Jyl qorytyndysy: Elimizdiń energetıka salasyndaǵy basty jetistikteri men bolashaq damý baǵyttary
ASTANA. KAZINFORM - Elimizdiń energetıkalyq sektory ekonomıkanyń negizgi salalarynyń biri sanalady. Ornyqty damýǵa jáne jahandyq tómen kómirtekti damý úlgisine kóshýge bet burý jaǵdaıynda Qazaqstan senimdi energııa kózimen jabdyqtaýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan bastamalardy belsendi túrde iske asyrýda.
Ekonomıkalyq belsendiliktiń artýyna baılanysty elektr energııasyn tutyný ósýde, bul óndiris qýatyn keńeıtýdi qajet etedi. 2024 jyly Úkimet dástúrli jáne jańartylatyn energııa kózderin teńgerimdi damytý úshin mańyzdy qadamdar jasady. Elimizdiń elektr energetıkalyq kásiporyndary respýblıkanyń ónerkásip jáne kommýnaldyq-turmystyq sektorynyń qajettiligi úshin jylýdy turaqty jetkizýdi qamtamasyz etedi. Salany 2035 jylǵa deıin damytý boıynsha kem degende 26 GVt jańa qýattardy engizýdi kózdeıtin jospar bekitildi.
PrimeMinister.kz saıtynyń redaktsııasy Qazaqstannyń 2024 jylǵy damý qorytyndylary týraly jarııalanym toptamasyn jalǵastyrýda.
Qazaqstannyń ulttyq elektr jelisin damytý
Búgingi tańda Qazaqstannyń biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesi shtattyq rejımde jumys istep tur. 2024 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha jalpy qolda bar qýat kólemi 20,4 GVt-ty, jumys qýaty 15,4 GVt-ty qurady. Aǵymdaǵy jylytý maýsymynda tutynýdyń eń joǵary deńgeıi 16,6 GVt-qa jetti, al eń joǵarǵy mólsherli generatsııa – 15,1 GVt.
Qazaqstanda 222 elektr stansasy jumys isteıdi (KES – 6 birlik, JEO – 41 birlik, GTES – 14 birlik, GPES – 7 birlik, SES – 6 birlik, JEK – 148 birlik). Onyń ishinde 148 JEK nysannyń (shaǵyn SES – 51 birlik, JES – 54 birlik, KES – 42 birlik, BEQ – 1 birlik) jalpy qýaty 2,9 GVt.
2024 jyly Energetıka mınıstrliginiń «Jylý-elektr energetıkasyn damytý» bıýdjettik baǵdarlamasy aıasynda respýblıkalyq bıýdjetten 14 jobany (6 jylýmen jabdyqtaý, 8 elektrmen jabdyqtaý) iske asyrýǵa 58,3 mlrd teńge bólindi. Jobalardyń biri, Oral qalasynyń «Aqjaıyq» ETJQ aýdanyndaǵy 110/10 kV qosalqy stansasy paıdalanýǵa berildi.
Sonymen qatar qaıtarymdy ınvestıtsııalardyń jyldyq lımıti 32 mlrd teńgeden 428 mlrd teńgege deıin ulǵaıtyldy. Bul jumys istep turǵan energııa óndirýshi uıymdar úshin negizgi jabdyqty jańǵyrtý, keńeıtý jáne rekonstrýktsııalaý jónindegi jobalar pýlyn keńeıtýge múmkindik berdi.
Qazirgi ýaqytta jalpy qýaty 2,8 GVt bolatyn 22 ınvestıtsııalyq kelisim bar, onyń ishinde lımıt ulǵaıǵannan keıin jalpy qýaty 1,36 GVt bolatyn 13 kelisim jasaldy.
