Joshy hannan Saıd hanǵa deıingi kezeńde qandaı mańyzdy oqıǵalar bolǵan
ALMATY. KAZINFORM – Joshy ulysynyń qurylýy, Batyı bastaǵan mońǵol áskeriniń Shyǵys Eýropaǵa joryǵy, Berke han men Beıbarys sultannyń odaqtastyǵy, Mońǵol ımperııasynyń sońǵy quryltaıy, Altyn Orda handyǵynyń ydyraýy men kúıreýi. Osy jáne Joshy ulysyna qatysty basqa da aıtýly datalar men tarıhı oqıǵalar jaıly QR UǴA akademıgi, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti qazaqstan tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Bereket Káribaev agenttik tilshisine aıtyp berdi.
Joshy ulysy 1224 jyly quryldy
Qazaqstan tarıhy men burynǵy Keńestik tarıhnamada da HІІІ ǵasyrdyń basy men XV ǵasyrdyń ortasyna deıingi aralyq «Mońǵoldar ústemdigi» nemese «Altyn orda dáýiri» dep atalǵan.
Shyńǵys han bastaǵan mońǵoldar Qazaqstan men Orta Azııany jaýlap alýdy 1219 jyly qyrkúıek aıynda bastaǵan kezde ońtústigimizde Horezm shahtarynyń memleketi Maýrennahr, Deshti Qypshaq dalasynda ydyraı bastaǵan Qypshaq handyqtary bolǵan. Bul elderdi Shyńǵys han áskeri eshqandaı qıyndyqsyz jaýlap alǵan. Aqyry 1219-1224 jyldary Shyńǵys han Qazaqstan men Orta Azııany jaýlap alyp, óz ımperııasynyń quramyna qosady. 1224 jyly Shyńǵys han kezekti quryltaı ótkizip, onda jaýlap alǵan jerlerin birinshi áıelinen týǵan tórt ulyna bólip beredi. Úlken uly Joshynyń úlesine Ertisten batysqa qaraı búkil Deshti-Qypshaq jerin qosa Oralǵa deıin, Jetisýdyń soltústik bóligi, Aral, Kaspıı mańyndaǵy jerler tıdi. Tarıhta ol Joshy ulysy dep ataldy. Demek, 1224 jyly Joshy ulysy resmı túrde qurylady. Shaǵataıǵa Jetisý men Ámýdarııa mańyn (Máýerennahr), Shyǵys Túrkistan, Úgedeıge Altaı, Tarbaǵataı, Batys Mońǵolııa jerlerin beredi. Kishi uly Tólege Mońǵolııa men astanasy Qaraqorym beriledi.
Joshy hannyń qalaı qaza tapqany áli kúnge deıin naqty belgisiz
1225 jyldan bastap áke men bala, ıaǵnı Shyńǵys pen Joshynyń arasynda salqyndyq paıda bolady. Sebebi, sol jyly Shyńǵys han áskerı keńes ótkizedi. Oǵan Joshy densaýlyǵyna baılanysty bara almaı qalady. Bul jaǵdaıdy Shaǵataı men Úgedeı jaqsy paıdalanyp, áke men bala arasyndaǵy shıelenisti aryqaraı ýshyqtyra túsedi. Negizi Joshy hannyń ólimi jaıynda birneshe nusqa bar: Joshy han ań aýlap júrgende attan qulap ólgen, qulan teýip óltirgen, tipti Shyńǵys han Otjegen degen senimdi adamy arqyly óltirgen, Joshynyń tamaǵyna ý qosyp bergen degen. Qalaı bolǵanda da Joshy han 1227 jyly qazaq dalasynda, Ulytaý aýmaǵynda qaıtys bolǵan. Joshy kóz jumǵan soń, alty aıdan keıin Shyńǵys hannyń ózi de qaıtys bolǵan. 1227 jyly Joshynyń ekinshi uly Batyı Joshy ulysynyń tizginin óz qolyna alady.
