Joldaý júktegen mindetter: COVID-19-ben kúres, ShOB-qa qoldaý, salyqtardy qysqartý, ınvestıtsııa tartý
Bul sońǵy birneshe jyldaǵy jahandyq ekonomıkanyń eń toqyraǵan kezi bolady degen pikirdi aıtýshylar kóp. Máselen, Dúnıejúzilik bank derekterine qaraǵanda, jyl qorytyndysy Latyn Amerıkasy men Karıb basseıni elderiniń ekonomıkasy -7,2 paıyzǵa, Eýropa men Ortalyq Azııa elderinde -4,7 paıyzǵa, Taıaý Shyǵys pen Soltústik Afrıka elderinde -4,2 paıyzǵa, Ońtústik Azııa elderinde 2,7 paıyzǵa tómendemek. Tek Shyǵys Azııa men Tynyq muhıty basseıni elderiniń ekonomıkasynda 0,5 paıyz ósim bolmaq.
Mine osyndaı jaǵdaıda ne istemek kerek? Munyń jaýabyn 1 qyrkúıekte Qazaqstan halqyna dástúrli Joldaýyn arnaǵan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev naqty atap, bul baǵytta Úkimet atqarýy tıis birqatar tapsyrma júktegen-di. ıAǵnı, áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyqty, jumys oryndaryn jáne halyqtyń tabysyn saqtap qalý úshin indet kezinde úlken qıyndyqqa dýshar bolyp otyrǵan shaǵyn jáne orta bızneske memlekettik qoldaý sharalaryn shırata túsý mindetteldi.
Aıta keterligi, kúrdeli kezeńdi bastan ótkerip jatqan shaǵyn jáne orta bızneske, 700 myńnan astam kásipkerge shekken zardabyn eńserý úshin salyq jeńildikteri berilgen bolatyn. Sonymen qatar tólem merzimi keıinge shegerilip, nesıeni jeńildikpen qaıta qarjylandyrý múmkindigi usynylǵan edi. Biraq, ahýal áli de kúrdeli bolyp turǵandyqtan Qazaqstan Prezıdenti bul salaǵa qosymsha qoldaý sharalaryn júzege asyrýdy tapsyrdy. Al shaǵyn jáne orta bızneske Úkimet tarapynan qandaı qoldaý sharalary bolatynyn búgin QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Álıhan Smaıylov aıtyp berdi.
«Bıznestiń jol kartasy - 2025» memlekettik baǵdarlamasynyń jańa baǵyty aıasynda Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, shaǵyn jáne orta bızneske qosymsha kómek kórsetý maqsatynda sońǵy zaemshi úshin jyldyq 6 paıyzǵa jetkize otyryp, ShOB-tyń qoldanystaǵy kredıtteriniń paıyzdyq stavkasyn sýbsıdııalaý júrgiziledi. Sýdsıdııalaý tótenshe jaǵdaı rejımi jarııalaǵan sátten bastap 12 aılyq kezeńdi jabady», - dedi birinshi vıtse-premer Úkimet úıindegi baspasóz máslıhatynda.
Onyń atap ótýinshe, bıznes ahýaldy odan ary jaqsartý úshin keshendi sharalar qabyldanady. Bul táýekelderdi basqarý júıesin avtomattandyrý, barlyq retteýshilik talaptardy tekserýdi jáne olardy qysqartýdy qamtıdy.
«Qazirgi ýaqytta Kásipkerlik kodeksine bekite otyryp, retteýshilik apellıatsııa ınstıtýtyn engizý boıynsha sharalar daıyndalyp jatyr. ShOB sýbektileri osy jyldyń sońyna deıin respýblıkalyq jáne kommýnaldyq menshik nysandary boıynsha jalǵa alý tólemin tóleýden bosatylady. Mundaı shara kvazımemlekettik nysandarǵa da qoldanylady. Zardap shekken salalardaǵy ShOB sýbektileri Jalaqy tóleý qorynan zeınetaqy qoryna, áleýmettik saqtandyrý qoryna jáne medıtsınalyq saqtandyrý qoryna tólem aýdarýdan jyldyń sońyna deıin bosatylady. Orta shıkizattyq emes kásiporyndarǵa baǵdarlanǵan eksporttyq akselleratsııa baǵdarlamasy iske qosylady. Kásipkerlikti qoldaý úshin qosymsha 200 mlrd teńge bólinip, jeńildik stavkamen aınalym kapıtalyn kredıtteý kólemi 800 mlrd teńgege deıin jetkiziledi jáne bul baǵdarlama 2021 jyldyń sońyna deıin uzartylady. Joǵaryda atalǵan sharalardyń barlyǵy 2025 jylǵa qaraı jalpy ishki ónimdegi ShOB úlesin 35 paıyzǵa deıin arttyrý jáne bul salada jumyspen qamtylǵandar sanyn 4 mln adamǵa deıin jetkizý tapsyrmasyn oryndaýǵa septigin tıgizedi», - dedi Álıhan Smaıylov.
