Jetisý oblysynda memleket qarjysyn tıimdi paıdalaný jemisin berip otyr
Jetisý oblysynda memleket qarjysyn tıimdi paıdalanýdyń nátıjesi óz jemisin berip otyr. Atap aıtqanda, aımaqta agroónerkásip keshenin damytýdy qarjylaı qoldaýdyń aıasynda aýyl sharýashylyǵy óndirisiniń jalpy ónim kólemi aıtarlyqtaı artty, dep habarlaıdy Kazinform.
Jetisý oblysynyń agroónerkásip keshenin damytýǵa 31,9 mlrd teńge qarjy bólingen. Al qazir óńirdegi aýyl sharýashylyǵy salasy boıynsha óndirilgen jalpy ónimniń qarjylaı kólemi 417,2 mlrd teńgege jetti. Bul tabysqa óńir dıqandary qant qyzylshasyn ósirýge basymdyq berý arqyly qol jetkizip otyr. Oblystaǵy agroónerkásip keshenin damytý baǵdarlamasy sheńberinde 2025 jylǵa deıin qant qyzylshasy alqaptaryn 2,9 esege arttyrý kózdelgen. Nátıjesinde jınalatyn qant qyzylshasynyń túsimi 434 myń tonnaǵa jetkizilmek. Al qant shyǵarýdy 184 myń tonnaǵa deıin jetkizý josparlanǵan. Maqsatqa jetý úshin 26,5 myń gektar sýarmaly alqap qalpyna keltirilip, aınalymǵa 4,5 myń gektar jer qosylmaq, ıaǵnı sýmen qamtamasyz etý 47,8 myń gektarǵa jetedi.
Óńirdegi qant óndirisin jandandyrý mindeti aıasynda Aqsý qant zaýyty qalpyna keltiriledi. Bıyl zaýyttyń qurylys jumystary aıaqtalyp, qant ónimin óńdeıtin jeli ornatylǵan. Óndiristi iske qosý úshin 3 myń tonna qant quraǵy men 1,8 myń tonna mazýt satyp alynǵan. Aqsý qant zaýyty óńirdegi ekinshi iri óndiris oshaǵy bolmaq. Qazir aımaqtaǵy Kóksý qan zaýyty tolyq qýatynda jumys istep tur.
«Bıyl sharýalardan satyp alynatyn qant qyzylshasyn sýbsıdııalaý úshin ónimniń ár tonnasyna belgilengen baǵany 15 myńnan 25 myń teńgege deıin kóterdik. Dıqandarǵa bıýdjetten 8,4 mlrd teńge qoldaý qarjy bólindi. Bul atalǵan daqyl kólemin 8,7 myń ga deıin arttyrýǵa múmkin beredi», - deıdi Jetisý oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Baqtııar Shampyqov.
Jalpy, Jetisý oblysynda aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý salasyn damytý úshin 3 negizgi strategııalyq maqsat aıqyndalǵan. Ol qatarda qant, et jáne sút óndirisin ulǵaıtý mindeti tur. Buǵan qol jetkizý úshin agroónerkásip keshenin memlekettik qoldaý jalǵasa beredi. Qazirdiń ózinde salalyq baǵdarlama boıynsha berilgen jeńildetilgen nesıeler óz jemisin berip otyr.
Sonyń biri – «Aýyl amanaty» baǵdarlamasy. Jetisý sharýalary jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasynyń ıgliligin barynsha kórip otyr. Aıtap aıtqanda, óńirde naqty aýylsharýashylyǵy salasyn damytý baǵyty oıynsha dıqan, sharýalardan jeńildetilgen nesıe alýǵa 616 ótinish túsip, búginde jalpy somasy 2,8 mln teńge bolatyn 460 ótinim maquldanǵan eken. Bul baǵdarlama boıynsha mal sharýashylyǵyn damytýǵa da bas mán beriledi. Derek boıynsha, Jetisý óńirdegi 169 sharýa qojalyǵy memlekettik baǵdarlamalardyń kómegimen 29 myń bas asyl tuqymdy mal basy satyp alynǵan.
Sondaı-aq oblysta sút óndirisin jandandyrý úshin taýarly-sút fermalaryna qoldaý jasalyp otyr. Bul baǵytta 2 mıllıard teńge qosymsha qarjy bólinip, 400 basqa arnalǵan taýarly-sút fermasyn salý josparlanǵan.
