Joǵarǵy sot qylmystyq ispen sottalǵan úsh adamdy aqtady
«2017 jyldyń maýsymynda sot Vıtalıı Ermolovty esirtki zatyn paıdalanatyn oryn uıymdastyryp, ustaǵany úshin jáne sol maqsatta páter bergeni úshin kináli dep tapty. Ol Qylmystyq kodekstiń 302-babynyń 1 bóligi boıynsha 5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Apellıatsııalyq shaǵym úkimdi ózgerissiz qaldyrdy. Joǵarǵy Sot isti qarap, sot tujyrymdarynyń istiń naqty jaǵdaılaryna sáıkes kelmeıtinin jáne zań normalaryn durys qoldanbaýdan kinásiz adamnyń sottalǵanyn anyqtady», - dep jazdy Joǵarǵy sottyń baspasóz hatshysy Aıdos Sádýaqasov Facebook jelisinde.
Ondaǵy málimet boıynsha, Ermolov óz páterinde esirtki paıdalanýdy uıymdastyrdy degen aıyppen kelispegen. Іs materıaldarynan (kýágerler túsiniktemesi men saraptama qorytyndysy) esirtkige táýeldi basqa adamdardyń Ermolovtyń páterinde esirtki zatyn paıdalaný faktisi jeke sıpatta bolǵany baıqalady.
«Qylmystyq qýdalaý organy sottalýshy páteriniń esirtki zatyn tutynýǵa beıimdelgeni týraly dáleldemeler usynbaǵan. Kassatsııa osy is boıynsha shyǵarylǵan sot aktileriniń kúshin joıyp, olardy zańsyz dep tanydy. Sottalýshy áreketinde qylmys quramynyń bolmaýyna baılanysty is toqtatyldy», - dep túsindirdi Joǵarǵy sot ókili.
V. Ermolovqa qylmystyq protsesti júrgizgen organdardyń zańsyz áreketi saldarynan tartqan zardapty óndirip alý jáne aqtalý quqyǵy berildi.
QAJ ákimshiliginiń zańdy talaptaryna qasaqana baǵynbaýdyń 8 epızody boıynsha aıyptalǵan Edýard Korchagın isi boıynsha da dál osyndaı sheshim shyǵaryldy.
«E. Korchagın 2011 jyldyń sáýir aıynda Qylmystyq kodekstiń 96-baby 2-bóliginiń «ı» tarmaǵyna jáne 60-babyna sáıkes, 18 jyl 6 aıǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan. Al 2014 jyldyń qarashasynda Qylmystyq kodekstiń (1997 jylǵy red.) 360-babynyń 1-bóligi boıynsha 2 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan. Oǵan Qylmystyq kodekstiń 60-baby boıynsha túpkilikti 16 jyl 6 aı bas bostandyǵynan aıyrý jazasy belgilengen. Ony qylmysty qaıtalady dep aıyptaǵan. Korchagın QAJ mekemesi ákimshiliginiń zańdy talaptaryna qasaqana baǵynbaýdyń 8 epızody boıynsha kináli dep tanylǵan. 2015 jyly apellıatsııa men kassatsııa sottalýshynyń áreketinde qylmystyń qaıtalanýyn alyp tastaı otyryp, úkimdi óz kúshinde qaldyrǵan», - dep jazdy A. Sádýaqasov.
Joǵarǵy Sot isti qarap, 2014-2015 jyldary Korchagınge qatysty shyǵarylǵan sot aktileriniń kúshin joıdy. Qylmystyq kodekstiń 360-babynyń 1-bóligi boıynsha sottalýshy áreketinde qylmystyq quqyq buzý quramynyń bolmaýynan is júrgizý toqtatyldy. Qylmystyq kodekstiń 60-babyn qoldaný kúshin joıdy.