Degenmen, 2025 jylǵa qaraı mundaı kórsetkishke qol jetkizý úshin kásipkerliktiń damýyna tusaý bolyp otyrǵan salyqtar men alymdardy qysqartý qajettigi aıtpasa da túsinikti. Óıtkeni, búginde elimizde salyqtar men alymdardyń 40-qa jýyq túri bar. Salyqtyq mindettemelerdi oryndaýdy barynsha jeńildetip, salyqtar men ózge de tólemderdiń sanyn azaıtqanda ǵana shaǵyn jáne orta bıznestiń tynysy ashylary anyq. Al bul baǵytta Úkimet ne istemek? Birinshi vıtse-premerdiń sózine qaraǵanda, salyq mindettemeleriniń oryndalýyn jeńildetý, salyqtar men tólemder sanyn azaıtý maqsatynda ulttyq zańnamaǵa tolyq tekserý júrgiziledi. Bul jumys qazirgi ýaqytta bastalyp ta ketken. Barynsha zardap shekken sektordaǵy shaǵyn jáne orta bıznes úshin aınalymnan jekelegen salyq tóleý quqyǵyn engizý máselesi de pysyqtalý ústinde. Ekonomıkany ártaraptandyrý jáne bıýdjetti tolyqtyrý úshin salyqtyq stavkany saralaý múmkindigi de qarastyrylyp jatyr.
«Basty bıýdjettik koeffıtsıentter men erejeler, tıimdilikti baǵalaý jáne bıýdjet saıasatynyń turaqtylyǵy jınaǵy ázirlenetin bolady. «Keńeıtilgen bıýdjet» engizý arqyly shoǵyrlandyrylǵan bıýdjetke bıýdjetten tys qorlardy qosý jolymen memlekettik qarjyny keshendi baǵalaý engizý josparlanyp otyr. Nátıjesinde bıýdjettik josparlaýdyń jańa tásilderi memlekettik josparlaý júıesindegi ulttyq basymdyqtardy barynsha tolyq júzege asyrýdy qamtamasyz etedi», - dedi ol.
Ekonomıkany saýyqtyrýǵa shetel ınvestıtsııasynyń da qosar úlesi qomaqty. Sondyqtan da Prezıdent Joldaýynda bul máselege aıryqsha toqtalyp, shetel ınvestıtsııasyn tartýǵa jáne tapqan tabysty Qazaqstanǵa qaıta quıýǵa barynsha yntalandyrý kerektigin basa aıtqan edi. Osy mindetti oryndaý úshin el Úkimeti ınvestıtsııalyq jobalardyń júzege asyrý merzimi boıy zańnamalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin Strategııalyq ınvestıtsııalyq kelisim engizbek. Kásipkerlik jáne Salyq kodeksterine, sonymen qatar «Arnaýly ekonomıkalyq aımaqtar týraly» Zańǵa túzetýler engizip, ınvestorlarmen strategııalyq kelisim jasaýǵa múmkindik beretin ınvestıtsııalyq jobalar pýlyn jasaqtamaq.
«Árbir iri ınvestor jeke tásilmen qamtamasyz etiledi. Investıtsııalyq jobalardy júzege asyrý protsesinde «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń áleýeti tolyq qoldanylady. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 2025 jylǵa qaraı jalpy ishki ónimniń 30 paıyzyna deıin jetkiziledi», - dedi búgin QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary.
