«Joldyń talapqa saı jáne aqyly bolýy kólik apatyn azaıta ma?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynda «Áleýeti mol áriptestik» degen kólemdi maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev elimizge memlekettik saparmen kelgen Iran Islam Respýblıkasynyń Prezıdenti Hasan Rýhanımen kezdesti. Bes myń jyldyq tarıhy bar Iran memleketi - álemdik qatynastarda ózindik ról atqaratyn, ekonomıkasy damyǵan qýatty elderdiń biri. Bul eldiń bizdiń ata-babalarymyzben qarym-qatynasy tym kóne zamandardan bastalady. Biz kóne tarıhta Iran men Turan elderiniń qatar ómir súrgendigin bilemiz. Munan keıingi Parsy memlekettigi kezeńinde bul halyq álemdik órkenıet pen mádenıette sońynan iz qaldyrǵan úlken elge aınalyp, jan-jaǵyna yqpalyn júrgizip turdy. «Al endi qazirgi Iran jaǵdaıyna kelsek, ózindik ıadrolyq baǵdarlamasyna sáıkes, Batys elderi, sonyń ishinde AQSh-pen birqatar kıkiljińdi jaǵdaılardy bastan keshirgenimen, kóneden kele jatqan qýatty el álemdik arenadaǵy óz ornyn saqtap qalyp otyr. Jalpy, Iran ekonomıkasynyń damýynda munaı men gazdyń jáne eldiń ornalasqan geografııalyq ornynyń mańyzy zor. Bul el óziniń munaı qory jóninen álemde úshinshi oryn alsa, gaz qorynyń kólemi jaǵynan birinshi orynda tur», - dep jazady basylym.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Oılaýǵa úıretetin oqý quraly» atty maqala basyldy. Keshe elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphana ǵımaratynda «Qazaqstan-2050» Jalpyulttyq qozǵalysynyń «Krıtıkalyq oılaý» jobasy negizinde jazylǵan «Krıtıkalyq oılaý negizderi» atty jańa oqý quralynyń tusaýy kesildi. Oqý quraly qarapaıym tilmen, kúndelikti ómirden alynǵan mysaldarmen kómkerilip ári halyqaralyq ozyq tájirıbelerdi paıdalaný arqyly jazylypty. Kitapty jazý barysynda amerıkalyq jáne aǵylshyndyq mamandardyń eńbekterin jan-jaqty saralaýǵa da týra kelgen. «Krıtıkalyq oılaý negizderi» qazaqstandyq oqyrmandarǵa arnalyp jazylǵan tuńǵysh oqý quraly bolyp tabylady. Ǵ.Bekahmetovtiń sózine qaraǵanda, kitap oqýshylarǵa, stýdentterge, tipti, qalyń oqyrmanǵa arnalǵan. Ásirese, bul týyndynyń stýdentter úshin mańyzy zor. Óıtkeni, elimizdegi halyqaralyq talaptarǵa saı eń beldi oqý ordasy sanalatyn «Nazarbaev Ýnıversıteti» krıtıkalyq oılaýdan emtıhan alyp keledi. Sondyqtan da kitap avtorlary óz týyndylarynyń árbir sanaly qazaqstandyqtyń jumys ústeliniń ústinen oryn alaryna senimdi.
***
«Aıqyn» basylymynda «On jyldan beri oılanyp otyrmyz» atty maqala berilgen. Eldegi demografııalyq dúmpýdiń dúrk kóterilgenine qaramastan keıingi 10 jylda 4 oblysta halyq ósimi kúrt tómendep bara jatyr. «Ásirese, Soltústik Qazaqstanda atalǵan merzimde turǵyndardyń sany 100 myńǵa kemigeni qatty baıqalady. Al Shyǵys Qazaqstanda - 60 myńǵa, Qostanaıda - 35 myńǵa, Aqmola oblysynda 15 myńǵa deıin azaıǵan. Munyń saldarynan myńdaǵan aýyldar qańyrap qalyp, júzdegen mektepter jabylyp jatyr. Sonda on jyl boıyna osy jaǵymsyz úderisti únsiz ǵana baqylap otyrmyz ba?! Jylystap ketken júzmyńdaǵan jurttyń «joǵyn joqtamaı», ornyn toltyrmaı jaıylyp jatqanymyz qalaı?!», - dep jazady gazet.