Altyn Ordanyń alǵashqy hany Batyı mońǵoldardyń Shyǵys Eýropaǵa joryǵyn basqarǵan
Shyńǵys han qaıtys bolǵan soń mońǵol aq súıekteriniń qatysýymen eki quryltaı ótedi. Birinshi 1228 jylǵy quryltaıda Úgedeı mońǵol hany bolyp saılanady. Odan keıin 1235 jyly Qaraqorymda ótken quryltaıda Shyǵys Eýropaǵa joryq jasaý týraly sheshim qabyldanady. Joryqty basqarý mindeti Joshynyń ekinshi uly Batyıǵa júkteledi. Ol kezde Sibirden bastap Dýnaıǵa deıingi jerde mońǵol áskerine qarsy turarlyq myqty halyqtar bolǵanmen, olar áli memleket retinde durys qalyptaspaǵan, álsiz kúıde edi. Aıtý kerek bul joryqta Edil men Jaıyqtan ótken soń, mońǵoldar «Elbóri» degen qypshaq taıpasyna shabýyl jasaıdy. Qypshaq taıpasynyń basshysy Bashman mońǵoldarǵa qatty qarsylyq kórsetedi. Ol partızandyq jolmenen qarsylyǵyn toqtatpaıdy. Mońǵoldardyń tylyna da joryqtar jasaıdy. Men ony keıde Patsha úkimetine qarsy kúresken Kenesary hanǵa uqsatamyn. Keıbir derekterde Bashman eki jyl boıy ustalmaǵany jaıynda aıtylady. Aqyrynda Bashman qolǵa túsedi. «Sen jeńdiń, endi meni óz qolyńmen óltir» degen ótinishin Batý han oryndamaı, ony basqa týysynyń qolymen óltirtkizedi.
Mońǵol ımperııasyn bes jyl áıel basqarǵan
Mońǵoldar qypshaq pen bulǵarlardy baǵyndyrǵan soń, batysqa qaraı joryqtyń qaqpasy ashyldy. Bashqurttar, bulǵarlar, orys knıazdikteri jaýlap alynady. 1241 jyly Kıev alynady. Aryqaraı Eýropa jerine kiredi. Polsha, Vengrııa elderine joryq jasap, tipti Adrıat teńizine deıin jetken. 1241 jyly Uly han Úgedeı qaıtys bolady. Sol sebepti mońǵol áskeri joryqty toqtatyp, attyń basyn keri elge qaraı burady. Edildiń tómengi jaǵyna jetken kezde Batyı hanǵa «Úgedeıdiń jesiri jańa qaǵan boldy. Búkil Qaraqorymdaǵy Shyńǵys hannyń urpaqtary, mońǵol aqsúıekteri jańa qaǵanǵa ant berdi» degen habar jetedi. Ol jańa qaǵan Úgedeıdiń Týrkan hatýn degen jesiri eken. Batý oǵan ant berýge barmaıdy. Jalpy, Joshynyń urpaqtarynan eshqaısy ant bermeıdi. Ol degen sóz jańa qaǵandy moıyndamaýmen teń. Sóıtip mońǵol ımperııasynyń bıleýshi áýleti arasynda syzat túse bastaıdy. Sonymen Úgedeıdiń jesiriniń bıligi 1242-1247 jyldar arasynda 5 jylǵa sozylady. Taqqa talas basyldy-aý degen kezde Týrkan hatýn bılikten ketip, ornyna balasy Gúıikti otyrǵyzady. Jańa qaǵan taǵaıyndalady. Batyı oǵan da ant bermeıdi. Osydan soń Gúıik han Batyımen soǵysýǵa daıyndala bastaıdy. Alaıda, 1248 jyly kenetten qaıtys bolady. Keıbir derekterde osy oqıǵadan soń Batyıdyń ózi nemese onyń inisi Berke Batyıdyń tapsyrmasy boıynsha Qaraqorymǵa baryp, ádildik ornatady delinedi. Demek, 1249 jyly Tóleniń úlken uly Móńkeni Qaraqorymda taqqa otyrǵyzyp, ony «qaǵan» dep jarııalaıdy.