2023 jylǵy qarashada «Qazaqstan BEJ Batys aımaǵynyń elektr jelisin kúsheıtý» jobasy sátti iske asyryldy, onyń sheńberinde «Batys Qazaqstan energııa toraby – Atyraý – Mańǵystaý» baǵyty boıynsha uzyndyǵy 780 km bolatyn 220 kV elektr berý jelisi (EBJ) salyndy. Bul qadam elektr qýatynyń ótkizý múmkindigi men senimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Kelesi qadam retinde 2028 jyldyń sońyna deıin Batys aımaqtyń elektr jelilerin Biryńǵaı elektr energetıkalyq júıemen biriktirý jobasy iske asyrylatyn bolady, ol úshin Aqtóbe jáne Atyraý oblystaryn jalǵaıtyn uzyndyǵy 604 km bolatyn 500 kV EBJ salynady. Bul Soltústik jáne Ońtústik aımaqtardyń elektr energııasy men qýatynyń teńgerimsizdigin óteý úshin Batys aımaqtyń manevrli gaz energııa kózderin paıdalanýdy qamtamasyz etedi. Qazirgi ýaqytta jobalaý-smetalyq qujattama ázirlenýde, qurylys-montajdaý jumystaryna 2025 jyly kirisedi.
Ońtústik óńirlerdiń tutynýshylaryn energııamen jabdyqtaý senimdiligin arttyrý jáne Ortalyq Azııa elderiniń energııa júıeleriniń jumys rejımderimen baılanysty apattyq buzýshylyqtardyń týyndaý táýekelderin azaıtý Ońtústik aımaqtyń (Shý–Jambyl–Shymkent) elektr jelilerin kúsheıtýdi talap etedi. Qazirgi ýaqytta «KEGOC» AQ atalǵan jobany iske asyrýdy bastady, onyń 1-kezeńi 2027 jyly aıaqtalady, onyń sheńberinde Shý–Jambyl–Shymkent baǵyty boıynsha uzyndyǵy 475 km 500 kV ÁJ salynady. Qazirgi ýaqytta JSQ ázirleý júrip jatyr.
Elimizdiń soltústik jáne ońtústik óńirleri arasyndaǵy baılanysty odan ári kúsheıtý, sondaı-aq tranzıttik áleýetti arttyrý úshin kerneýi +/-500 kV «Soltústik-Ońtústik» turaqty tok jelilerin salý josparlanýda. Ótkizý múmkindigi 2000 MVt-qa artady.
Qazaqstannyń búkil Birtutas elektr energetıkalyq júıesin aınalyp ótýge múmkindik beretin elimizdiń batys jáne ońtústik aımaǵyn jalǵaıtyn turaqty tok jelisin salýdyń oryndylyǵyn zerdeleý júrgizilýde.
Bul jobalardy iske asyrý turaqty ári senimdi elektrmen jabdyqtaýǵa múmkindik beredi, sondaı-aq uzaq merzimdi energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz ete otyryp, Qazaqstannyń energetıkalyq ınfraqurylymyn damytýǵa yqpal etedi.
Jylý generatsııasy
Bıyl Ekibastuz 1-GRES-te qýaty 500 MVt jańa generatsııalanatyn birinshi energoblok jelige qosyldy, jyl sońyna deıin Atyraý JEO-da taǵy 65 MVt, sondaı-aq 2025 jyly Topar GRES-te 130 MVt iske qosylady dep kútilýde.
Qoldanystaǵy elektr stansalaryn rekonstrýktsııalaý jáne keńeıtý esebinen qosymsha 5,6 GVt iske qosý qamtamasyz etiletin bolady, onyń ishinde 2024 jyly Mınıstrlik energııa óndirýshi uıymdarmen jalpy qýaty 1,4 GVt bolatyn 13 ınvestıtsııalyq kelisim jasasty. Mundaı jobalar qatarynda Aqsý GRES-tegi qýaty 325 MVt №7 bloktyń qurylysy, Qaraǵandy JEO-3-te qazandyq agregatynyń qurylysy men týrbınany aýystyrý jáne «Karabatan Utility Solution» JShS-niń bý-gaz qondyrǵysyn 310 MVt-tan 620 MVt-qa deıin keńeıtý isi bar.
