«Jumaq izdep jelikpe, týǵan jeriń barynda» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde jazýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Parlament Senatynyń depýtaty Jabal Erǵalıevtiń kólemdi maqalasy jarııalandy. Maqalada shekara asyp, qarýly qaqtyǵystar júrip jatqan Taıaý Shyǵys elderine barǵysy kelip júrgen jastarǵa qatysty másele kóterilgen.Bul týraly«Jumaq izdep jelikpe, týǵan jeriń barynda» atty maqalada tolyq berilgen.
Bas basylymda «Azııadaǵy alyp globýs» degen materıal basyldy. Shymkent qalasyndaǵy №90 orta mekteptiń oqýshylary Ortalyq Azııadaǵy alyp globýsty 6 aıda jasap shyǵardy. Jer sharynyń kóshirmesin daıyndaýǵa atalǵan bilim uıasynyń 300-ge jýyq shákirti jumyldyrylǵan.
- Globýstyń qańqasyn qurap bolǵan soń, syrtyn gıpsokartonmen qaptadyq. Daıyn bolǵan maket qabyrǵalaryn gıpspen syladyq. Al globýstyń grafıkalyq beınesine qajetti buıymdar elimizde tabylmaǵandyqtan, Reseıden arnaıy aldyrdyq, - deıdi globýsty jasaǵan oqýshylardyń biri Zańǵar Rahmatýlla.
Oqýshylardyń 6 aı boıǵy eńbegine geograf mamandar joǵary baǵa berdi. Ásirese, osy mekteptiń ustazdary bul oqýshylardyń sabaqqa degen yntasyn arttyratyny sózsiz deıdi.
- Bul globýs oqýshylardyń geografııalyq bilimin jetildirip qana qoımaı, shyǵarmashylyǵyn shyńdaýǵa da múmkindik beredi. Qazir globýsqa qyzyqqan balalar sol geografııa pánine qyzyǵýshylyq tanytyp, qosymsha sabaqtarǵa qatysyp júr. Qala berdi, osy pán boıynsha túrli bilim saıystaryna qatysyp, óz bilimderin dáleldeýde. Bizge de sabaq ótkizý jeńildeý bolyp qaldy, - deıdi mektep dırektorynyń oqý isi jónindegi orynbasary Erman Ońalbekov.
Aıta keteıik, bilim uıasynda geografııa, jaratylystaný, dúnıetaný syndy pánder tereńdetilip oqytylady. Aıtpaqshy, alyp globýstyń salmaǵy - 1 tonna. Bıiktigi 3,5 metr bolsa, dıametri 6,5 metrdi quraıdy.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, qazaq blogerleriniń qol jetkizgen jetistigi men olqy tustaryn saraptaıtyn dástúrli «Blogquryltaı - 2016: TARAZ» kıeli Áýlıeata tórinde tabysty ótti.
Úsh kúnge sozylǵan alqaly jıynǵa oblys ákimi Kárim Kókirekbaev pen QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıevtyń qatysýy quryltaıdyń salmaǵyn odan ári arttyra tústi. Nazarbaev zııatkerlik mektebinde ótken bul blogquryltaıǵa respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirinen 200-den asa bloger arnaıy at basyn burdy.
Áýeli qonaqtar oqý ordasynyń aldynda uıymdastyrylǵan áýlıeatalyq qolóner sheberleriniń kórmesin tamashalap, kúıshilerimizdiń kúmbirlegen kúılerin tyńdady. Meımandos jambyldyqtardyń qazaqy úıde jaıylǵan mol dastarqanynan dám tatty. Munan keıin blogquryltaı resmı túrde óz jumysyn bastap ketti. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Aqparatqa «eki shoqyp, bir qara»...» atty maqalany oqyńyz.
Osy basylymda «Keńes keleli iske kirisedi» degen maqala jarııalandy. Іshki ister salasynda sheshimin kútken másele kóp. Endi onyń sheshimin tabýǵa taıaýda qurylǵan Іshki ister mınıstrligi janynan qurylǵan Qoǵamdyq keńes tikeleı yqpal etetin bolady. Keshe Astanada Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde alǵashqy baspasóz máslıhatyn ótkizgen Qoǵamdyq keńes tóraǵasy Marat Qoǵamov saladaǵy ózekti jaıttardy atap, ony iske asyrýdyń tetikterimen bólisti.
Jyl basynda Elbasy jarııalaǵan «100 naqty qadam Ult josparyna» sáıkes «Qoǵamdyq keńester týraly» zańnyń talaptary boıynsha mınıstrliktiń qasynan Qoǵamdyq keńesti qurý jónindegi jumys toby múshelerin saılaý týraly konkýrs jarııalanǵan bolatyn. Konkýrs nátıjeleri boıynsha jumys toby qurylǵan. Jalpy, keńes quramyna kirýge nıet bildirgen kandıdattan 32 usynys kelip túsipti. Nátıjesinde belgili qoǵam qaıratkerleri, halyqaralyq jáne respýblıkalyq qoǵamdyq uıym ókilderi, quqyq qorǵaýshylardan iriktelip alynǵan keńeske 17 tulǵa enipti. Al tóraǵasy bolyp Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetiniń qylmystyq-protsestik zertteýler jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ǴZI dırektory, QR Prezıdenti janyndaǵy quqyq qorǵaý organdaryndaǵy kadr saıasaty jónindegi memlekettik komıssııasynyń múshesi, zań ǵylymdarynyń doktory, professor Marat Qoǵamov saılanǵan.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Aty-jónimizdi durys jaza bileıik» degen maqala berilgen.«Qujattarǵa qarap otyrsań, aty-jóni oryssha burmalanyp jazylǵan adam attarynan kóz súrinetin. Mysalǵa Ánýarov - Anvarov, Esjanov - Işannov, Ýálıev - Valıev, Shókenovtar - Shokynov bolyp ketken. Sol Shokynovtarymyz búgin ortamyzda aı saıyn ýaqtyly zeınetaqylaryn alyp júr. Júzi tanys keıbir zeınetkerlerge jolyǵyp qalǵanda, «qazir zań ózgerdi, aty-jónderińizdi durystap almaısyzdar ma?» desem, zeınetaqysyz qalatyndaı túsinbestik tanytady.
Meniń áli kúnge deıin janyma batatyny óz áke-sheshem Sáttibaı Ospanov pen Gaýhar Sádýaqas keńes kezinde aýyldyq keńeste jumys isteıtin qujat toltyrýshynyń kesirinen Ýsmanov Satybaı, Sadvakasova Kavker dep jazylyp ketken. Keıin múldem ózgergen aty-jónderimen zeınet demalysyna shyqty. Bul kúnderi ekeýi de baqılyq bolǵan. «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degendeı, qoldan keleri árdaıym aty-jónderin aıtyp, quran baǵyshtap otyramyn. Tólqujatyma áke-sheshemniń esimderin durystap toltyryp rettep aldym», - dep jazady maqala avtory.