Islam dinin alǵashqy qabyldaǵan Altyn Orda hany Berke Beıbarys sultanǵa kómektesken
Taqqa Móńke otyrǵan soń, elderdi jaýlap alý joryqtaryn qaıta jalǵastyrady. Ol bir inisi Qubylaıdy Qytaıǵa, 1253 jyly ekinshi inisi Qulaǵýdy Iran jaqqa jiberedi. Ol kezde ol jaq «Baǵdat halıfaty» dep atalǵan. Biraq Qulaǵýdyń áskeri 1253 jyldan 1256 jylǵa deıin Amýdarııanyń ar jaǵyna óte almaıdy. Sebebi, Joshy ulysynyń quramynda bolǵan Horezmdi ol kezde Berke han basqaryp otyrǵan. Ol Shyńǵys urpaqtarynyń ishinde alǵashqy bolyp musylmandyqty qabyldaǵan jáne Baǵdattyń Mustasım degen halıfimen jaqsy baılanys ornatqan. Keıin Berke mundaı elge qarsy soǵysýǵa bolmaıtynyn Batý hanǵa aıtyp, ony kóndiredi. Ol kezde Batyı bedeldi, qurmetti adam. Ol Qulaǵýǵa hat jazyp, elshi jiberedi. Hatta Amýdarııanyń ar jaǵyna joryq jasamaý, halıfke qarsy soǵys ashpaý qajettigi, sebebi, olar Batyımen jaqsy qarym-qatynasta ekeni týraly jazylǵan. Tek 1256 jyly Batyı qaıtys bolǵan soń, Qulaǵý áskerine Amýdarııanyń arǵy jaǵyna ótip, Baǵdat halıfatynyń jerine kirýge buıryq beredi. Batyı qaıtys bolǵan soń, onyń ornyna uly Sartaq taqqa otyrady. Kóp uzamaı ol qaıtys bolady, keıin inisi Ulaqshy taqqa keledi. Ol da kóp uzamaı, qaıtys bolady. Armıan derekterine qaraǵanda Sartaq pen Ulaqshynyń kenetten qaıtys bolýyna sebepker bolǵan Berke deıdi. Osydan soń taqqa resmı túrde Berke keledi. Onyń 9-10 jyldyq bıligi kezinde Altyn Ordada ıslam dini keń qanat jaıa bastaıdy.
Sol kezde ońtústikte Qulaǵý musylmandarǵa qarsy is-áreketter jasap jatady. Ol kóbinese hrıstıandarǵa ish tarta bastaıdy. Beıbarys sultan bul oqıǵanyń bárinen habardar bolǵan eken. Beıbarys sultan 1260 jyly 24 qazan kúni bılikke kelgen. Kóp uzamaı oǵan «Irannyń soltústiginde bir handyq bar, onyń hany Berke musylman eken» degen habar jetedi. Osydan keıin ol Berke hanǵa hat jazyp, elshini jiberedi. Ol hatynda Beıbarys sultan Qulaǵýǵa qarsy soǵys jarııalaý kerektigin, sebebi, ol ıslam dinine, musylmandarǵa tizesin qatty batyryp jatqany aıtylǵan. Kóp uzamaı 1262 jyly Berke han áskerimen Iranǵa basyp kiredi. Qulaǵýge qarsy soǵysady. Ázerbaıjan jaq, Tebrızge deıingi birtalaı jer basylyp alynady. Bul tusta sondaı-aq eýropalyqtar «Krest joryǵyn» jasap, Taıaý Shyǵysqa kire bastaǵan edi. Shyǵystan mońǵoldar kelip jatyr. Osy kezde eýropalyqtardy Beıbarys sultan, al Berke hannyń kómegimen mońǵoldyń joryǵy toqtatylady. Osydan soń Altyn Orda men Mysyr arasynda dıplomatııalyq baılanys ornaıdy. Tipti, Beıbarys sultan Berkeniń qyzyna úılenip, jerlestik, týystyq baılanystar nyǵaıtylady. Aqyry 1262 jyly musylman dinine berik bolǵan Berke han qaıtys bolady.
Talas quryltaıy - Mońǵol ımperııasynyń sońǵy quryltaıy boldy
Osydan soń Batyıdyń nemeresi Meńgý Temir Altyn Orda hany bolady. Ol bılikke kelgen kezde Qaraqorymda azamat soǵysy júrip jatady. Móńke han 1249 jyldan 1259 jylǵa deıin on jyl bılikte bolady. 1259 jyly qaıtys bolady. Osydan soń onyń inileri Aryq buǵa men Qubylaıdyń arasynda 1260 jyldan 1265, 1266 jyldarǵa deıin taqqa talas júrdi. Aqyrynda Qubylaı jeńiske jetedi, Aryq buǵa jeńilgenin moıyndaıdy.