Ótken jyly jalpy qýaty shamamen 9 GVt jańa generatsııa salý josparlary anyqtaldy. Qazirgi ýaqytta bul jobalar iske asyrýdyń ártúrli kezeńderinde.
Aýktsıondyq saýda-sattyq sheńberinde manevrlik generatsııany irikteý boıynsha 2,5 GVt jańa qýattardy iske qosý josparlanýda.
Búgingi tańda Túrkistan, Qyzylorda oblystarynda, Ulytaý oblysy men Almatyda iske asyrylatyn jalpy qýaty shamamen 1,8 GVt bolatyn bý-gaz qondyrǵylarynyń tórt iri jobasy boıynsha qurylys jumysy júrgizilýde, olardyń aıaqtalý merzimi 2026 jylǵa josparlanǵan. Sonymen qatar 2024 jyldyń tamyzynda Qazaqstanda jalpy qýaty 700 MVt bolatyn kezekti aýktsıondyq saýda-sattyq ótti, onyń qorytyndysy boıynsha Jambyl, Aqtóbe jáne Atyraý oblystarynda bý-gaz qondyrǵylaryn satý quqyǵyna tórt jeńimpaz anyqtaldy. Qazirgi ýaqytta aıaqtaý merzimi 2028 jylǵa josparlanǵan jobalardy iske asyrýǵa kiristi. 2029 jylǵa deıin ınvestıtsııalardyń kútiletin kólemi 8 trln teńgeden astam somany quraıdy.
Úkimetaralyq kelisim sheńberinde strategııalyq ınvestorlardyń qatysýymen qýaty 2 GVt aýqymdy jobalardy pysyqtaý júrgizilýde.
Mysaly, Qatarmen qol qoıylǵan úkimetaralyq kelisim sheńberinde Qyzylorda oblysynda qýaty 1100 MVt bý-gaz qondyrǵysyn (BGQ) salý josparlanyp otyr, onyń aıaqtalý merzimi – 2029 jyl.
Taǵy bir úkimetaralyq kelisim – Reseımen Kókshetaý, Semeı jáne Óskemen qalalarynda kómir generatsııasy bazasynda jańa jylý elektr ortalyqtaryn (JEO) salýǵa baǵyttalǵan (Kókshetaý JEO — 240 MVt, Semeı — 360 MVt, Óskemen — 360 MVt), paıdalanýǵa berýdiń josparlanǵan merzimi – 2028-2030 jyldar. Bul jobalar «taza» kómir tehnologııalaryn paıdalana otyryp iske asyrylatyn bolady jáne uzaq jylytý kezeńimen ári gaz tasymaldaý ınfraqurylymynyń bolmaýymen erekshelenetin Qazaqstannyń soltústik óńirlerindegi qoldanystaǵy kómir parkin almastyrýǵa baǵyttalǵan.
Shekti tarıfterdi túzetý jáne energııa bloktaryn jóndeý
2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap Energetıka mınıstrligi berilgen ótinimderge sáıkes 49 energııa óndirýshi uıymnyń 24-i úshin elektr energııasynyń shekti tarıfterin ózgertti.
Júıelik operatordyń jóndeý kestesine sáıkes elektr stansalarynda 2024 jyly 10 energııa blokty, 55 qazandyqty jáne 45 týrbınany kúrdeli jóndeý josparlanǵan. Qazirgi sátte 9 energııa blokta, 53 qazandyqta jáne 40 týrbınada jóndeý jumysy aıaqtaldy. 1 energııa blokta, 2 qazandyqta jáne 5 týrbınada jóndeý jumysynyń sońǵy kezeńi júrgizilýde.
ÓEK elektr jelilerinde 20,7 km elektr berý jelileri, 422 qosalqy stansa jáne 4 myń transformatorlyq qosalqy stansa jóndeldi.
