Joq múshe qaıta ósip shyqpaıdy - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 27 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 27 qazan, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

«Keshe Elbasy Nursultan Nazarbaev  Islam dininiń ulyq merekesi - Qurban aıtqa oraı Astananyń «Áziret Sultan» meshitine kelip, barsha musylman qaýymyn quttyqtady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda jaryq kórgen «Ulyq merekeden ulaǵatty bereke» atty maqalasynda.

Malada avtor: «Meshitten jazylar repor­taj­dy oılastyrǵanda Elbasy eńbekterin bir qarap shyqqan edik», - deı kele, Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń «Ǵasyrlar toǵysynda» kitabynyń «Kıeli oryn saqshysy» degen taraýynda Saýd Arabııasyna sa­pa­ryn eske alatyn jerin taratyp aıtady. Onda N. Nazarbaevtyń: «Quran barlyq qasıetti ilim­ge senýge shaqyrady. Mu­ham­med paıǵambar ózge­ler­diń qalap ketken qurylysynyń sońǵy tasyn qaladym dep eseptegen. Islam - biriktirýshilik sıpattaǵy ilim. Muhammedtiń paıymdaýynsha, barlyq din de bir senimdi bildiredi. Ol birde bir qaǵıdasymen ózgelerdiń qaǵıdasyn joqqa shyǵarǵan joq. Islam basqanyń senimine tózimmen qaraýǵa shaqyrady. Islam elderinde ár alýan din­niń qatar júretindigi son­dyq­tan. Menińshe, dinnen adam­dar­dy bir-birine qarsy qoıatyn emes, bir-birimen tabysty­ra­tyn bastaýlardy izdegen abzal. Óıtkeni, barlyq din de dúnıe­degi barlyq adamdarǵa birdeı túsinikti, ılanymdy, qarapa­ıym qaǵıdalarǵa negizdelgen» degen sózderin keltiredi.

Sondaı-aq, gazette «Mańyzy zor qadam» degen taqyryppen Kishi Merl Devıd Kellerholstyń maqalasy jarııalanǵan. Onda AQSh Qazaqstanmen ıadrolyq qarýdy taratpaý salasyndaǵy yntymaqtastyǵyn joǵary baǵalaıtyndyǵy týraly aıtylady. Avtor 16 qa­zan­da Almatydaǵy Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ stýdentteri aldynda sóz sóılegen AQSh mem­lekettik hatshysy kómek­shi­si­niń orynbasary Saımon Lımajdyń ıadrolyq qarýsyzdaný týrasyndaǵy ýájderin keltire otyryp, atalmysh máseleni taratyp jazady. «Tehnologııalardyń damýyna jáne jańa táýekelderdiń paıda bolýyna baılanysty Prezıdent Barak Obama ıadrolyq qaterdi qysqartýdyń ósip kele jatqan qajettiligin jaqsy sezinip otyr. Osyǵan baılanysty ol ıadrolyq qarýdan azat álem qurý, qarý­la­ný­dy qysqartý tetikterin júzege asyrý qa­jet­tigine basa mán bere bastady», - deligen maqalada.

Al gazettiń 4-5 aıqara betinde «Arýaq qonyp, nar shókken Mańǵystaý» degen taqyryppen Mańǵystaý oblysynyń ekonomıkalyq-áleýmettik, rýhanı-mádenı ómirine arnalǵan maqalalar toptamasy berilgen.