Sol kezde Úgedeıdiń nemeresi Haıdý belsendilik kórsetip, burynǵy Shyńǵys han kezinde qurylǵan bólingen terrıtorııanyń saqtalýyn talap etedi. Sóıtip olar 1268 jyly jaz aıynda jınalyp, máseleni shesheıik, soǵysty toqtataıyq dep kelisedi. 1269 jyly Talas ózeni boıynda quryltaı ótedi. Ol tarıhta «Talas quryltaıy» dep atalady. Onda kim qaı jerde eldi basqaryp otyr, sol jerinde óz memleketin quryp, ózi basqarsyn degen sheshimge keledi. Osylaısha 1269 jylǵy Talas quryltaıynda Mońǵol ımperııasynyń birjolata joıylyp, ornyna jańa bes memlekettiń paıda bolǵany moıyndalady. Bul rette Qytaıda Qubylaı áýletiniń bıligi, Iranda Qulaǵý áýletiniń memleketi, Maýrennahr aýmaǵynda Shaǵataı urpaqtarynyń memleketi, Joshy ulysynda Joshy urpaqtarynyń memleketi jáne Batys Mońǵolııa men Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynda Haıdý memleketi qurylady.
«Altyn Orda» degen uǵym XVI ǵasyrda ǵana paıda bolǵan
Ǵylymı ádebıetterde HІІІ ǵasyrdyń 70-jyldarynan bastap Joshy ulysy «Altyn Orda» dep jazylyp júr. Negizinde «Altyn Orda» degen termın Altyn Ordanyń ózi joıylǵan soń, 16 ǵasyrda paıda bolǵan. Oǵan deıin ony «Joshy Ulysy» nemese «Úlken Ulys», «Ulyq Ulys» jáne de ony bılegen handardyń attarymen atalǵan, mysaly «Jánibek hannyń ordasy», «Ózbek hannyń ordasy», «Toqtaı hannyń ordasy» degendeı.
Tarıhtan belgili, Altyn Ordanyń ortalyǵy Saraı Batyı, keıin Saraı Berke dep atalǵan. Jalpy, Batyı, Berke handardyń tusynda Altyn Ordanyń qurylý kezeńi sanalsa, Meńgý Temirdiń kezinde qalyptasý kezeńi bastalady. Odan keıingi Tóle Buqa, Móńke Temir, Toqtaı handardyń kezinde Altyn Orda memleket retinde tolyq qalyptasty dese bolady. Bul handardyń barlyǵy – Batyıdyń urpaqtary. Berke ǵana Batyıdyń týǵan inisi bolsa, qalǵany Týkan degen ulynan taraǵan urpaqtary.
Altyn Orda Rýs knıazdikteriniń dinine, tiline qysym jasamaǵan
1312 jyly Toqtaı degen Altyn Orda hany qaıtys bolady. Bılikke Batyıdyń urpaǵy Ózbek han keledi. Ózbek hannyń kezinen bastap Altyn Ordanyń gúldený, kúsheıý dáýiri bastalady. Demek, 1312-1359 jyldar arasynda Altyn Ordanyń damýy shyrqaý shegine jetedi. Oǵan deıingi qurylý, qalyptasý kezeńderi bolǵanyn joǵaryda aıttyq. Bul kezeńde de kóp oqıǵalar boldy. Mysaly, Altyn Ordanyń Mysyr, Qulaǵý memleketimen, Eýropa elderimen, Italııanyń qalalarymen, orys knıazdikterimen baılanys ornatýy. Orys knıazdikteri negizi Altyn Ordanyń qol astynda bolǵan, ony búginde orys halqy moıyndap otyr. Negizi Reseı Altyn Ordanyń arqasynda soltústik batystaǵy nemis, polıak, shved, lıtvalyqtardyń nemese jalpy katolık áleminiń jaýlap alýynan aman qalǵan. Orystar sol úshin Altyn Orda handaryna salyq tólegen. Sol ýaqytta «Mońǵol-tatarlardyń ezgisi» degen termın qalyptasty. Alaıda, ol kezde Altyn Orda handary orystardyń dinine tıisken joq. Olardyń din qyzmetkerlerine jeńildik berildi. Ekinshiden, tilderine qysym jasaǵan joq. Sol sebepti orystardyń dini men tili, ózderiniń memlekettik basqarý júıesi saqtalyp qaldy. Tek salyǵyn alyp otyrǵan. Altyn Orda handary Uly kinázdiktiń taǵyna qaı knıazdiń otyratyn ǵana sheshken. Qalǵan barlyǵyn orystar óz ishinde sheship otyrǵan. Sonyń arqasynda olarda Sýzdal, Vladımır, Máskeý kinázdikteri qurylǵan edi. Altyn Orda olardyń bárimen baılanysta boldy.