Jylýmen jabdyqtaý jelilerinde bıylǵa josparlanǵan 542 km-di jóndeý jáne rekonstrýktsııalaý tolyq kólemde oryndaldy. Ýaqytyly júrgizilgen jumystyń arqasynda jylytý kezeńin tutastaı jumyla bastaýǵa jáne ony iri tehnologııalyq buzýshylyqtarsyz júzege asyrýǵa múmkindik týdy.
Munaı óndirý jáne óńdeý
2024 jylǵa arnalǵan munaı óndirý jospary 90,3 mln tonnany quraıdy (2023 jylǵy deńgeıge 100,4%). Osy jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha munaı óndirý 80,5 mln tonnany qurady, bul jospardan 1,8 mln tonnaǵa az (82,3 mln tonnaǵa belgilengen maqsattan 97,8%).
2024 jylǵy qańtar-qarashada Qazaqstanda munaı óńdeý kólemi 16,7 mln tonnany qurady, bul jospardyń 102%-yn quraıdy (jospar – 16,4 mln tonna). 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha munaı óńdeý kólemi 17,9 mln tonnaǵa deıin ulǵaıady dep kútilýde, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 1,1%-ǵa artyq. Munaı ónimderin (benzın, dızel otyny, mazýt, avıakerosın, bıtým) óndirý 2024 jylǵy qańtar-qarashada 13,1 mln tonnany nemese josparly kórsetkishtiń 100%-yn qurady.
Elimizde munaı óńdeý salasyn damytý 2024-2040 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamany bekitý arqyly qoldaý tatpy, bul atalǵan salanyń Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósýi úshin strategııalyq mańyzyn atap kórsetedi.
Kómirsýtekter salasynda jasalǵan kelisimsharttar jáne olardaǵy qazaqstandyq qamtý úlesi
Qazirgi ýaqytta kómirsýtekter boıynsha 315 kelisimshart jasaldy, onyń ishinde:
9 – ónimdi bólý týraly kelisimder (ÓBK);
122 – óndirýge;
173 – barlaý men óndirýge;
11 – barlaý úshin.
2024 jyldyń 9 aıynda kómirsýtek sektory salasyna ınvestıtsııalar 2,8 trln teńgeni qurady, onyń ishinde: barlaý shyǵyndary — 125,9 mlrd teńge, óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna aýdarymdar (ÓÁED) — 46,5 mlrd teńge, oqytý shyǵyndary — 12,483 mlrd teńge, ǴZTKJ shyǵyndary — 7,03 mlrd teńge.
Energetıkalyq sektordyń jer qoınaýyn paıdalanýshylarynyń TJQ (taýarlaryn, jumystary men qyzmetterin) satyp alýlarynyń jalpy kólemi 9 aıda 4,3 trln teńgeni qurady, onyń ishinde qazaqstandyq ónim berýshilerdiń elishilik qundylyq (EQ) úlesi 61,4%-dy qurady, bul 2,7 trln teńgege balama:
783,5 mlrd teńgege taýarlar satyp alyndy, EQ úlesi – 36,5%, bul 285,7 mlrd teńgeni quraıdy;
jumystar 1,6 trln teńgege oryndaldy, EQ úlesi – 79,6%, bul 1,3 trln teńgeni quraıdy;
1,9 trln teńgege qyzmet kórsetildi, EQ úlesi – 56,3 %, bul 1,1 trln teńgeni quraıdy.
2024 jyldyń 3 toqsanynyń qorytyndysy boıynsha energetıkalyq sektordyń jer qoınaýyn paıdalanýshy kompanııalary qyzmetkerleriniń jalpy shtat sany 81 191 adamdy qurady, onyń 80 033-i Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty sanalady (98,57 %).