- Máselen, sońǵy bes jyldyń ózinde Shyǵys Qazaqstan oblysynda 70-ten astam mektep oqıtyn oqýshynyń joqtyǵynan jumysyn toqtatyp otyr. Demek, bul júzdegen eldi mekendegi tirshiliktiń toqtaǵanynyń belgisi, - deıdi keshe Astanada Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizgen Parlament Májilisiniń depýtaty Nurtaı Sabılıanov. - Osyǵan oraı, Májilistiń jaqynda ashylǵan tórtinshi sessııasynda Elbasy Nursultan Nazarbaev depýtattarǵa tezdetip birneshe zań jobasyn qaraýdy tapsyrdy. Árıne, onyń biri de biregeıi - halyqtyń kóshi-qonyna qatysty qujat. Saraptap qarańyz, turǵyndardyń birkelki emes, kóship-qonýynyń saldarynan Qazaqstannyń jekelegen óńirlerinde ekonomıkalyq turǵyda belsendi azamattardyń kemýi, jumys kúshiniń tapshylyǵy, mektepterdiń jabylýy jáne sonyń saldarynan eldimekenderdiń joıylýy, aýylsharýashylyǵy qurylymdarynyń azaıýy sııaqty máselelerdi týyndatyp, jalpy, óńirlerdiń, kásipkerliktiń jáne sharýashylyq qyzmettiń damýyna teris áser etýde. Sondyqtan da syrttan keletin qandastar men ishki kóshi-qondy turǵyndary azaıǵan aımaqtarǵa burý men olardy ornalastyrýǵa múmkindik beretin sharttardy zańǵa qosýdy josparlap jatyrmyz, - deıdi depýtat.
Osy basylymdaǵy «Kókeıdegi saýal» aıdarynda « Joldyń talapqa saı jáne aqyly bolýy kólik apatyn azaıta ma?» degen másele kóterilip otyr. Bul turǵyda gazet birqatar azamattardyń pikirin ortaǵa saldy. Tursynbek Ómirzaqov, Májilis depýtaty: - Kóptegen shetelderde kúre joldar aqyly. Alaıda olardyń avtobany da, qarapaıym kólik joldary da zaman talabyna saı. Birinshiden, aqyly joldyń sapasy aqysyna saı bolýy tıis. Ekinshiden, aqyly jol talapqa saı, sapaly ári halyqaralyq standarttar eskerilip salynýy tıis. Úshinshiden, elimizde san túrli syltaýmen kúrejol aqysy álsin-álsin kóterilmegeni jón. Ol halyqtyń qaltasyna áser etedi. Tórtinshiden, el Úkimeti «memleket qazynasyn toltyramyz» degendi jeleý etip, tek qana respýblıkalyq mańyzy bar joldardy talapqa saı salyp qana qoımaı, balamaly joldardy salyp, olardy jóndeýdi nazardan shyǵarmaǵany abzal. Aqyly jol - jol apatyn azaıta ma, joq pa? Bul kólikti tizgindegen júrgizýshige baılanysty. Óıtkeni ishimdik iship alyp, avtobanmen júıitkıtin bolsa, onda munyń sońy aýyr zardapqa soqtyrady. Bári de kólik júrgizýshiniń ózine baılanysty.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «V petle perehodnogo vozrasta» degen taqyryppen jasóspirimder sýıtsıdology Tatıana Degtıarmen aradaǵy suhbat berilip otyr.
Onyń sózine qaraǵanda, sýıtsıdtik áreketter 13 jasqa deıingi balalarda salystyrmaly túrde sırek kezdesedi. Al 14 jastan bastap sýıtsıdtik belsendilik lezde artady. «Biraq, sýıtsıdtik minez-qulyq - ol ár kezde ózine ózi qol jumsaý emes. Ózine qol salý áreketi balanyń kómek týraly ishki jan aıqaıyn bildiredi. Bireýleri osy arqyly jaqyndaryna qanshalyqty ashynǵandyǵyn, keıbireýleri jaman qarym-qatynasta bolǵan adamdardyń ókinishin kórgisi keledi. Sonymen qatar bireýleri ózderin shynymen de jaqsy kóretindigin anyqtap jatady»,-deıdi T. Degtıar.
