Jylan jyly jaıly bola ma
Kópshilikke shyǵys dúnıetanymyndaǵy jyl sanaýdyń 12 jyldyq tsıkli bar ekeni jaqsy tanys. Ár jyl janýar atymen atalyp, ózindik minez ben qasıetke ıe bolyp esepteledi. Jyl qaıyrý boıynsha, 2025 jyl – jylan jylyna tuspa-tus kelip tur.
Ejelden «jylan jyly – jaıly» dep aıtylady. Degenmen ol kúrdeliligimen, jumbaǵymen jáne ózgeristerge toly kezeńderimen tanymal. Osyny eskerip Kazinform tilshisi QR Ulttyq mýzeıiniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, etnograf Batyrhan Jumabaımen sóılesip, kelip jetken jyldy tuspaldap kórdi.
– Jyl sanaý tsıkli boıynsha 2025 – jylan jylyna kelip otyr. Tarıhı oqıǵalardy qaraıtyn bolsaq, jylan jylynda kóptegen ózgerister bolǵanyn ańǵaramyz. Nebir qıynshylyqtar, soǵystar, saıası ózgeristerdi qosa alǵanda, dúnıe tarıhyna oń ózgeris alyp kelgen oqıǵalaryn tizbekteýge bolady. Al halqymyz jylan jylyn ejelden qalaı joryǵan?
– Shyǵys kúntizbesi jáne qazaqy jyl qaıyrý boıynsha jylan jylyna jetip otyrmyz. Tarıhqa az ǵana kóz salsaq, HH ǵasyrda kelgen jylan jyldary túrli oqıǵalar bolǵan: 1905, 1917, 1929, 1941, 1953, 1965, 1977, 1989. Osy sandardyń árqaısysy belgili bir kezeńderdi eske túsire alady.
Biraq qazaq halqy úshin jylan jyly qashan da jaıly jyl dep aıtylady. Mysaly, qazaqtyń ańyz-áńgimelerinde «jylan jyly jylys boldy, jylqy jyly urys boldy, qoı jyly zeńger toǵys boldy» degen sózder bar. Sondyqtan tek jaqsylyqqa jorýǵa týra keledi.
– Estýimiz boıynsha, jylan jyly dep jalpylama ataý bergenimizben, onyń ózi «otty jylan», «sý jylany» dep bólinedi eken. Árqaısysynyń ózine tán minez-qulqy, soǵan saı jyldyń ótýi bar ispetti. Osy jóninde ne aıtar edińiz?
– Bul aıtyp otyrǵanyńyz kóbine qytaılyqtardyń jylnamasynda kezdesedi. Al qazaqy jyl qaıyrýda mundaı dúnıe joq. Bizde jylan jyly nelikten jaqsyǵa balanady? Sebebi óz eńbegin adal atqarǵan, nápaqysyn tapqan janǵa bul jyl berekeli, tabysty jyl bolatyny tuspaldanady. Sonymen qatar jylan jyly týǵan adamdar belgili ǵalym, ǵulama, danyshpan atanady dep úmittengen. Bir mysal retinde Abaı Qunanbaıulynyń 1845 jyly, ıaǵnı, jylan jylynda dúnıege kelgenin aıtamyz.
Árqashanda barlyq nárseni jaqsyǵa boljaý bizge tán úrdis. Halyqtyń seniminde jylan eshqandaı zııan keltirmeıtinin, oǵan tıispegen abzal ekenin alǵa tartatyn áńgimeler jeterlik. Tipti, «úıge kirgen jylannyń basyna aq quıyp shyǵaryp jiber» degen sózdi bárimiz bilemiz.
Árıne, din tarıhynda Adam ata men Haýa ananyń jumaqtan qýylýy jaıly tusta jylan jaǵymsyz sıpatqa ıe. Adamzat ótkenine qatysty ańyzdarda kezdesip turatyny jasyryn emes. Al qazaq halqynda jylandy kıeli sanamaıdy, biraq qurmetpen qaraıdy.
Máselen, tús jorý boıynsha, adam túsinde oratylǵan jylan kórse – ǵashyq bolý, bıikke órmelep bara jatqan jylan kórse – jaqsy jańalyq nemese mansaby ósý, al shaǵyp alsa – dushpany kóbeıý dep joramaldaıdy.
– Jalpy shyǵys dúnıetanymyna tán sanalatyn jyl sanaýdyń tarıhy qaıdan bastaý alady? Nelikten sanaqty janýarlarmen baılanystyrǵan?
– Shyǵys jylnamasynda jyl ataýlaryn janýarlarǵa telýdi biz sonaý Túrki kezeńinde bastalǵan tanymǵa jatqyzamyz. Negizi meniń oıymsha, onyń bastalý ýaqyty odan áride – Eneolıt kezeńinen, ıaǵnı, túrli janýarlardy qolǵa úırete bastaǵannan dep sanaımyn. Keıinnen, erte temir dáýirinde qytaı jerine taralǵan bolýy múmkin.
Erteden jamandyqtan saqtaıdy dep jylannyń basynan boıtumar taǵý, áıelder jaǵy «Jylanbas», «Jylanbaýyr» dep oıý, shash órimin jasaý isi bolǵan. Budan bólek, halqymyzdyń nanymyna sensek, jylan jyly sabyrly bolý kerek dep aıtylady.
Al mıfolog-ǵalym Serikbol Qondybaı qazaq halqyndaǵy jylanǵa baılanysty túrli mıfterdi túrki kezeńimen baılanystyrady. Qazaqtar, jalpy túrki dástúrindegi «jylan mıfologııasynyń» bolǵanyn dáleldeý, aıǵaqtar keltirý barysynda kem degende keıingi 6-8 myń jyl ishindegi arǵyqazaqtardyń (deı-túrkilerdiń) qaı jerlerde mekendep, kimdermen kórshiles bolǵanyn, ıaǵnı, qaı jaqtan shyqqandyǵyn anyqtaı alatynymyzdy jazǵan.
– Áńgimeńizge raqmet!
***
Buǵan deıin Jylan jylyn qalaı qarsy alý kerek, úıdi qalaı bezendirgen jón, ne kııý qajet, dastarhan máziri qandaı bolǵany abzal degen taqyrypta materıal jarııalaǵan bolatynbyz.