2020 jyldan 2024 jyldyń shildesine deıin Energetıka mınıstrligi kómirsýtekter boıynsha jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn berýge 10 elektrondyq aýktsıon ótkizdi, nátıjesinde 116 jer qoınaýy ýchaskesi satyldy (barlaý men óndirýge 97, óndirýge 19).
Bıýdjetke tólengen qorytyndy qol qoıý bonýsy shamamen 54,1 mlrd teńgeni qurady, al geologııalyq barlaýǵa jarııalanǵan ınvestıtsııalar – $479,8 mln-nan astam.
Qazaqstandyq ónim berýshilerdiń (EQ) 2024 jylǵa arnalǵan taýarlardy, jumystardy jáne kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýynyń boljamdy kólemi energetıka sektoryndaǵy satyp alýlardyń jalpy kóleminiń 61,8% deńgeıinde kútiledi (2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha bul kórsetkish 4,1 trln teńge somasyna 61%-dy qurady).
Gaz salasyn damytý perspektıvalary
Qazaqstannyń gaz sektory ishki naryqty tabıǵı gazben qamtamasyz ete otyryp belsendi damýyn jalǵastyrýda ári óndirý kólemin ulǵaıtýǵa umtylýda. Qazirgi ýaqytta elimizde tabıǵı gaz óndirý deńgeıi jylyna 55 mlrd m3 astam quraıdy. 2030 jylǵa qaraı gaz óndirý deńgeıi 86,5 mlrd m3 jetedi dep boljanýda.
Qazaqstandaǵy negizgi gaz ken oryndary – Teńiz, Qashaǵan jáne Qarashyǵanaq. Sondaı-aq gazdyń resýrstyq bazasyn ulǵaıtý maqsatynda Anabaı jáne Shyǵys Óriktaý, Rojkovskoe sııaqty jańa ken oryndary belsendi damyp keledi. Taıaý keleshekte Batys Prorva, Ortalyq Óriktaý, Barhannaıa (2025-2026 jyldar kezeńinde) ken oryndaryn iske qosý kútilýde, olardyń jıyntyq alynatyn qorlary 50 mlrd m3-ten asady.
Gaz salasyn damytýdyń mańyzdy baǵyttary ınfraqurylymdy jańǵyrtý, jańa ken oryndaryn damytý, sondaı-aq jańa gaz óńdeý qýattaryn paıdalanýǵa berý arqyly taýarlyq gazdyń resýrstyq bazasyn arttyrý bolyp qala beredi.
Negizgi baǵyttardyń biri – ilespe gazdy ýtılızatsııalaý, bul qaldyqtardy aıtarlyqtaı azaıtady jáne elimizdegi ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa yqpal etedi. Sońǵy jyldary aýada janyp ketetin gaz kólemi jylyna 3,1 mlrd m3-ten 0,3 mlrd m3-ke deıin qysqardy, bul rette gaz óndirý deńgeıi 27 mlrd m3-ten 59,1 mlrd m3-ke deıin ulǵaıdy.
Respýblıkada taýarlyq gazdyń resýrstyq bazasyn ulǵaıtý maqsatynda gaz salasyn damytýdy jalǵastyrý josparlanýda. Atap aıtqanda, Atyraý oblysynda qýaty jylyna 1 mlrd m3 gaz óńdeıtin zaýyt salynýda, ol Qashaǵan ken ornynyń shıkizatynda jumys isteıtin bolady. Budan basqa, 2030 jylǵa qaraı Qashaǵan ken ornyn ıgerý sheńberinde qýaty jylyna 2,5 mlrd m3 gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy jobasyn iske asyrý josparlanýda. Bul jobalardy júzege asyrý úshin qatarlyq ınvestor — UCC Holding tartyldy.
