JOO basshylyqtary jataqhana qurylysyn jedeldetýi qajet - Almaty ákimi

None
None
ALMATY. QazAqparat - Joǵary oqý oryndarynyń jańa oqý jylyna daıyndyǵyn talqylaý jónindegi kezdesýge qala basshysy Erbolat Dosaev, ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek, joǵary oqý oryndarynyń rektorlary, basqarma basshylary, máslıhat depýtattary, qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qala ákimi óz sózinde Almatynyń jastar qalasy ekenin atap ótti. Megapolıste 14-35 jas aralyǵyndaǵy 700 myńnan astam jas turady, bul turǵyndardyń jalpy sanynyń 37%-yn quraıdy. Almaty qalasy elimizdiń barlyq stýdentter kontıngentiniń 30%-yn quraıdy, bul qalany Qazaqstannyń stýdenttik ortalyǵyna aınaldyrady.

Keńes barysynda oqýshylardy jataqhanamen qamtamasyz etý, túlekterdi jumysqa ornalastyrý jáne qaladan tys jerlerden kelgen stýdentterdi áleýmettendirý máseleleri qaraldy. Ótken oqý jylynyń qorytyndysy boıynsha jataqhana oryndarynyń tapshylyǵy 32 myń oryndy qurady, qalanyń 36 joǵary oqý ornynda 182 myń stýdent bilim alǵan. Onyń ishinde 112 myńy – basqa qalalardan kelgender.


Bilim berý granttary sanynyń ósýine baılanysty basqa óńirlerden kelgen stýdentter sany 125 myńǵa deıin ósýi múmkin. Osy jyly jataqhana salýdy josparlaǵan tórt ýnıversıtettiń ishinen tek Goncharov atyndaǵy ýnıversıtet jumysqa kirisken. QazUÝ, Abaı atyndaǵy QazUPÝ men HATÝ daıyndyq ústinde. Qala ákimi joǵary oqý oryndarynyń basshylyǵyna jataqhana qurylysyn jedeldetý qajettigin atap ótti.

Erbolat Dosaev qala ákimdiginiń jaýapty basqarmalaryna ruqsat qujattaryn berýge kómek kórsetýdi tapsyrdy. Sonymen qatar, joǵary oqý oryndaryna yntymaqtastyqqa daıyn hostelderdi, qonaq úılerdi, jeke jataqhanalardy izdeýge kómek kórsetý týraly sheshim qabyldandy.

Jıyn barysynda jastar saıasaty basqarmasy máslıhat depýtattarymen jáne qoǵamdyq keńes múshelerimen birlesip ótkizgen jataqhanalar men oqý korpýstary monıtorınginiń nátıjeleri usynyldy. Tekserý qorytyndysy boıynsha, qalanyń 95 jataqhanasynyń 12-i jańa oqý jylyna tolyq daıyn emes-órt qaýipsizdigi normalarynyń, sanıtarlyq jaǵdaılardyń buzylýy, bógde adamdardyń turý faktileri jáne t.b. anyqtaldy.

Kezdesýge qatysýshylar sondaı-aq stýdentterdi megapolıstegi ómir jaǵdaılaryna beıimdeý jáne áleýmettendirý máselelerin talqylady. Bul másele ásirese stýdentterdiń 70% - y basqa qalalardan keletinin eskere otyryp, ózekti bolyp tabylady. Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵynyń málimetinshe, JOO-nyń 12 myńǵa jýyq túlegi oqýyn aıaqtaǵannan keıin bir jyl ishinde jumysqa ornalasa almaıdy.

Bul máseleni sheshý úshin qalalyq mansap ortalyǵyn, sondaı-aq komıýnıtı-ortalyqtardaǵy mansap sektorlaryn qurý týraly sheshim qabyldandy, olar jas jumyssyzdar men túlekter, bos jumys oryndary men jumys berýshiler boıynsha derekterdi jınaýǵa jáne taldaýǵa jaýapty bolady. Ortalyq qyzmetkerleri bos jumys oryndaryn bóledi, keńes beredi jáne jastardy jumysqa ornalastyrady, túıindeme jasaýǵa kómektesedi, jumys izdeýshilerdi kompanııada áńgimelesýge jazady, Bos oryndar jármeńkesin ótkizedi jáne t.b. Jastardy jumyspen qamtý máselelerine halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary men joǵary oqý oryndary men kolledjderdiń mansap ortalyqtary da tartylatyn bolady.

Kezdesý barysynda qalanyń «Aıryqsha mártebesi týraly» zańǵa súıene otyryp, oqý oryndarynda stýdentterdi oqytý, turǵyzý jáne olarǵa qyzmet kórsetý sapasynyń biryńǵaı standartyn ázirleıtini atap ótildi, onda tıisti qalalyq talaptar naqty jazylady.

Qala ákimi Erbolat Dosaev stýdentterdi ornalastyrý, áleýmettendirý jáne jumysqa ornalastyrý máseleleri – joǵary oqý oryndarynyń, beıindi mınıstrliktiń jáne qala ákimdiginiń ortaq jumysy ekenin atap ótti. Megapolıs basshysy ózekti máselelerdi sheshý boıynsha birlesken jáne ashyq jumysqa daıyn ekenin aıtty. Kezdesý sońynda joǵary oqý oryndary rektorlarynyń usynysy boıynsha Erbolat Dosaev eki apta ishinde jataqhanalar salý kezinde joǵary oqý oryndary tap bolatyn neǵurlym problemaly máselelerdiń tizbesin jasaýdy tapsyrdy. Aqparat jınaý, taldaý jáne túrli máseleni sheshýge qala ákimdiginiń qurylymdyq bólimsheleri, sondaı-aq beıindi mınıstrlik pen joǵary oqý oryndarynyń ókilderi tartylatyn bolady.



Сейчас читают
telegram