Jumys berýshi tóleıtin mindetti zeınetaqy jarnasynyń mólsheri ulǵaıdy

ASTANA. KAZINFORM — Bıyl 1 qańtardan bastap Qazaqstanda jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy 2,5%-ǵa ulǵaıdy.

— Áleýmettik kodekske sáıkes, jumysshylardyń 10% mindetti zeınetaqy jarnasyn jumys berýshi óz qarajaty esebinen aýdarady. Jyl saıyn jarna mólsheri kezeń-kezeńimen ósip otyrady (2024 jyly 1,5%, 2025 jyly 2,5%, 2026 jyly 3,5%, 2027 jyly 4,5%) jáne 2028 jyly 5% jetedi. Jumys berýshiniń zeınetaqy jarnasyn esepteý úshin qabyldaıtyn jumyskerdiń tabys somasy tıisti kúntizbelik jylǵa belgilengen eń tómengi jalaqynyń kem degende bireýin jáne kóp degende 50-eselengen mólsherinen aspaýy tıis, — dep habarlaıdy Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan.

Jumys berýshiler zeınet jasyndaǵy, 1-shi jáne 2-shi toptaǵy merzimsiz múgedektigi bar, áskerı qyzmetshiler men olarǵa teńestirilgen adamdar, sondaı-aq 1975 jyldyń 1 qańtaryna deıin týǵan adamdardyń paıdasyna jarna tóleýden bosatyldy. Jumys berýshilerdiń jarnany ýaqytyly jáne tolyq tólep otyrýyn baqylaý Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıtetine júktelgen. 

Qyzmetkerlerdiń jeke zeınetaqy shottaryna túsetin jarnadan jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy shartty zeınetaqy shottaryna esepteledi jáne qyzmetkerlerdiń menshigi emes. Tıisinshe, jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy esebinen qalyptasqan jınaqtardy qyzmetkerler muraǵa qaldyra almaıdy. Jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy zeınetaqyny ortaq (taratýshy) qaǵıdaty boıynsha tóleýge arnalǵan. Sondyqtan, Qazaqstan azamattyǵynan aıyrylǵan nemese qaıtys bolǵan adamdar úshin tólenip kelgen jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy qalǵan qatysýshylar arasynda bólinip, ómir boıy tólenetin bolady. 
Jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy engizý 1975 jyly jáne odan keıin týǵan jumysshylardyń ortaq zeınetaqy alýǵa múmkindik beretin 1998 jylǵa deıingi jumys ótiliniń joqtyǵyn nemese múlde az ekendigin eskere otyryp, osy azamattardy zeınetaqymen qamsyzdandyrýǵa baǵyttalǵan. Bolashaqta olardyń jıyntyq zeınetaqysy úsh quramdaýysh kózden, ıaǵnı bazalyq — memleketten, jınaqtaýshy — biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna aýdarǵan mindetti zeınetaqy jarnalary jáne shartty-jınaqtaýshy — jumys berýshilerdiń jarnalary esebinen qalyptasady.

Eske sala keteıik, byltyr 1 qańtardan bastap barlyq jumys berýshi zeınetaqy jınaqtaryn qalyptastyrýǵa qatysyp, zeınetaqy jarnasyn óz qyzmetkerleriniń paıdasyna aýdara bastady. 

Aıta keteıik, bıyl 1 qańtardan bastap elimizde bazalyq zeınetaqy 6,5%-ǵa, yntymaqty zeınetaqy — 8,5%-ǵa ındeksteldi.