Mańǵystaý oblysynda, Jańaózen qalasynda eski Qazaq gaz óńdeý zaýytynyń bazasynda qýaty jylyna 900 mln m3 jańa zaýyt salynýda. Qarashyǵanaq ken ornynda qýaty jylyna 4 mlrd m3 gaz óńdeý zaýytyn salý boıynsha kelissózder júrgizilýde, ol 2030 jyldan keshiktirilmeı paıdalanýǵa berilýi tıis. Osy jobalardyń barlyǵyn iske asyrý 2030 jylǵa qaraı taýarlyq gaz óndirisin aǵymdaǵy 23 mlrd m3-ten jylyna 31 mlrd m3-ke deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Qyzylorda oblysynda Ońtústik Qaıyrkeldi sekildi jańa ken oryndaryn paıdalanýǵa berý josparlanýda (óndirý kólemi jylyna 35 mln m3).
Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi depýtattarynyń bastamasy boıynsha gazdy túpkilikti tutynýshylardyń jaýapkershiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan túzetýlerdi qamtıtyn zań jobasy usynylady. Atap aıtqanda, gazdy esepke alýdy tsıfrlandyrý jáne belgilengen tutyný normalarynan asyp ketkeni úshin normatıvten tys koeffıtsıentterdi qoldaný sııaqty uqypty tutyný tetikteri engizilýde.
Budan basqa, zań jobasynda eldi gazdandyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten bólinetin qarajat sheńberinde salynyp jatqan obektilerdiń sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan normalar kózdelgen.
Tabıǵı gazdy motor otyny retinde paıdalanýdy keńeıtý sharalary jańa avtokólik gaz toltyrý kompressorlyq stansa (AGTKS) salýdy jáne tabıǵı gazǵa arnalǵan marshrýttyq avtobýstardy jańartýdy kózdeıtin 2024-2027 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasyn jasaýdy qamtıdy. 2025 jyly 1567 jańa avtobýs satyp alý, sondaı-aq 5 jańa AGTKS salý josparlanyp otyr, bul tabıǵı gazdyń motor otyny retinde qoljetimdiligin arttyrady.
Budan basqa, óz mashınalaryn suıytylǵan tabıǵı gazǵa (STG) aýystyrǵysy keletin avtokólik júrgizýshileri úshin yntalandyrý tetikterin engizý josparlanýda.
Sondaı-aq Shymkent pen Batys Qazaqstan oblysynda ataýly áleýmettik jáne turǵyn úı kómegin alýshylar úshin taýarlyq gazǵa jeńildikter berý úshin paıdalanylatyn «Áleýmettik ámııan» pılottyq jobasy iske qosyldy. Bul joba gazǵa jeńildikter berý júıesin keńeıtýge jáne avtomattandyrýǵa, sondaı-aq muqtajdar úshin otynnyń qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
JEK damytý
Búgingi tańda belgilengen qýaty 2 903,7 MVt bolatyn 148 JEK nysany (100 kVt-tan joǵary) iske qosyldy. Atap aıtqanda:
– qýaty – 1 409,55 MVt jel elektr stansalarynyń 59 nysany;
– qýaty – 1 222,61 MVt kún elektr stansalarynyń 46 nysany;
– qýaty 269,785 MVt bolatyn sý elektr stansalarynyń 40 nysany;
– qýaty 1,77 MVt bolatyn bıogaz elektr stansalarynyń 3 nysany jumys isteıdi.
Ótkizilgen aýktsıondyq saýda-sattyqtyń jáne «JEK qoldaý boıynsha esep aıyrysý-qarjy ortalyǵy» JShS-men jasalǵan sharttardyń qorytyndysy boıynsha tartylǵan ınvestıtsııa kólemi shamamen 720 mlrd teńgeni quraıtyn, jıyntyq qýaty 1 682,4 MVt bolatyn 66 JEK jobasyn:
- qýaty 311,11 MVt bolatyn 34 sý elektr stansalarynyń 34 nysany:
- qýaty 1 110 MVt jel elektr stansalarynyń 20 nysany;
- kún elektr stansalarynyń 9 nysany 250 MVT;
- qýaty 11,35 MVt bıogaz elektr stansalarynyń 3 nysanyn paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr.