Korchagın tártiptik jaýapkershilikke tartylǵan áreketter qylmystyq-atqarý júıesiniń qalypty qyzmetiniń buzylýyna ákep soqpaǵan. Іs materıaldarynda onyń ákimshilik talaptaryna baǵynbaǵany, ozbyr minez-qulyq kórsetkeni nemese mekeme qyzmetkerlerine qatysty narazylyq bildirgeni jóninde aıǵaq joq. Korchagınge taǵylǵan aıyp kezekshi baqylaýshylardyń sózine ǵana negizdelgen. Korchagınmen birge jazasyn ótep jatqandardyń eshqaısysynan jaýap alynbaǵan.
«Іs materıaldarynda zańbuzýshylyq máni naqtylanbaǵan, olardyń jasalý sebepteri, tásilderi men mán-jaıy anyqtalmaǵan. Bul sot tergeýiniń birjaqty júrgizilgenin, sottalǵan adamnyń mekemeniń zańdy talaptaryna qasaqana baǵynbaý nıetiniń joqtyǵyn, tárbıelik árekettiń ornyna aıyptaý úkiminiń shyǵarylǵanyn bildiredi. Demek, QAJ ákimshiligi E. Korchagındi QAK-tiń 130-babyna oraı zańdy qasaqana buzý bolyp sanalmaıtyn buzýshylyqtar úshin tártiptik jaýapkershilikke negizsiz tartqan», - dep túsindirdi baspasóz hatshysy.
Taǵy bir aqtalýshy Anar Mahanova buryn 9 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan. Sot ony Qylmystyq kodekstiń 428-babynyń 1-bóligine sáıkes mekeme ákimshiliginiń zańdy talaptaryna qasaqana baǵynbaǵany úshin kináli dep tapqan. Ol 2 jyl 6 aıǵa sottalǵan. Al Qylmystyq kodekstiń 60-baby 1-bóligi negizinde oǵan túpkilikti 9 jyl 6 aıǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy berilgen.
Іs apellıatsııada qaralmaǵan.
«Joǵarǵy sot aıypker áreketinde qylmys quramynyń bolmaýyna baılanysty myna negizder boıynsha aqtady. A. Mahanovanyń kinási týraly sot tujyrymy jan-jaqty, tolyq jáne obektıvti zerttelgen dáleldemelerge negizdelmegen. Sot is boıynsha qolda bar mán-jaıǵa da tıisti baǵa bermegen. Sotta Mahanovanyń barlyq 6 quqyqbuzýshylyqty mekeme jasaǵynda emes, jaza óteý tártibin buzǵany úshin jiberiletin tártiptik ızolıatorda jasaǵany anyqtaldy. Osy rette ol teris qylyqty tártiptik oqshaýlaǵyshqa qamalǵanyna jáne belgilengen ustaý rejımine narazy bolýyna baılanysty jasaǵanyn túsindirgen», - dep jazdy Aıdos Sádýaqasov.
Onyń aıtýynsha, jaza óteýdiń belgilengen tártibin buzý (jınaý jumystarynan bas tartý, dárethana bólmesinde temeki shegý jáne ózine dene jaraqatyn salý) qylmystyq jaýapkershilikke tartýǵa negiz bolmaıdy. Osy faktiler boıynsha ony zańdy qasaqana buzdy dep taný jáne sógis túrindegi jaza qoldaný, tártiptik oqshaýlaǵyshqa otyrǵyzý jáne ustaýdyń qatań tártibin qoldaný týraly qaýly shyǵarylǵan.
Sonymen birge, iste sottalǵan adamnyń jazany óteý tártibi men sharttary kórsetilgen mekemeniń ishki tártip erejelerimen qol qoıyp tanysqanyn jáne olardy buzǵany úshin jaýaptylyǵyn kýálandyratyn derekter joq. A. Mahanovanyń mekeme ákimshiliginiń zańdy talaptaryna qasaqana baǵynbaýyn kýálandyratyn aıǵaqtar da joq.
«A. Mahanovanyń tártiptik jaýapkershilikke tartylýyna sebep bolǵan áreketter qasaqana jasalmaǵan, óıtkeni onyń áreketteri QAJ mekemesiniń qalypty qyzmetin buzǵan joq jáne QAK-tiń 130-babynyń 2-bóligindegi (jazany óteýdiń belgilengen tártibin buzý) tizimge jatpaıdy», - dedi A. Sádýaqasov.