Basylymnyń «Parlament» qosymshasynda QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Almas Turtaevtyń «Medı­tsı­na­lyq-áleýmettik saraptama júr­gi­zý erejesin beki­tý týraly» Qazaq­stan Respýblıkasy Úkimetiniń 2005 jylǵy 20 shildedegi №750 qaý­ly­syndaǵy Múgedektik jáne eńbek qabi­le­tinen aıyrý, ja­ram­dy-jaramsyz­dyq dárejesin anyqtaý máselesiniń olqy tustaryn synaǵan depýtattyq saýaly «Joq múshe qaıta ósip shyqpaıdy» degen taqyryppen jarııalandy. Onda depýtat «Atalmysh erejeniń 17-tarma­ǵynda kórsetil­gen­deı, múgedektik jáne kásiptik eńbek qabiletinen aıyrý dárejesi mynadaı merzim­der­ge: 6 aıǵa, 1 jylǵa, 2 jylǵa nemese qaıta kýálandyrý merziminsiz belgilenedi. Ereje normalaryna sáı­kes, múgedekterde anatomııalyq ke­mistikter (mysaly: aıaq-qoldyń bolmaýy, t.b.) bolǵan jaǵdaıda múgedektik dáreje merzimsiz turaqty bolady, ıaǵnı, máńgilik múgedektik kýáligi beriledi. Zańnamanyń osy tusy kóptegen jarymjan jandar­dyń arasynda túrli kózqaras týdyrýda. Sebebi, basqa da dene mú­she­sinen aıyrylǵan, mysaly: qan aınalymy aýrýlarynan keıingi jú­rek qalqanshalaryn aýystyryp pro­tezdeý, gastroektomııadan (onkologııalyq aýrýlardan) keıingi asqa­zany, búıregi, ókpesi joq, t.b. mú­shelerinen aıyrylǵan azamatta­ry­myzǵa múgedektik dárejeni belgili ǵana merzimge beremiz. Olardy bir­neshe jyl boıy 11 túrli qujattar jınatyp, medıtsınalyq-áleýmettik saraptama júrgizý komıssııasynan ótkizip, múgedek ekendikterin qaıta dáleldeýge májbúrleımiz. Joq músheniń qaıta ósip shyqpaıtyny belgili...» degen ýáj keltiredi.

«Joǵaryda kórsetilgen keleńsiz áreketterdiń aldyn alý úshin «Aq jol» partııasy «medıtsınalyq-áleý­­­mettik saraptama júrgizý» erejesine ózgerister engizý qajet jáne komıssııa quramynyń jumy­sy ashyq, ádil bolýy úshin tıisti qoǵamdyq birlestikter men úkimet­tik emes uıymdardyń ókilderin de engizip nemese basqa da nusqalardy qarastyrý qajet dep esepteıdi», - deıdi depýtat.

«Ekspress K» gazetiniń jazýynsha qazaqstandyq ornıtologtar elimizdiń 4 oblysynyń aýmaǵynan 650 jup búrkit taýypty. Bul týraly «Berkýt vyshe "Morskıh kotıkov» degen maqalada jazylǵan.

Bul zertteýler nátıjesinde olar elimizdegi «Qyzyl kitapqa» engizilgen búrkitter juby 1500-ge jýyq bolýy múmkin ekenin aıtýǵa bolady. Mamandar búrkit tuqymdastardyń balapandaryn qolda ósirip, keıinnen óz erkimen jiberý arqyly olardyń popýlıatsııasyn kóbeıtýdiń jobasyn oılastyryp jatqan kórinedi.

Bıyl Qazaqstanda jasalǵan ekspedıtsııa Qyzyl kitapqa engen búrkittiń bul túri buryn eseptelgennen kópteý ekenin kórsetip otyr. Qyzyl kitapta olardyń sany 300 juptan aspaıdy dep kórsetilgen eken. Degenmen bul san da osy qustardyń joıylyp ketý qaýpin joqqa shyǵara almaıdy, dep jazady basylym.

 «Kazahstanskaıa pravda» gazetindegi «Po pýtı ıntegratsıı» taqyrybyndaǵy maqalada Reseı astanasynda ótken halyqaralyq konferentsııada Kedendik odaqtyń qyzmeti men Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistiktiń qurylýy talqylanǵandyǵy jóninde aıtylady.

Gazettiń jazýynsha, forýmda sondaı-aq energetıkalyq ıntegratsııa salasynda aımaqtyń kún tártibinde turǵan kópjaqty kelisimder jasaý, ulttyq standarttar qurý kezindebiryńǵaı quqyqtyq-ádistemelik negizdemeler qalyptastyrý jáne Ortalyq Azııanyń energetıkalyq birlestigin qalpyna keltirý sııaqty máseleler jan-jaqty talqylandy.