Joshy Ulysynda Batyı áýletiniń bıligi Berdibek hanmen aıaqtalǵan
Altyn Orda jasaqtarymen birge Tver kóterilisin basýǵa kómektesken Ivan Kalıta Altyn Orda hany Ózbektiń senimine ıe bolady. Altyn Orda paıdasyna orys jerinen alym-salyq jınaý jóninde hannan quqyq alady. Sondaı-aq ol 1328 jyly «Uly kináz» ataǵyn alady. Jınalǵan salyqtan Máskeý jerin kúsheıtý úshin ol ózine kóp qaldyryp otyrǵan, sondyqtan halyq ony «Qaltaly Ivan» dep ataǵan. Osylaısha Máskeý basqa kinázdikterge qaraǵanda kúsheıe bastaıdy.
Sol kezderi Ábilǵazy degen tarıhshydan qalǵan «Nar moıyny Berdibekte kesildi» degen sózi bar. Onyń maǵynasy Joshy Ulysyndaǵy Batyı áýletiniń bıligi Berdibekpen aıaqtaldy degen sóz. Ókinishtisi, taqqa talas úshin Joshy urpaqtary birin-biri aıamaǵan. Ózbek hannyń nemeresi, Jánibek hannyń uly Berdibek han jaqyn týysynyń emizýli balasyn uryp óltirgen delinedi tarıhta. Sol kezde Taıdýla begim degen Ózbek hannyń áıeli: «Mynadan keıin bizdi qarǵys atty, endi Batyı atanyń áýletiniń bıligi bizden aırylady, basqa áýletke ketedi» degen eken. Sosyn shamamen 1380 jyldary ıdeologııalyq jaǵdaılar ózgere bastaıdy. Buryn bılik jeke dara handardyń qolynda bolsa, endi bılikke kelý, taqqa otyrǵyzý syndy máselelerdi kóp jaǵdaıda rý, taıpa kósemderi sheshetin boldy. Solar kimdi qoldasa, sol han bolatyn boldy.
Sol kezde Mamaı degen shyqty. Ol Shyńǵys han urpaǵy emes. Qııat taıpasynyń ámiri, begi. Ol tipti Altyn Orda handaryn jeke ózi taqqa otyrǵyzyp, qaıta alyp tastaıtyndaı dárejege jetti. Mundaı jaǵdaı tek 1380 jyly Toqtamys hannyń bılikke kelýimen toqtady. Toqtamys Joshynyń eń kishi uly Toqaı Temirdiń urpaǵy. Toqtamys taqqa Ámir Temirdiń qoldaýymen kelgeni belgili. Toqtamys taqqa otyrǵan soń, burynǵy dostyqty umytyp, Ámir Temirdiń ózine qarsy shyǵady. Aqyry 1395 jyly Toqtamys Ámir Temirden jeńilis tabady. Sodan keıin Mamaı sekildi qara halyqtan shyqqan Edige degen bıdiń róli artady. Edige bı Shyńǵys áýletiniń ókili bolmaǵandyqtan ózi han laýazymyn ıelenbeıdi, biraq ta memleketti basqarýdy Maýerennahrdaǵy Ámir Temir sııaqty «qýyrshaq» handar arqyly júzege asyra bastaıdy. Bul oǵan óte aýyr bolady. Óıtkeni áli de bolsa shyńǵystyq ıdeologııa men kóshpeli taıpalarǵa súıengen ár ulystardaǵy Shyńǵys urpaqtarynyń taqtan úmitteri zor bolatyn. Sondaı-aq Toqtamys han men onyń uldarynyń Altyn Ordaǵa qaıtyp kelý qaýpi de bar edi. Soǵan qaramastan Edige bı ózi qaza tapqanǵa deıin óziniń negizgi maqsatynan aınymaıdy. Bul kezde «atqarýshy bılik» endi han áýletinen myqty taıpa kósemine kóshedi. Onyń alǵashqysy Mamaı bolsa, endi bılik mańǵyt taıpasynyń kósemi Edige bıge kóshedi.