Jyl sońyna deıin jalpy qýaty 163,35 MVt bolatyn segiz jańa JEK jobasyn iske asyrý kózdelgen. Aqmola oblysynda «Jasil jel» JShS 4,95 jáne 10 MVt-qa eki jel elektr stansasy salyndy; Jambyl oblysynda «HEVEL KAZAKHSTAN» JShS 20 MVt-qa kún elektr stansasy salyndy; Almaty oblysynda iske asyrý satysynda qýaty 3 MVt «JES Tolqyn» JShS sý elektr stansasy tur; Jetisý oblysynda «Baskan Power» JShS14,9 MVt-qa sý elektr stansasynyń qurylysy iske asyrylýda; Aqtóbe oblysynda «ERG Capital Project» JShS 12,5 MVt jel elektr stantsııasyn iske asyrý satysynda; Mańǵystaý oblysynda «Sarkylmas Kuat»JShS 50 MVt jel elektr stantsııasynyń qurylysy júrgizilýde; Atyraý oblysynda «Dıvıtel» JShS 48 MVt jel elektr stansasy iske asyrý satysynda.
2027 jylǵa deıin Energetıka mınıstrligi JEK jobalaryn iske asyrý boıynsha jalpy belgilengen qýaty 4 500 MVt-tan astam JEK generatsııasynyń ártúrine aýktsıondyq saýda-sattyq ótkizýdi josparlap otyr.
Úkimetaralyq ýaǵdalastyqtar sheńberinde Energetıka mınıstrligi «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ-men birlesip JEK jobalaryn iske asyrýǵa kiristi: Jambyl oblysynda Total Energies JES 1 GVt; Jambyl oblysynda Masdar JES 1 GVt; ıÝnıgrın Enerdjı 1 GVt; Jetisý oblysynda JES 1 GVt jobasy.
Joǵaryda atalǵan jobalar sheńberinde otandyq óndiris jabdyqtaryn keminde 30% qoldaný kútilýde. Aýqymdy jobalar 2025 jyly qurylys-montaj jumystaryn bastaıdy.
Qytaı Halyq Respýblıkasymen JEK salasyndaǵy jobalardy iske asyrý jónindegi úkimetaralyq kelisimge qol qoıyldy, onyń sheńberinde jalpy qýaty 1,8 GVt JEK obektilerin salý josparlanýda. Osy Kelisimge sáıkes úkimetaralyq kelisimniń jobasyna qosymsha JEK jobalaryn engizý múmkindigi bar.
AES
Atom generatsııasyn qurý josparlaryn iske asyrý jáne 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý mindeti turǵysynda 2024 jylǵy 6 qazanda respýblıkalyq referendým ótkizildi, onda azamattardyń kópshiligi AES salý ıdeıasyn qoldady. Qazirgi ýaqytta Almaty oblysy Jambyl aýdanyndaǵy Úlken aýylynyń mańynda 2-den 2,8 GVt-qa deıingi atom elektr stansasynyń qurylysy qaralýda, sondaı-aq ıadrolyq tehnologııanyń áleýetti jetkizýshilerimen kelissózder júrgizilýde, vedomstvoaralyq komıssııa quryldy, ol barlyq vendorlardyń usynystaryn básekelestik negizde qaraıdy. Jańartylatyn, balamaly energııa kózderin jáne gaz generatsııasyn engizý elektr energııasyn tutyný kólemindegi kómir generatsııasynyń úlesin aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi. Osylaısha, 2035 jylǵa qaraı kómirtekti ofsetke jylyna 44 mln tonna SO2 deńgeıine qol jetkizý josparlanýda.
Energııa kózderi shtattyq rejımde jumys istep tur, jylytý maýsymy turaqty. Іske asyrylyp jatqan jobalar bastapqy resýrstarmen jetkilikti kólemde qamtamasyz etilgen.