Jyl basynan beri prokýrorlar 590 qylmystyq isti qysqartty – Májilis tóraǵasy
«Qylmystyq saıasatty izgilendirý prıntsıpterin basshylyqqa ala otyryp, Respýblıkada azamattar men memlekettiń qaýipsizdigine qater tóndirmeıtin qylmystar jasaǵany úshin sottalǵan adamdarǵa raqymshylyq jasaldy. Tıisti tetikter Respýblıka Táýelsizdiginiń otyz jyldyǵyna baılanysty raqymshylyq jasaý týraly zańda bekitildi. Prezıdenttiń tapsyrmalaryn oryndaý úshin quqyq qorǵaý organdarynyń, prokýratýranyń jáne sottyń ókilettikteri men jaýapkershiliginiń arajigin ajyratatyn qylmystyq-protsestik zańnamanyń úsh býyndy modeli engizildi. Osy reformanyń nátıjesinde, jyl basynan beri ǵana prokýrorlar 590 qylmystyq isti qysqartty jáne 1800-den astam adamdy aıǵaqtar jetkiliksiz bolǵandyqtan qylmystyq is aıasyna tartýǵa jol berilgen joq», - dedi E. Qoshanov.
Sonymen qatar ol Qazaqstannyń ulttyq zańnamany úılestirý týraly halyqaralyq mindettemesi ólim jazasynyń kúshin joıý máselesi jónindegi Zańda kórinis tapqanyn eske saldy.
«Depýtattar quqyq qorǵaý organdaryn reformalaýdyń normatıvtik bazasyn qalyptastyrý boıynsha jumysty jalǵastyrdy. Osyǵan oraı, quqyq qorǵaý qyzmetin ótkerý, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin áleýmettik qorǵaý máseleleri retteldi. Memleket basshysy qazaqstandyq bıznes ókilderimen bolǵan birqatar kezdesý aıasynda bıýdjetke qosymsha qarajat tartý qajettigine, kapıtaldy shetelge shyǵarý táýekelin azaıtýǵa, jańa ken oryndaryn ıgerý úshin yntalandyrý sharalaryn engizýge, tsıfrlyq maınıngke salyq salýǵa nazar aýdardy. Osy tapsyrmalardyń barlyǵy Salyq kodeksine ózgerister engizý týraly zańda iske asyryldy. Al memlekettik satyp alý máseleleri jónindegi zańda ǵylym salasy men jetekshi ǵalymdardyń jalaqysyn granttyq qarjylandyrý tetikteri bekitildi», - dedi Májilis tóraǵasy.
Sonymen qatar, Qazaqstan Respýblıkasynyń bıologııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri de alǵash ret zańnamalyq turǵydan retteldi. Bıologııalyq qaterdi anyqtaý jáne onyń aldyn alýdyń ulttyq normatıvtik bazasyn qalyptastyrý koronavırýs ınfektsııasynyń taralýyna qarsy is-qımyl jónindegi sharalardyń ishindegi erekshe qajettilikke aınaldy.
Budan buryn habarlanǵandaı, Parlament depýtattary kanıkýlǵa ketti. E. Qoshanov ekinshi sessııanyń zańnamalyq kún tártibi aıtarlyqtaı mazmundy bolǵanyn aıtty.
«Máselen, Pralament palatalarynyń 4-shi birlesken otyrysy ótti. Májilistiń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 271 másele qaraldy. Senattyń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 148 másele qaraldy. Osy sessııa kezinde qos palatanyń jumysynda 127 zań jobasy boldy, onyń 78-i qabyldandy», - dedi Májilis tóraǵasy.
