeı-tegjeıli baıandalǵan.
***
«AQSh astanasy - Vashıngtonda amerıkalyq «ıAdrolyq qaýipti qysqartý jónindegi bastama» (NTІ) qorynyń ashylýyna on jyl tolýyna baılanysty marapattaý saltanaty ótti. Qor taǵaıyndaǵan mártebeli syılyqqa Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev laıyqty dep tanyldy», - dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, qordy qurýshylar AQSh-tyń burynǵy senatory Sem Nann men amerıkalyq belgili bıznesmen jáne fılantrop Ted Terner óz sózderinde bul NTІ sheshimi Prezıdent N.Nazarbaevtyń ıadrolyq qarýsyzdandyrýdaǵy zor eńbegin baǵalaýdyń belgisi ekendigin atap ótti.
