Jyl basynan Qazaqstandaǵy ınflıatsııa 5,4 paıyzdy qurady

None
None
ASTANA. QazAqparat - 2016 jylǵy qańtar-tamyz aılarynda Qazaqstanda ınflıatsııa 5,4% qurady. Baǵa azyq-túlik taýarlaryna aǵymdaǵy jylǵy segiz aıda 5,2%, azyq-túlik emes taýarlaryna - 6,1%, aqyly qyzmetterge - 4,9%-ǵa ósken. Bul týraly QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń baspasóz qyzmetinen habarlandy.

Agenttik málimetine qaraǵanda, aǵymdaǵy jyldyń basynan baǵanyń ósýi jarmalarǵa 31,3 paıyz, qantqa - 30,2 paıyz, shaıǵa - 22,9 paıyz, kartopqa - 19,8 paıyz, nanǵa - 15,9 paıyz, qaıta óńdelgen jáne konservilengen kókónisterge - 12,1 paıyz, kondıterlik ónimderge - 10,7 paıyz, salqyndatylǵan sýsyndarǵa - 10,2 paıyzdy quraǵan.
Sonymen birge, makaron ónimderine baǵa 9,8 paıyz, kúnbaǵys maıyna - 9,3 paıyzǵa, jemis jáne kókónis shyryndaryna - 9,1 paıyz, keptirilgen jemister men jańǵaqtarǵa - 8,6 paıyz, qus etine - 7,7 paıyz, toqash jáne unnan daıyndalatyn ónimderge - 7,1 paıyzǵa óskendigi belgilendi. Al baǵanyń tómendeýi jańa jınalǵan kókónisterge 20,6 paıyz, jumyrtqaǵa - 13 paıyz, shıki sútke - 8,2 paıyz boldy. «Budan bólek, baǵa ósimi farmatsevtıkalyq ónimderge 13,9 paıyz, oqýshylardyń sómkesine - 13,3 paıyz, keńse taýarlary men syzý quraldaryna - 11,1 paıyz, jeke qoldanatyn taýarlarǵa - 9 paıyz, turmystyq aspaptarǵa - 8,8 paıyz, avtomobılderge - 6,8 paıyz, toqyma buıymdaryna - 6,6 paıyz, kıim jáne aıaq kıimge - 5,7 paıyzdy qurady.
Dızel otyny 15,9 paıyz, ballondaǵy suıytylǵan gaz - 13,4 paıyzǵa qymbattady», - delingen baspasóz baıanynda. Statıstıka málimetterine qaraǵanda, esepti kezeńde baǵa deńgeıi densaýlyq saqtaý qyzmetterine 7,8 paıyz, mektepke deıingi balalar mekemesiniń - 7,6 paıyz, demalys, oıyn-saýyq jáne mádenıet salasynda - 4,1 paıyz, shashtarazdar men jeke qyzmet kórsetý oryndary - 2,5 paıyz ǵa ósken.
Jolaýshylardyń áýe kóligimen jol júrý aqysy 30,6 paıyz, alys qashyqtyqqa qatynaıtyn temir jol kóligine - 15 paıyz, ishki qalalyq qatynastarda avtobýspen - 8,4 paıyzǵa joǵarylady. 

Сейчас читают
telegram