1419 jyldan bastap Altyn Orda ydyraı bastaıdy
1419 jyly Edige bı kóz jumǵan soń, Altyn Orda ydyraı bastaıdy. Birinshi bolyp Altyn Ordadan Sibir bólinip ketedi. Sibirde Joshynyń besinshi Shıbannyń urpaqtary handyq qurǵan edi. 1420-1430 jyldary Qyrym bólinip, Qyrym handyǵy paıda bolady.
Altyn Ordada Toqaı Temirdiń urpaqtary aǵaıyndy Úlken jáni Kishi Muhammed bir-birimen taqqa talasady. 1430 jyldary Kishi Muhammed Úlken Muhamedten taqty tartyp alady. Úlken Muhammed qashyp qutylady. Keıin ol Qazan qalasyn basyp alyp, sol jaqta Qazan handyǵyn qurady. Kishi Muhammed Úlken Ordada bıligin qurady. Sibir, Qyrym, Qazan ýystan shyǵyp ketken soń, endi Altyn Orda dep emes, Úlken Orda dep ataldy. Kishi Muhammed 1460 jyldardyń basynda qaıtys bolady, artynda Ahmet, Mahmut atty eki uly qalady. Ol ekeýi de taqqa talasyp, aqyry Mahmut sultan qashyp, Qajy Tarhan qalasyna kelip, sol jaqta han atanady. Úlken Ordada Ahmet sultan qalyp, han atanady.
Sol ýaqytta úsh iri saıası júıe Úlken Orda, Qyrym, Qazan handyqtarynda bolǵanyn aıtý kerek. Endi osy úsh handyqtyń arasynda qaısysy Altyn Ordanyń zańdy murageri men Uly Máskeý kinázdigi endi kimge salyq tóleýi kerek degen máselelerdi anyqtaý kerek boldy. Bul jaǵdaı Máskeý úshin óte tıimdi boldy. Aqyry Úlken Orda men Qyrym handyǵy arasynda soǵys bolady. 1474 jyly Qyrym hany Máskeýden qoldaý tabý úshin kinázine «baýyrym» dep bastalatyn hat jazady. Osylaısha Máskeý men Qyrym arasynda qarym-qatynas, odaqtastyq paıda bolady.
1502 jyldyń 15 maýsymy – Altyn Orda tarıh betinen joıylǵan kún
1502 jyly 15 maýsym kúni Ýkraınanyń Sýla degen ózeni jaǵasynda Úlken Orda hany Ahmettiń uly Saıd pen Qyrym hany Meńli Gereıdiń arasynda soǵys bolady.Onda Meńli Gereı jeńiske jetedi jáne sol kúni Uly Máskeý knıazine hat jazady. «Allanyń qoldaýymen seniń jáne meniń jaýym Saıd Ahmed jeńilip, taǵy maǵan ótti, ózi qashyp ketti» dep jazady. Saıd han qashyp Kıevke barady. Ary qaraı 300-deı áskerimen Lıtvaǵa ketedi. Lıtvada ol qurmetti tutqyn sanalyp, onda 25 jylǵa qalyp qoıǵan. Osylaısha 1502 jyl 15 maýsym kúnin Altyn Orda handyǵynyń tarıhtan múlde joıylǵan kúni bolyp sanalady. Altyn Orda handyǵy 1242 jyldan 1502 jylǵa deıin eýrazııalyq úlken alyp ımperııa sanaldy, ıaǵnı, ol Altyn Orda 2,5 ǵasyrdan astam ýaqyt ómir súrgen alyp ımperııa boldy.
